Sotsiaalminister — Laste varjupaiga põhimääruse kinnitamine — RTL, 1996, 64, 396

(RT I 1995, 21, 323) paragrahvi 17 lõike 3 alusel määran: Kinnitada "Laste varjupaiga põhimäärus" (juurde lisatud).

Minister Toomas VILOSIUS

Kantsler Jaan RÜÜTMANN

Kinnitatud

sotsiaalministri 7. mai 1996. a.

määrusega nr. 20

Laste varjupaiga põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

1. Laste varjupaik on lastele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv hoolekandeasutus.

2. Varjupaigad on kohaliku omavalitsuse asutused või eraõiguslikud juriidilised isikud või nende asutused.

3. Varjupaik lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

4. Varjupaiga asutab ja tema tegevuse lõpetab omanik.

5. Laste varjupaik annab abi kuni 18-aastastele lastele, vajaduse korral ka abivajavale lapsevanemale või kasuvanemale.

II. ÜLESANDED

6. Varjupaigas tagatakse vanemliku hoolitsuseta jäänud või ohtu sattunud lastele nende eale ja seisundile vastav hooldamine, meditsiinilise abi ja rehabilitatsiooni korraldamine, koos lapse elukohajärgse omavalitsusega tagatakse lastele nende õiguste ja huvide kaitse.

7. Koostöös lapse elukohajärgse omavalitsusega rakendab varjupaik abinõusid laste elu edaspidiseks korraldamiseks.

8. Varjupaik korraldab lapsele, lapse vanematele või kasuvanematele õiguslikku, psühholoogilist, pedagoogilist, meditsiinilist jm. nõustamist.

III. TEGEVUS

9. Varjupaik osutab abi ja kaitset abivajavatele lastele olenemata nende elukohast, tervislikust seisundist, rahvusest ja muudest tunnustest.

10. Varjupaika võetakse vastu lapsi, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta. Selle põhjuseks võib olla vanema või kasuvanema

1) surm või teadmata kadumine;

2) raske haigestumine või teovõimetuks kuulutamine;

3) viibimine eeluurimisel või karistuse kandmisel;

4) lapse hülgamine;

5) muud põhjused.

11. Varjupaika võib tuua lapsi, kes on tabatud hulkurluselt.

12. Lapsi võivad varjupaika tuua

1) lastekaitse- ja õiguskaitsetöötajad;

2) asutuste ja organisatsioonide töötajad;

3) vanemad, kasuvanemad;

4) sugulased, sõbrad, tuttavad;

5) muud isikud.

13. Laps võib varjupaika tulla oma algatusel, kui ta on lahkunud kodust, kasuvanema juurest või kasvatusasutusest talle oluliste probleemide tõttu.

14. Varjupaiga juhtkond on kohustatud informeerima varjupaika tulnud või toodud lapsest tema elukohajärgset omavalitsust, kes lahendab lapse edaspidise elukorralduse küsimused. Varjupaik ei ole lapse seaduslik esindaja.

15. Kõigi varjupaika tulnud või toodud laste kohta peetakse arvestust. Lapse varjupaika saabumisel selgitatakse välja tema andmed (nimi, vanus, aadress, vanemate, kasuvanemate andmed), koostatakse olukorra kirjeldus.

16. Suhetes lapsevanemate ja kasuvanematega tunnistab varjupaik nende prioriteetset õigust lapse hooldamisele, kuid vajaduse korral astub välja laste kaitseks, kui eespool nimetatud isikute poolt ähvardab last otsene vägivald.

17. Mis tahes konflikti puhul lapse vanemate või kasuvanematega antakse asi lahendada lapse elukohajärgsele eestkosteasutusele, vajadusel ka politseile. Ilma viimaste nõusolekuta on varjupaigal õigus astuda lapse kaitseks välja konkreetses last ohustavas situatsioonis.

18. Kui vanemate või kasuvanemate suhetes varjupaiga või lapsega ilmnevad õiguserikkumise tunnused, informeeritakse sellest kohe politseid. Kuni otsese ohu möödumiseni on varjupaiga töötajatel õigus katkestada lapse kontaktid taoliste isikutega või tagada lapse kaitse muul viisil.

