Vabariigi Valitsus — Inimeste kaitsepookimise riiklik arengukava nakkushaiguste vältimiseks aastani 2000 Inimeste kaitsepookimise riiklik arengukava nakkushaiguste vältimiseks aastani 2000 — RT I, 1996, 46, 889

Lähtudes rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56) paragrahvi 7 lõikest 3, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Inimeste kaitsepookimise riiklik arengukava nakkushaiguste vältimiseks aastani 2000» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et käesoleva määruse punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) alusel kaitsepookimise eest ei võeta visiiditasu ning vaktsiinid ja immuunglobuliinid on inimestele tasuta. Kulud kaetakse riigieelarvest seadusega sätestatud korras. 3. Sotsiaalministeeriumil: 1) korraldada arengukava elluviimine; 2) esitada igal aastal kuni aastani 2000 riigieelarve eelnõu koostamisel põhjendatud ettepanekud vaktsiinide ja immuunglobuliinide soetamiseks vajalike rahaliste vahendite kohta, arvestades ka Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vajadusi; 3) tagada Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2309/93 EEC ja Euroopa meditsiinitoodete hindamise agentuuri nõuete täitmine arengukavas kasutatavate vaktsiinide osas; 4) teha Maailma Tervishoiuorganisatsioonile teatavaks laste korralise kaitsepookimise kava. 4. Kaitseministeeriumil esitada Sotsiaalministeeriumile taotlus vaktsiinide vajaduse kohta käesoleva määruse punktis 3 sätestatud korras ja korraldada kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kaitsepookimine vastavalt arengukavale. 5. Siseministeeriumil esitada Sotsiaalministeeriumile taotlus vaktsiinide vajaduse kohta käesoleva määruse punktis 3 sätestatud korras ja korraldada piirivalve, politsei, riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuste, sõjaväestatud päästeüksuste ning sisekaitse operatiivrügemendi isikkoosseisu kaitsepookimine vastavalt arengukavale. 6. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a määrus nr 388 ««Immunoprofülaktika programmi aastateks 1994–2000» kinnitamise kohta» (RT I 1994, 3, 21). Peaminister Tiit VÄHI Haridusminister sotsiaalministri ülesannetes Jaak AAVIKSOO Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 171 Inimeste kaitsepookimise riiklik arengukava nakkushaiguste vältimiseks aastani 2000 I. PÕHIEESMÄRK Nakkushaiguste leviku tõkestamine, nendest põhjustatud surmajuhtumite vältimine ning taudide (epideemiate) ennetamine. II. NÜÜDISOLUKORD JA PROBLEEMID Eestis kaitsepoogitakse lapsi korrapäraselt tuberkuloosi, difteeria, kangestuskramptõve (teetanuse), läkaköha, lastehalvatustõve (poliomüeliidi), leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Laste praegune hõlmatus kaitsepookimisega erineb maakonniti ega ole paiguti piisav vältimaks haigestumist. Laste hõlmatust on võimalik suurendada, rakendades järjekindlamalt kaasaegseid teadussoovitusi kaitsepookimise vastunäidustuste määramisel. Leetrite, mumpsi ja punetiste leviku tõkestamiseks tuleb luua senisest ulatuslikum immuunsustaust laste revaktsineerimise teel. Eriti tähtis on noorukite ja fertiilses eas naiste kaitsepookimine punetiste vastu vältimaks haigestumist raseduse ajal ja sellest põhjustatud kaasasündinud kahjustusi lastel. Täiskasvanuid on hakatud kaitsepookima difteeria vastu, lähtudes Maailma Tervishoiuorganisatsiooni arvamusest taudiohu suhtes. Difteeriataudi vältimiseks tuleb 1996. aastal kaitsepookida enamik täiskasvanutest. 1990-ndatel aastatel on sagenenud haigestumine puukentsefaliiti. Haigestumise vältimiseks on seni kaitsepoogitud peamiselt metsatöölisi. Arvestades haigestumise suurenemist, tuleb kaitsepookida ka kaitseväelasi, piirivalvureid ja ohupiirkondades elavaid inimesi. Marutõbi levib loomade seas, mille tõttu püsib inimeste nakatumise oht. Haigestumise ennetamiseks tuleb tagada eeldatavalt nakatunud inimeste vaktsineerimine vältimatu abi korras ja kutsetöö tõttu ohustatud veterinaartöötajatele tagada korralise kaitsepookimise võimalus. Kutsetööl B-viirushepatiiti nakatuda võivatele meditsiinitöötajatele tuleb tagada haigestumist ennetava kaitsepookimise võimalus. Teabe säilitamine iga inimese kaitsepookimise kohta on vajalik immuunsusseisundi esmaseks hindamiseks ja kaitsepookimise järjepidevuse tagamiseks. Praegu säilitatakse vastavat teavet laste kohta, kuid see ei ole kasutatav kutsealuste kaitsepookimisega hõlmatuse hindamiseks. Lähiaastail tuleb korraldada teabe säilitamine ja edastamine kõigi inimeste kaitsepookimise kohta. III. EDASIMINEKU SUUNAD 1. Inimeste kaitsepookimise korraldamine nakkushaiguste vastu teadussoovituste kohaselt ja riigi majanduslike võimaluste piires. 2. Inimeste kaitsepookimisega teaduslikult põhjendatud hõlmatuse saavutamine vaktsiinide ja immuunglobuliinide soetamisega riigieelarve vahenditest ja inimeste teavitamisega kaitsepookimise vajalikkusest. 3. Iga inimese kaitsepookimist käsitleva teabe säilitamine ja järjepidev edastamine. IV. KONKREETSED ÜLESANDED 1. Laste korrapärase kaitsepookimise kava täiustamine lähtuvalt kaasaegsetest teadussoovitustest. 