Sotsiaalminister — Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kinnitamine — RTL, 1996, 68, 407

Vastavalt (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) paragrahvile 33 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 283 kinnitatud " " (RT I 1995, 65, 1089) punkti 4 alusel määran: Kinnitada "Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord".

Minister Toomas VILOSIUS

Kantsler Jaan RÜÜTMANN

Kinnitatud

sotsiaalministri

16. mai 1996. a.

määrusega nr. 22

Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord

I. ÜLDOSA

1. Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise käesolev kord (edaspidi kord) on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvi 33 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 283 kinnitatud "Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra" punkti 4 alusel.

2. Käesolev kord reguleerib Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva (sh. volitatud asutuste valduses olev) riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva alla 50 000-kroonise soetusmaksumusega asja (edaspidi asi) kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist.

3. Käesolevas korras käsitatakse vara jaotamist põhi- ja väikevahenditeks vastavuses raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773) ' 27 lõike 1 ja rahandusministri 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 46 (RTL 1995, 21/22, lk. 732; 1996, 11/12, 82; 42, 276; 43-45, 291) kinnitatud "Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjade" punkti 19 alapunkti 7 ja punkti 48 sätetega.

II. RIIGIVARA KÕLBMATUKS TUNNISTAMINE

4. Käesoleva korra rakendamise eeltingimused nii põhivara kui ka väikevahendite osas on

1) asi ei leidnud kasutamist;

2) asja pole õnnestunud võõrandada või müügist saadav tulu on eeldatavalt väiksem selle müügi kuludest;

3) on tõestatud asja säilitamise ebaotstarbekus;

4) asi on osaliselt või täielikult hävinud;

5) asjaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste ülekandmine.

5. Põhivarana käsitatava riigivara kõlbmatuks tunnistamise otsustab kolmeliikmeline Sotsiaalministeeriumi ametnikest moodustatud komisjon (edaspidi komisjon).

Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks liiget, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjoni otsuse kinnitab kantsler.

6. Käesoleva korra punktis 4 nimetatud, dokumentaalselt tõendatud asjaolude ilmnemisel põhivara osas koostab Sotsiaalministeeriumi valduses oleva asja kohta Sotsiaalministeeriumi üldosakonna juhataja ning volitatud asutuses selle juht (edaspidi koostaja) tema valduses oleva riigivara kohta asja kõlbmatuks tunnistamise taotluse (edaspidi taotlus) ja esitab ühe kuu jooksul käesoleva korra punktis 5 nimetatud komisjonile otsustamiseks.

7. Taotlus peab sisaldama

1) asja liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega ja maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühikest iseloomustust taotluse esitamise ajal;

2) asja remontide, paranduste, ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal;

3) asjaga seotud eritingimusi (kultuuri-, arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne.);

4) asja või selle osa kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle asja hävitamise lühike tegevuskava, kooskõlas sama punkti alapunktist 3 tulenevate nõuetega;

5) asja hävitamise vajadusest tulenevate kulude lühikest eelarvet;

6) asjaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi ja nende olemasolul ettepanekuid nende ülekandmiseks;

7) muid asjaga seotud olulisi andmeid.

8. Asja kõlbmatuks tunnistamise taotluses on koostaja kohustatud selle tegeliku väärtuse hindamiseks avaldama kogu tema valduses oleva sellekohase teabe.

9. Otsustajal on asja kohta esitatud taotluse teabe ebapiisavuse korral õigus nõuda koostajalt täiendavaid andmeid.

III. OTSUSTAMINE JA SELLE TÄITMINE

10. Komisjon teeb oma otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

11. Taotluse koostaja ja riigivara valitseja kokkuleppel on kahjude vähendamiseks ja ohu vältimiseks õigus ja kohustus määrata käesolevast korrast erinevaid ajalisi ja muid tingimusi.

12. Otsus peab sisaldama

1) taotlusega nõustumist või mittenõustumist;

2) nõustumisel volitamist asja bilansist mahakandmiseks;

3) mittenõustumisel põhjendust;

4) käesolevas korras ettenähtud ja muid tingimusi;

5) rahaliste kohustuste olemasolul nende lõpetamise või ülekandmise otsust.

13. Komisjon on kohustatud jätma taotluse rahuldamata, kui see pole piisavalt põhjendatud või kui see on vastuolus riigi huvide või kehtivate õigusaktidega.

14. Komisjon teatab taotluse koostajale oma otsusest hiljemalt selle tegemisele järgneval tööpäeval.

15. Käesolevas korras nimetamata, kuid asjaga seotud oluliste asjaolude dokumendid lisatakse.

16. Otsustaja otsus on vara valdajale aluseks ja kohustuseks kõlbmatuks tunnistatud asja või selle osa hävitamise viisi, tähtaja ja tingimuste täitmise osas.

17. Lähtudes käesoleva korra punktis 7 nimetatud nõuetest, hävitatakse kõlbmatuks tunnistatud asi võimalikult odavalt.

18. Asja või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamist korraldavate eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel, mis peab sisaldama

1) käesoleva korra punktis 7 nimetatud andmeid;

2) asja kõlbmatuks tunnistamise otsust;

3) asja hävitamise tegelikke kulusid ja akti;

4) andmeid asja hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta;

5) asjaga seotud kohustuste ja õiguste olemasolul sellekohast otsust.

19. Põhivara kohta esitab taotluse koostaja dokumentatsiooni kogu käesoleva korra punktides 4-18 ettenähtud mahus selle vormistamisele järgneval tööpäeval raamatupidamise ja teistesse arvestuse registritesse kandmiseks.

20. Väikevahendina käsitatava asja kõlbmatuks tunnistamise kord, lähtudes käesoleva korra punktis 4 nimetatud eeltingimustest, määratakse asutuse raamatupidamist korraldavate sise-eeskirjadega, mis on koostatud vastavuses raamatupidamise seaduse sätetega ja rahandusministri 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 46 kinnitatud nõuetega.

21. Raamatupidamise kirjend koostatakse hiljemalt dokumentide vormistamisele järgneval kuul vastavuses otsustamisõigusega isiku või komisjoni otsusega ja raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega, märkides kirjete koostaja nime ja kuupäeva.