19. Varjupaigal pole õigust varjata uurimis- ja kohtuorganite eest õiguserikkumises kahtlustatavaid või kohtu poolt süüdimõistetud lapsi. Juhul kui lapse tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, antakse sellest teada politseile.

20. Varjupaik ei ole kohustatud hoolekandeasutusele välja andma last, kes on omavoliliselt sellest asutusest lahkunud ja kellel on selleks ka küllaldane põhjus, kuni omavalitsus pole vastavat otsust teinud.

21. Lapsed võivad varjupaigas teha jõukohaseid majapidamistöid. Laste nõusolekul võib neid rakendada jõukohastel töödel ka väljaspool varjupaika.

22. Varjupaigas viibiva lapse valduses ei tohi olla narkootilisi aineid, nende kasutamisega seotud vahendeid või muid elu ja tervist ohustavaid aineid või vahendeid. Nimetatud ainete ja vahendite avastamisel on varjupaiga töötaja kohustatud need lapse valdusest ära võtma.

23. Teabe korral, et varjupaigas viibiva lapse valduses on või temale adresseeritud posti- või muu saadetis sisaldab punktis 22 loetletud aineid või vahendeid, tuleb laps varjupaiga juhataja juuresolekul läbi otsida või temale adresseeritud posti- või muu saadetis lapse juuresolekul läbi vaadata.

24. Laps võib varjupaigas olla aja jooksul, mis on vajalik tema elu edasiseks korraldamiseks, kuid mitte üle kahe kuu. Erandi võib teha lapse elukohajärgse omavalitsuse vastava otsuse alusel.

25. Varjupaiga töötajad võivad korraldada varjupaigast lahkunud lastele järelhooldust lapse vanemate või kasuvanemate nõusolekul ja lapse elukohajärgse omavalitsuse soovitusel.

26. Laps suunatakse varjupaigast välja, kui

1) langevad ära põhjused, mis olid aluseks lapse varjupaika sattumisele;

2) laps on sooritanud õiguserikkumise ning on vajalik tema paigutamine mujale. Väljasuunamise aluseks on siis kohaliku omavalitsuse otsus;

3) seda nõuavad lapse elukohajärgne omavalitsus, vanemad või kasuvanemad (välja arvatud juhud, kui väljasuunamine on lapsele ohtlik);

4) laps ei allu varjupaiga sisekorraeeskirjale.

27. Varjupaigast väljasuunatud lapsest teatatakse lapse elukohajärgsele omavalitsusele.

28. Andmeid laste ja nende perekondade kohta ei avalikustata.

IV. VARJUPAIGA JUHTIMINE

29. Varjupaiga kõrgeimaks organiks on omaniku moodustatud hoolekogu.

30. Varjupaiga tööd juhib direktor, kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu omanik.

31. Varjupaiga direktorile esitatavad nõuded on

1) kõrgharidus;

2) vähemalt 5-aastane lastega töötamise kogemus;

3) ei tohi olla kriminaalkorras karistatud.

32. Varjupaiga direktor

1) korraldab varjupaiga tegevust ja kannab vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele, käesolevale põhimäärusele ja asutuse põhimäärusele või põhikirjale;

2) võtab tööle varjupaiga töötajad, sõlmib ja lõpetab nendega töölepingud;

3) koostab töötajate ametijuhendid ja nõustab töötajaid;

4) juhib ja suunab personali tööd, tagab töötajate väljaõppe ning hea kvalifikatsiooni;

5) tagab lastele turvalise ja arengut soodustava keskkonna;

6) koostab varjupaiga eelarve ja aruandluse ning esitab selle ettenähtud korras;

7) sõlmib lepinguid oma pädevuse piires, esindab varjupaika ametiasutustes;

8) kutsub kord kuus kokku juhtkonna ja töötajate ühisnõupidamise;

9) kinnitab varjupaiga sisekorraeeskirja.