2. Kaitsepookimise parem korraldamine saavutamaks teiseks eluaastaks laste 95%-line hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja 90%-line hõlmatus läkaköha vastu, samuti laste ja noorukite 95%-line hõlmatus revaktsineerimisega vanustes, mis kehtestatakse kaitsepookimise kavaga. 3. Laialdase immuunsustausta loomine punetiste vastu, sealhulgas tütarlaste ja fertiilses eas naiste kaitsepookimisega. 4. Täiskasvanute lauskaitsepookimise korraldamine difteeria vastu saavutamaks 1997. aastaks nende 70%-lise hõlmatuse. 5. Kutsetöö tõttu ohustatud meditsiinitöötajate kaitsepookimine B-viirushepatiidi vastu, arvestades seejuures Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vajadusi. 6. Eeldatavalt nakatunud inimeste kaitsepookimine marutõve ja teetanuse vastu vältimatu abi korras ja ohustatud inimrühmade korraline kaitsepookimine nende nakkushaiguste vastu. Koerte ja kasside pidamise korraldamine vähendamaks loomarünnete ohtu. 7. Puukentsefaliidi suhtes ohustatud inimrühmade kaitsepookimine eelkõige Pärnumaal, Harjumaal, Tartumaal, Põlvamaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal, arvestades seejuures Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vajadusi. 8. Välismaale siirduvate inimeste kaitsepookimine kollapalaviku vastu tulenevalt rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade (International Health Regulations) nõuetest, samuti mõnede teiste nakkushaiguste vastu sõltuvalt välisriigi soovitusest, nähes ette, et välismaale siirduja vaktsineerimise eest tasub kas siirduja või teda lähetav organisatsioon. 9. Uute vaktsiinide (gripivastane, Hib-nakkuse vastane) kasutuselevõtmine kooskõlas riigi majanduslike võimalustega ja osaliselt kaitsepoogitavate isikute arvel. 10. Vaktsiinide ja immuunglobuliinide soetamiseks vajalike riigieelarve vahendite järkjärguline suurendamine eesmärgiga katta nende ostukulud täielikult. 11. Iga inimese kaitsepookimist käsitleva teabe säilitamise ja järjepideva edastamise korra kehtestamine, arvestades seejuures Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vajadusi. V. TEGEVUSKAVAD, TÄITJAD JA TÄHTAJAD 1. Laste kaitsepookimise täiustatud kava kehtestamine ja sellele vastava töö korraldamine – Sotsiaalministeerium 1996. a. 2. Leetrite, mumpsi ja punetiste kompleksvaktsiini kasutuselevõtmine laste korduvaks kaitsepookimiseks (revaktsineerimiseks) – Sotsiaalministeerium 1996. a. 3. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt soovitatava kaitsepookimise vastunäidustuste käsitluse rakendamine – Sotsiaalministeerium 1996.–1997. a. 4. Kaitsepookimise tüsistuste registreerimise ja nende analüüsimise korraldamine – Sotsiaalministeerium 1996. a. 5. Piirkondlike seminaride korraldamine arstidele kaitsepookimise uue kava, vastunäidustuste määramise ja tüsistuste registreerimise selgitamiseks – Sotsiaalministeerium 1996.–1997. a. 6. Laste kaitsepookimisega hõlmatuse analüüsimine ja ettepanekute tegemine töö tõhustamiseks – Sotsiaalministeerium 1996.–2000. a. 7. Isiku kaitsepookimise arvestuskaardi koostamine ja kasutuselevõtmine ning teabe edastamise korra kehtestamine – Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium 1997. a. 8. Täiskasvanute lauskaitsepookimine difteeria vastu – Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium 1996. a. 9. Inimeste bakterioloogilise uuringu korraldamine difteeriamikroobi ringluse jälgimiseks – Sotsiaalministeerium 1996.–2000. a. 10. Difteeriavastase kaitsepookimise tulemuste tundmaõppimine koostöös Taani Riikliku Seerumiinstituudiga – Sotsiaalministeerium 1996.–1997. a. 11. Kutsetöö tõttu ohustatud inimeste, samuti ohupiirkondade elanike kaitsepookimise korraldamine puukentsefaliidi vastu, soetades selleks vaktsiini ja immuunglobuliini riigieelarve vahenditest – Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium 1996.–2000. a. 12. Kutsetöö tõttu ohustatud meditsiinitöötajate kaitsepookimise korraldamine B-viirushepatiidi vastu, soetades selleks vaktsiini riigieelarve vahenditest – Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium 1996.–2000. a. 13. Ohupiirkondadesse siirdujate kaitsepookimine kollapalaviku vastu – Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium 1996.–2000. a. 14. Inimeste immuunsustausta tundmaõppimine ja selle tulemuste põhjal kaitsepookimise korralduse täiustamine – Sotsiaalministeerium 1996.–2000. a. 15. Vaktsiinide ja immuunglobuliinide korrapärane soetamine vähempakkumise teel või soodsate pikaajaliste lepingute alusel – Sotsiaalministeerium 1996.–2000. a. 16. Vaktsiinide ja immuunglobuliinide kulu arvestuse täiustamine tervisekaitsetalitustes ja tervishoiuasutustes – Sotsiaalministeerium 1996. a. 17. Vaktsiinide ja immuunglobuliinide nõuetekohase säilitamise ja transpordi tagamine (nn külmahel), amortiseerunud külmutusseadmete asendamine uutega – Sotsiaalministeerium 1996.–2000. a. VI. TULEMUSTE HINDAMINE Riikliku arengukava tulemusi hindab Sotsiaalministeerium iga aasta lõpul inimeste haigestumise, kaitsepookimisega hõlmatuse ja immuunsustausta tundmaõppimise alusel.