Lihula Vallavolikogu — Lihula valla põhimääruse muutmine — KO, 14, 383

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse muutmise seaduse (RT I 2001, 82, 489) §-dest 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seaduse (RT I 2002, 61, 375) § 40 punktidest 3–8, võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RT I 2002, 53, 336) § 63 punktidest 1 ja 2, riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 2002, 64, 393) §-dest 64 ja 65, karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 2002, 63, 387) §-st 39, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (RT I 2002, 29, 174) §-st 68, kohtute seaduse (RT I 2002, 64, 390) §-st 144, väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) §-st 213, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 2002, 36, 220; 57, 355; 68, 407) §-st 72 ning võttes aluseks rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375) § 93 lõike 1, § 95 lõike 2 ja § 96, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 68, 407) § 8, § 22 lõike 1 punkti 9, Lihula valla põhimääruse (KO 2000, 36, 545; 70, 1034; 2001, 93, 1695; 2002, 9, 182) punkti 26 lõike 1, punkti 9 ja punkti 60 ning Lihula Vallavalitsuse ettepanekud, Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Lihula valla põhimäärust (kinnitatud Lihula Vallavolikogu 22. veebruari 2000. a määrusega nr 2; muudetud Lihula Vallavolikogu 18. juuli 2000. a määrusega nr 19; 11. detsembri 2001. a määrusega nr 17; 16. jaanuari 2002. a määrusega nr 2) alljärgnevalt: 1.1. asendada punkti 1 1. lõikes sõnad «avalik-õiguslik isik» sõnadega «avalik-õiguslik juriidiline isik»; 1.2. muuta punkt 15 ja sõnastada see järgmiselt: «15. Lihula valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) järgi püsiv elukoht Lihula vallas.»; 1.3. asendada punkti 20 5. lõikes sõna «munitsipaalasutus» (vastavas käändes) sõnadega «valla ametiasutuse hallatav asutus» (vastavas käändes); 1.4. muuta punkt 21 ja sõnastada see järgmiselt: «21. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Lihula vallas või linnas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Lihula valla ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest. 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva punkti 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva punkti 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva punkti 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva punkti 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.»; 1.5. muuta punkt 22 ja sõnastada see järgmiselt: «22. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on valitud Lihula vallavanemaks, kinnitatud Lihula Vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks Lihula Vallavalitsuse liikmeks; 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva punkti 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva punkti 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva punkti 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.»; 1.6. muuta punkti 26 1. lõike punkt 26 ja sõnastada järgmiselt: «26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;»; 1.7. täiendada punkti 26 1. lõiget punktidega 361, 362 ja 363 järgmises sõnastuses: «36 1) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 362) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 363) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine;»; 1.8. tunnistada punkti 26 5. lõige kehtetuks; 1.9. asendada punkti 29 2. lõike 7. punktis sõna «esitab» sõnaga «koostab»; 1.10. asendada punkti 30 4. lõike esimeses lauses sõna «valib» sõnaga «nimetab»; 1.11. muuta punkti 30 8. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(8) Volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel asendab teda volikogu aseesimees, kellel on kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.»; 1.12. muuta punkt 31 ja sõnastada see järgmiselt: «31. Lihula Vallavolikogu komisjon (1) Volikogu võib oma volituste ajaks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni arvuline suurus (paaritu arv) ja tegevusvaldkonnad, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakase komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu alalise komisjoni ülesanne on lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks ja tegevuskavade väljatöötamine. Komisjon vaatab läbi, annab arvamusi ja teeb ettepanekuid volikogu esimehe või volikogu poolt komisjonile suunatud õigusaktide eelnõude, vallavalitsuse poolt esitatud materjalide ja isikute avalduste kohta. Komisjon kontrollib volikogu õigusaktide täitmist. (3) Volikogu komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni menetluses olevate küsimustega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (4) Volikogu komisjoni tööd juhib komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, kellel on kõik komisjoni esimehe õigused ja kohustused. Komisjoni esimeheks või aseesimeheks ei saa olla volikogu esimees. Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees (v.a revisjonikomisjoni aseesimees), valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse volikogu liikme poolt kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine viiakse läbi põhimääruse punktis 30 volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. Komisjoni esimehe või aseesimehe ametist vabastamisel, tagasiastumisel, tema kui volikogu liikme volituste lõppemisel valib volikogu uue komisjoni esimehe või aseesimehe. Komisjoni esimehe või aseesimehe ametist vabastamisel ja tagasiastumisel lõpevad tema volitused volikogu vastava otsuse tegemisega, tema kui volikogu liikme volituste lõppemisel lõpevad tema volitused volikogu liikme volituste lõppemisega samaaegselt. (5) Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega (v.a revisjonikomisjoni liikmed). Hääletamine viiakse läbi kas nimekirjana või iga komisjoni liikmekandidaadi kohta eraldi. Komisjoni koosseisus muudatuste tegemise otsustab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemisega. (6) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, mida juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimees koostab päevakorra projekti, mis kinnitatakse koosoleku alguses. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, seal hulgas komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (7) Komisjoni korralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees vähemalt 1/2 komisjoni liikmete nõudmisel, vallavalitsuse nõudmisel, 1/4 volikogu liikmete nõudmisel ja vastavalt vajadusele, teatades suuliselt või kirjalikult koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra vähemalt kolm päeva enne koosoleku algust. Koosolek peab toimuma hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates vastava nõude saamisest. Erakorraline koosolek võib toimuda volikogu istungi vaheajal või muudel juhtudel, kui on vajalik kiiret komisjoni seisukohta. Koosolekut aitab kokku kutsuda vallasekretär, saades selleks kokkukutsujalt komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja vähemalt kolm päeva enne koosoleku algust, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni koosolekul arutusele tulevad eelnõud ja muud materjalid on komisjoni liikmetele kättesaavad vallasekretäri juures. (8) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametniku seisukoha küsimuse kohta. (9) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega ja on protokollilised. Hääletamisest võtavad osa ainult koosolekul viibivad komisjoni liikmed. Komisjoni liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning viiakse ellu volikogu õigusaktidega. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ja kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokoll esitatakse volikogu esimehele hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumise päevast. Protokoll registreeritakse ja avalikustatakse dokumendiregistris (juurdepääs registrile on võimalik Lihula valla veebilehe kaudu aadressil www.lihula.ee). Üldkasutatavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutuseks. Komisjoni liikmetel on õigus teha protokolli kohta kirjalikke märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. (10) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõud läbi vaatama hiljemalt nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud ajal. Õigusaktide eelnõude, avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees. Komisjoni kirjavahetus toimub vallasekretäri kaudu. (11) Õigusakti esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Juhtivkomisjon peab kahe nädala jooksul pärast määramist esitama volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda, taotluse pikema menetlusaja saamiseks või põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (12) Komisjoni esimehel on õigus nõuda volikogu menetluses oleva õigusakti eelnõu suunamist läbivaatamiseks komisjonile, kui see käsitleb komisjoni pädevusse kuuluvat küsimust. Komisjoni arvamuse väljaselgitamiseni ei saa volikogu sel juhul eelnõu osas otsust teha. (13) Komisjoni asjaajamist korraldab ja asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees. Komisjoni asjaajamise toimikuid (kirjavahetus, protokollid ja muud materjalid) hoitakse ja on kättesaadavad volikogu esimehe juures. (14) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees. Uuel komisjoni esimehel on õigus esitada volikogule kinnitamiseks komisjoni uus koosseis. (15) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas või volikogu nõudmisel. (16) Alalise komisjoni tegevus lõpeb koos antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.»; 1.13. muuta punkt 32 ja sõnastada see järgmiselt: «32. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Liikmete kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. Komisjoni esimehe ja liikmete kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse volikogu liikme poolt kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Komisjoni esimehe ja liikmete valimine viiakse läbi põhimääruse punktis 30 volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. Revisjonikomisjoni aseesimehe valib revisjonikomisjon oma liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse punkti 32 lõikes 3 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd volikogu kinnitatud kontrollimiste plaani alusel ja plaaniväliselt volikogu ülesandel. Plaanilised kontrollimised toimuvad revisjonikomisjoni kinnitatud tööplaani alusel, mis koostatakse lähtuvalt volikogu kinnitatud kontrollimiste plaanile. Plaanivälised kontrollimised toimuvad volikogu otsuse alusel. (5) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavalitsusega valla ametnikke, kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib komisjoni liige (kontrollija). Kontrollimised toimuvad vallavolikogu esimehe ja revisjonikomisjoni esimehe kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel. (6) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava asutuse juhti ja esitab asutuse juhile allkirja vastu kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. (7) Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks: 1) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema määratud ametiisiku saatel; 2) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike asjasse puutuvate dokumentidega, saada nendest ärakirju ja väljavõtteid ning ametiisikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi; 3) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul ja teha vajadusel inventuure; 4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest volikogu esimeest. (8) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija: 1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju, või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest kohe informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle volikogu esimehele; 2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest; 3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele; 4) ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö- ja kodukorda ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (9) Kontrollitulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija nimi ja kontrollimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija. Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie tööpäeva jooksul peab esitama seletuskirja. (10) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest: 1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda; 2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning Lihula valla õigusaktidele; 3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust; 4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust; 5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta. (11) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud. (12) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel informeeritakse nendest kohe volikogu esimeest. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (13) Kontrolli tulemused arutab läbi revisjonikomisjon, kes võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele ka vallavalitsuse liikmeid. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. (14) Revisjonikomisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes kümne päeva jooksul pärast akti saamist võtab oma seisukoha ning esitab selle revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (15) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (16) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta ja esitab oma arvamuse enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogu istungil.»; 1.14. täiendada punkti 33 6. lõikega järgmiselt: «(6)Volikogu liige võib olla ainult ühe grupi liige. Grupi liikmeks või grupist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu esimees teatab istungi algul gruppides toimunud muudatustest.»; 1.15. muuta punkt 34 ja sõnastada see järgmiselt: «34. Lihula Vallavolikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungid on avalikud ja toimuvad eesti keeles. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. Pärast volikogu otsust kuulutada volikogu istungi punkt kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad volikogu istungisaalist. Volikogu kinnise istungi punkti ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida volikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja volikogu istungi protokollija. (2) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 15.00, vaheaegadega 15 minutit iga ühe tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, toimub istung riiklikule pühale järgneval tööpäeval. Volikogu istung kestab kuni viis tundi. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi tööaja (viis tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda. Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Volikogu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse punkti 25 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused (päevakorra projekt), istungi toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu esimese istungi ja käesoleva põhimääruse punkti 25 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida eeltoodud nõudeid. (5) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest, revisjonikomisjon või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallasekretäri kaudu. (6) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse volikogu kutses märgitud küsimused ja need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse punkti 35 5. lõikele. Ettepanekud ja protestid volikogu istungi päevakorra muutmiseks või eelnõude menetlemise väljajätmiseks esitatakse kirjalikult enne istungi algust istungi juhatajale ja neid võivad teha volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, volikogu komisjonid ja fraktsioonid. Päevakorra muutmine ja eelnõude menetlusest väljajätmine otsustatakse poolthäälteenamusega ja protokollitakse. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra küsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. (7) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Nimeline hääletamine viiakse läbi vähemalt nelja istungil osaleva volikogu liikme kirjalikul nõudmisel. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega, nimelise hääletamise korral ütleb iga volikogu liige, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel ning salajane hääletamine toimub anonüümse hääletussedeli hääletusurni laskmise teel. Hääled loetakse järgmises järjekorras: 1. – poolthääled, 2. – vastuhääled, 3. – erapooletud. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse, kinnitatud päevakorda muudetakse ja õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Käesoleva põhimääruse punkti 26 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus. Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja ja need kantakse protokolli. Volikogu otsuste (määruste) vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja sõnadega «Otsus (määrus) vastu võetud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. (8) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse eelnõud hääletamisele esitamise järjekorras. (9) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (10) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. (11) Volikogu liikme kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse istungi protokolli saabumise või lahkumise kellaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa ei võtnud. (12) Volikogu istungi avab ja istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult (umbusalduse avaldamine, tasustamine jne) ja kui ta on päevakorrapunkti ettekandja või kaasettekandja või esineb sõnavõtuga. Volikogu esimest istungit juhatab valla valimiskomisjoni esimees kuni volikogu esimehe valimiseni. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult proteste protseduurireeglite rikkumise kohta, teadete edasiandmist ja töökorda käsitlevaid küsimusi volikogu esimehe ettepanekul. (13) Päevakorra küsimuse arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. Päevakorra küsimuse arutelu ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui selle ettepaneku teeb vastav komisjon või valitsus ja ettepanek kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega. (14) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva punkti lõikes 18 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 10) sõnavõtusoovist, teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult enne istungi algust volikogu esimehele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija kohe üle istungi juhatajale; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu esitajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti jooksul. Enne hääletamist on vallavolikogu liikmel õigus taotleda kuni 10-minutilist vaheaega, mis otsustatakse poolthäälteenamusega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. Õigus hääletamise peatamist või selle kordamist nõuda, hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletuse läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (15) Volikogu õigusakti eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletusele panemist volikogus. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära projekti esitaja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tegemise tähtaja kohta. Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena. (16) Kui istungi päevakorrapunkti arutamise juures ei saa viibida eelnõu esitaja või tema esindaja, siis lükatakse arutamine edasi, kui esitaja ei ole kirjalikult taotlenud küsimuse arutamist ilma tema osavõtuta. Kui eelnõu esitaja hoiab küsimuse arutamisest kõrvale (ei ilmu istungile ega saada ka esindajat ilma mõjuva põhjuseta), võib samasisulise projekti algatada ja esitada vallavalitsus või volikogu komisjon ning see võetakse järgmise istungi päevakorda. (17) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (18) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (19) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. (20) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollib volikogu esimehe määratud isik. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja (istungi juhataja), kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Kui istungit juhatab mitu volikogu liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud isikud, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ja sinna kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile lisatakse kirjalikult esitatud ettekanded ja sõnavõtud, vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta kirjalikke märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.»; 1.16. muuta punkti 35 ja sõnastada see järgmiselt: «35. Lihula Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine ja nende jõustumine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, volikogu liikmel, vallavalitsusel, vallavanemal, vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras ja valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha volikogu komisjonile ja vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. (3) Volikogu korralise istungi päevakorda võetakse küsimused, mille kohta on esitatud dokumendid (esituskiri, õigusakti eelnõu koos seletuskirjade ja muude asjasse puutuvate dokumentidega) hiljemalt kaks nädalat enne istungi toimumise päeva kolmapäeval kell 17.00 volikogu esimehele. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu esimehele esituskirjaga, kus nimetatakse volikogu istungil ettekandja ja vajadusel kaasettekandja; tehakse ettepanekud istungile kutsutavate isikute kohta ja esitatakse nimekiri, kellele saata määrus või otsus. (5) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõu peab olema dateeritud, varustatud koostaja nime ja allkirjaga. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse (määruse eelnõul seletuskiri kohustuslik): 1) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) eelnõu koostaja nimi ja allkiri, kuupäev; 6) eelnõu esitaja nimi ja tema või tema esindaja allkiri, esitamise kuupäev; 5) seletuskirja koostaja nimi ja allkiri, kuupäev. Juhul kui eelnõu või sellele lisatud seletuskiri ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle esitajale. (6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni, komisjonide ja vallavalitsuse arvamusega. (7) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud komisjonis. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. Kõik eelnõud (välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud), mida ei ole esitanud vallavalitsus, saadab volikogu esimees vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha viie tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kes ja millise eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil. Vallavalitsus võib loobuda ka arvamuse esitamisest, teatades sellest kirjalikult volikogu esimehele. (8) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või volikogu komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (9) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või õigusaktis eneses sätestatud jõustumise tähtajal. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (10) Volikogu istungite protokollid ja õigusaktid vormistatakse eesti keeles ning avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval teabelaual ja dokumendiregistris (juurdepääs registrile on võimalik Lihula valla veebilehe kaudu aadressil www.lihula.ee) hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu protokollid ja õigusaktid kättesaadavad Lihula valla raamatukogudes. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja volikogu otsusel ajalehes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. (11) Volikogu määrused ja otsused saadab vallasekretär kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Vallasekretär vastutab volikogu õigusaktide avalikustamise ja teatavakstegemise eest. Õigusakti avalikustamise, teatavakstegemise ja jõustumise kuupäevad fikseeritakse vallasekretäri peetavas Lihula Vallavolikogu õigusaktide avalikustamise ja teatavakstegemise nimekirjas. (12) Vallavolikogu istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni volikogu esimees või tema volitatud isikud.»; 1.17. täiendada punktiga 351 järgmises sõnastuses: «351. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. Volikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli ning esitavad vähemalt kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. (2) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallasekretäri kaudu, vallavolikogu esimehe kaudu või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastamise viisid on suuline vastus volikogu istungil või kirjalik vastus arupärijale. (4) Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. Arupärimise suulise vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ülejärgmisel volikogu istungil.»; 1.18. muuta punkti 37 ja sõnastada see järgmiselt: «37. Lihula Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted ja volituste tähtaeg (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt kuus vallavalitsuse liiget. (2) Vallavalitsuse struktuuri, liikmete arvu ja liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks valla valimiskomisjoni otsuse jõustumisel. (4) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu koosseisu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (5) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 5) tema teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 7) tema surma korral. (6) Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest vallavanemale, kes edastab selle kohe volikogule. (7) Vallavanemal on õigus teha ettepanek vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ja uue liikme kinnitamiseks. Vallavanem esitab esildise vallavalitsuse liikme vabastamiseks ja uue liikme ametisse kinnitamiseks volikogule. (8) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülsandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. Vallavalitsuse liikmete kinnitamise protseduur on toodud põhimääruse punktis 38. (9) Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust vallavalitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni volikogu poolt. Kui osa vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt poolt vallavalitsuse koosseisu, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni. Tagasiastunud või umbusaldatud vallavalitsuse liikme asendamiseks esitab vallavanem volikogule uue liikme kandidaadi lähimal volikogu istungil. (10) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. Uuel vallavanemal on õigus esitada kinnitamiseks sama vallavalitsuse koosseis. (11) Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab volikogu. Vallavalitsuse liikme kohustest vabastamisel lõppevad tema vallavalitsuse liikme volitused.»; 1.19. muuta punkti 38 ja sõnastada see järgmiselt: «38. Lihula Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul poolthäälteenamusega. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmed nimekirjana. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega nimekirja alusel avalikul hääletamisel. Vallavalitsus saab volitused volikogu poolt vallavalitsuse liikmete kinnitamise päevast. (2) Kui esitatud vallavalitsuse liikmete nimekiri ei saa volikogu poolthäälteenamust, esitab vallavanem uue vallavalitsuse liikmete nimekirja järgmisele volikogu istungile. (3) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid ja kui ta pole nelja kuu jooksul vallavanemale umbusalduse avaldamise päevast või vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid.»; 1.20. muuta punkti 39 ja sõnastada see järgmiselt: «39. Lihula Vallavalitsuse pädevus ja töökord (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega; 5) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse punkti 26 2. lõike alusel delegeeritud vallavalitsusele; 6) vaatab läbi talle suunatud volikogu määruste ja otsuste projektid; 7) korraldab valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 8) juhib eelarveprojekti koostamist ja korraldab eelarve täitmist; 9) korraldab oma pädevuse piires volikogu määruste ja otsuste täitmist; 10) kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Volikogul on õigus teha ettepanekuid vallavalitsuse korralduste ja määruste muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. (4) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas kokkulepitud päeval ja kellaajal. Vallavanem võib mõjuval põhjusel määrata istungi korraldamiseks teise aja või päeva. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ning istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asetäitja või vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem teatab vallavalitsuse liikmetele vallavalitsuse istungi toimumisest vähemalt 48 tundi enne istungi algust, näidates kutses ära arutusele tulevad küsimused (päevakorraprojekt), istungi toimumise aja ja koha ning lisaks kutsub istungile vastava küsimuse lahendamiseks vajalikud isikud. Istungile võib osalejaid kutsuda ka suulises vormis, teatades kutsutud isikutele istungi toimumise aja ja koha ning arutlusele tulevad küsimused. Istungi päevakorra projekt koos õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures kättesaadavad hiljemalt 24 tundi enne istungi algust. (5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungil osaleb sõnaõigusega vallasekretär või tema asendaja. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungil on lubatud viibida konkreetse päevakorrapunkti ettekandega esineval isikul ja arutelu juurde kutsutud isikutel vastava punkti arutamisel. (6) Vallavalitsuse istungi päevakorraprojekti koostab istungi juhataja. Istungi alguses võib istungi juhataja või vallavalitsuse liikme ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või lisada. Päevakord kinnitatakse enne küsimuste arutamisele asumist poolthäälteenamusega. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste arvu ja tähtajad. (7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega ja eelnõu tutvustamisega. Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks ja repliikideks vastavalt soovijate märguannetele. Sõna andmise kutsutud isikutele otsustab istungi juhataja. Kui päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, koosneb arutelu küsimuse tõstatanud isiku ettekandest ja küsimustele vastamisest. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele isikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane isik on, ei arutata. (8) Kõigil istungil osalejatel on õigus teha õigusakti osas muudatusettepanekuid. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek, siis muudatusettepanekud nende esitamise järjekorras. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. (9) Vallavalitsus võtab üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse liige, kes ei ole nõus vastuvõetud otsustustega, võib nõuda oma eriarvamuse kandmist protokolli. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse või määruse eelnõu kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt. Vallavalitsus võib lisaks määrustele ja korraldustele vastu võtta ka protokollilisi otsuseid. Protokollilised otsused võib vastu võtta küsimustes, mis suunatakse edasi vallavolikogule otsustamiseks (volikogu määruste ja otsuste eelnõud) ning mille otsustamine ei ole valitsuse pädevuses. Protokollilised otsused võib vastu võtta ka nende küsimuste lahendamiseks, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik või puudub otsustuse tegemiseks seaduslik alus ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist. (10) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud isikud, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ja sinna kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile lisatakse kirjalikult esitatud ettekanded ja sõnavõtud, vastuvõetud määruste ja korralduste originaalid. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast vallavalitsuse istungit. Vallavalitsuse liiikmel on õigus teha protokolli kohta kirjalikke märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (11) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või õigusaktis eneses sätestatud hilisemal jõustumise tähtajal. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. Vallavanemat või vallasekretäri asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma nime, lisades sellele sõnad «vallavanema asendaja» või «vallasekretäri asendaja». (12) Vallavalitsuse istungite protokollid ja õigusaktid vormistatakse eesti keeles ning avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval teabelaual ja dokumendiregistris (juurdepääs registrile on võimalik Lihula valla veebilehe kaudu aadressil www.lihula.ee) hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on vallavalitsuse protokollid ja õigusaktid kättesaadavad Lihula valla raamatukogudes. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avalikustatakse lisaks seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja vallavalitsuse otsusel ajalehes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. (13) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallasekretär kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Vallasekretär vastutab vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ja teatavakstegemise eest. Õigusakti avalikustamise, teatavakstegemise ja jõustumise kuupäevad fikseeritakse vallasekretäri peetavas Lihula Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ja teatavakstegemise nimekirjas. (14) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (15) Komisjoni arvuline suurus (paaritu arv), tegevusvaldkonnad, tegutsemise tähtaeg, ülesanded, järelduste ja ettepanekute esitamise kord määratakse komisjoni moodustamise korralduses. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast ja koosseisu kinnitab esimehe ettepanekul. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (16) Komisjoni töövorm on koosolek, mida juhib komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa komisjoni esimees ja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega ja on protokollilised. Hääletamisest võtavad osa ainult koosolekul viibivad komisjoni liikmed. Komisjoni liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ja kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algataje eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokoll esitatakse vallavanemale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumise päevast ja vallasekretärile elektrooniliselt asjaomase ametniku poolt HTML failivormingus. Protokoll registreeritakse ja avalikustatakse dokumendiregistris (juurdepääs registrile on võimalik Lihula valla veebilehe kaudu aadressil www.lihula.ee). Üldkasutatavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutuseks. Komisjoni liikmetel on õigus teha protokolli kohta kirjalikke märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. (17) Vallavalitsuse õigusaktide ettevalmistamist korraldab vallavanem. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale ja õigusaktide eelnõusid valmistavad ette vallavanema või teda asendava isiku määratud valla ametiasutuse ametnikud. Kui eelnõu algatamiseks sellist isikut ei määratud, vastutab eelnõu koostamise eest vallavanem või teda asendav isik. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. Esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalide esitaja. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha valla ametiasutuse ametnikul, vallavalitsuse liikmel, vallavanemal, valla hallatava asutuse juhil, volikogul, volikogu liikmel, volikogu ja vallavalitsuse komisjonil, vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (18) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (19) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatava küsimuse otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda esitatava küsimuse kohta vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsustuse eelnõu õiendi vormis või informatsioon trükitud vormis. (20) Enne õigusakti eelnõu esitamist vallavalitsusele tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele on esitatud eelnõu kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõud tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. (21) Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) eelnõu koostaja vahetu ülemus või komisjoni esimees; 3) teistele asjaosalistele, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 4) pearaamatupidaja; finantsküsimusi ja rahalisi kohustusi puudutavad. Vallavanem võib eelnõu saata ka teistele isikutele täiendavaks kooskõlastamiseks. (22) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud korralduste eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, määruste eelnõud ja muud põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. Mõjuvatel põhjustel võib kooskõlastusaega pikendada, informeerides sellest eelnõu koostajat. (23) Õigusakti eelnõule peab vajadusel olema lisatud seletuskiri (määruse eelnõul seletuskiri kohustuslik) ja muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Kui eelnõul on mitu lisa, siis need nummerdatakse. Seletuskiri peab olema dateeritud ja allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskiri peab sisaldama: 1) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevaid kulutusi ja katteallikaid; 5) õigusakti vastuvõtmisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 6) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 7) istungile kutsutavate isikute nimekirja; 8) ettepanekut, kellele vastuvõetud akt saata; 9) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 10) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (24) Vallavalitsuse õigusakti eelnõu peab olema koostatud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele. Õigusakti eelnõu esitaja on selle koostamisel kohustatud järgima järgmisi nõudeid: 1) õigusakt peab olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektne, sõnastus peab olema selge ja üheselt mõistetav; 2) õigusaktil peab olema pealkiri, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu; 3) õigusakti motiveerivas osas peavad olema toodud õigusakti aluseks olev õiguslik alus (sisaldama viidet volitusnormile ning teistele õigusaktide sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas õigusakt kehtestatakse) ja faktiline motivatsioon; 4) õigusaktis sisalduv ülesanne, selle täitja, täitmise tähtaeg ja kontrolli teostav isik peavad olema konkreetselt määratletud; 5) peab sisaldama õigusakti jõustumise aega; 6) peab olema viide vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Õigusakti eelnõus kasutatakse ettevõtete ja asutuste ametlikku nimetust, isikute märkimisel ees- ja perekonnanime vajadusel koos ametinimetusega. Õigusakti vastuvõtmise aluseks olev riigiorgani või vallavolikogu dokument märgitakse eelnõus pealkirja, vastuvõtmise kuupäeva ja numbriga. (25) Juhul kui eelnõu ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega, ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente ja vajab kooskõlastamist või sellele lisatud seletuskiri ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab vallavanem selle esitajale koos viitega tagastamise põhjusele. (26) Protokolli märgitava otsustuse eelnõu õiend, trükitud vormis informatsioon ja kooskõlastatud eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse vallavanemale üle hiljemalt 72 tundi enne vallavalitsuse istungi toimumise päeva. Kiiret otsustamist vajavate küsimuste kohta esitatakse materjalid vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase ametniku poolt motiveeritult üle vallavanemale vähemalt üks tund enne istungi algust. Esitatud ettepanekute alusel koostab vallavanem istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega istungile kinnitamiseks. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. (27) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane ametnik ja annab selle seejärel kahe tööpäeva jooksul vallasekretärile lõplikuks vormistamiseks. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomase ametniku poolt ning antakse seejärel vallasekretärile üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele edastamiseks volikogule vormistatakse vallasekretäri poolt vallavalitsuse esituskiri, millele kirjutab alla vallavanem. Kõik allakirjutamiseks ettevalmistatud ja volikogule esitatavad õigusaktide eelnõud edastatakse vallasekretärile ka elektrooniliselt asjaomase ametniku poolt html. failivormingus. (28) Kui vastuvõetud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, annab vallasekretär oma kaasallkirja ning saadab õigusakti viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). (29) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema volitatud isikud.»; 1.21. muuta punkti 40 8. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(8) Vallavanemale võivad täiendavaid tööülesandeid anda volikogu ja vallavalitsus oma õigusaktidega. Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu otsuse alusel. Vallavanem suunatakse teenistuslähetusse välisriiki (välislähetusse) volikogu otsusega, muudel juhtudel vallavalitsuse korraldusega.»; 1.22. muuta punkti 40 10. lõike esimene lause ja sõnastada see alljärgnevalt: «(10) Vallavanemat asendab tema ajutisel äraolekul (teenistussuhte peatumisel) vallavanema asetäitja, kes valitakse vallavalitsuse uue koosseisu esimesel istungil vallavalitsuse liikmete hulgast ja kinnitatakse volikogu poolt ning kellele makstakse vallavanema asendamisel vallavanema ametipalka.»; 1.23. asendada punkti 40 11. lõike teises lauses sõna «ühe» sõnaga «kahe»; 1.24. jätta välja punkti 40 12. lõike teine lause; 1.25. asendada punkti 41 5. lõike esimeses lauses sõna «valib» sõnaga «nimetab»; 1.26. muuta punkti 42 3. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(3) Vallasekretär: 1) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 2) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 69, õiend) §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast. 9) täidab teisi talle seaduse, käesoleva põhimääruse ja vallasekretäri ametijuhendiga pandud ülesandeid.»; 1.27. täiendada punkti 43.2 4. lõiget järgmiselt: «Hallatava asutuse juhi suunab töölähetusse (v.a välislähetusse) vallavanem oma käskkirjaga, välislähetusse vallavalitsus oma korraldusega. Hallatavate asutuste juhtide puhkuste ajakava koostab vallavanem ja kinnitab vallavalitsus seaduses sätestatud korras. Hallatava asutuse juhi asendamine tema ajutisel äraolekul (töölepingu peatumisel) toimub asutuse põhimääruses sätestatud korras. Kui asutuse põhimääruses asutuse juhi asendamise kord puudub, otsustab asendamise vajaduse ja määrab asendaja vallavalitsus oma korraldusega.»; 1.28. muuta punkti 45 lõikeid 3 kuni 6 ja sõnastada need järgmiselt: «(3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse käesolevas põhimääruses ja kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. (4) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused (haldusaktid) peavad olema antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutusvigadeta, põhjendatud, vastama vorminõuetele, selgelt ja üheselt mõistetavad. Põhjenduses tuleb ära näidata otsuse või korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus. Otsused ja korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. Otsuses ja korralduses peab olema viide vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Määrused peavad olema antud kehtiva õiguse alusel, vastama vorminõuetele, seaduses sisalduva volitusnormi alusel ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib anda määruse välja volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. (5) Igaühel, kes leiab, et volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud otsusesse või korraldusse muudatuste tegemist, nende kehtetuks tunnistamist või kehtivuse peatamist. Vaie volikogu otsuse peale tuleb esitada volikogule ja vaie vallavalitsuse korralduse peale vallavalitsusele. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seaduses ei sätestata teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidemenetlus toimub vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud korrale. (6) Kui volikogu või vallavalitsus jätab vaide rahuldamata, on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.»; 1.29. muuta punkti 46 1. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogule või vallavalitsusele õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.»; 1.30. muuta punkti 46 2. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(2) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.»; 1.31. muuta punkti 49 6. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(6) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.»; 1.32. muuta punkti 50 ja sõnastada see järgmiselt: «50. Lihula valla eelarve tulud ja kulud (1) Vallavolikogu poolt kinnitatud vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. (3) Valla eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (4) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (5) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.»; 1.33. lisada punkti 51 3. lõike esimese lause lõppu pärast sõna «kulud» sõnad «ning finantseerimistehingud»; 1.34. muuta punkti 51 5. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(5) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vald vallavolikogu otsuse alusel võtta laenu kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (võlakirju) ja võtta muid rahalisi kohustusi. Laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks.»; 1.35. muuta punkti 51 6. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(6) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla vallale kuuluv kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi.»; 1.36. muuta punkti 51 7. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(7) Valla eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval teabelaual ja dokumendiregistris (juurdepääs registrile on võimalik Lihula valla veebilehe kaudu aadressil www.lihula.ee) ning avaldatakse ja on üldiseks teadmiseks vallaelanikele kättesaadavad valla raamatukogudes.»; 1.37. muuta punkti 51 8. lõiget ja sõnastada see järgmiselt: «(8) Valla eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. aprilliks vallavolikogule. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu ettenähtud andmed.»; 1.38. täiendada punkti 51 9. lõikega järgmises sõnastuses: «(9) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Seejuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.»; 1.39. täiendada punkti 51 10. lõikega järgmises sõnastuses: «(10) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.» 2. Tunnistada kehtetuks Lihula Vallavolikogu 21. detsembri 1999. a määrus nr 10 «Volikogu alaliste komisjonide põhimääruste kinnitamine». 3. Tunnistada kehttetuks Lihula Vallavolikogu 1. novembri 1999. a otsus nr 3 «Lihula Vallavolikogu reglemendi kinnitamine». 4. Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Jaak KASTEPÕLD