Keskkonnaminister — Vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise korra kehtestamine — RTL, 1996, 58, 363

Veeseaduse (RT I 1996, 13, 241) paragrahvi 11' lõike 9 alusel määran: 1. Kehtestada vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise kord (lisa). 2. Vee erikasutuse tasu kasseerijatel esitada Keskonnaministeeriumile 15. jaanuariks, 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks aruanne tasu laekumise, võlgnike hulga ja võlasumma kohta valdades ja linnades seisuga 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober. 3. Tunnistada kehtetuks keskonnaministri 28. veebruari 1994. a. määruse nr. 4 "Loodusvara kasutamisõiguse eest tasumise kordade kinnitamine" (RTL 1994, 14, lk. 453) punktid 4, 5 ja 6. 4. Tunnistada kehtetuks keskonnaministri 15. jaanuari 1996. a. määrus nr. 7. 5. Käesolev määrus jõustub 1. mail 1996. a. Minister Villu Reiljan Asekantsler kantsleri ülesannetes Peeter Sooväli Lisa keskkonnaministri 29. aprilli 1996. a. määrusele nr. 27 Vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise kord 1. Vee erikasutuse eest tasumise aluseks on veeseadus. 2. Vee erikasutuse eest tasutakse veekogust ja põhjaveekihist võetud veekoguste eest vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a. määrusega nr. 116 (RT I 1996, 30, 601) kehtestatud tasumääradele. 3. Vee erikasutuse eest tasutakse kvartalis tegelikult võetud veekoguste eest kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. 4. Vee erikasutuse eest tasuja esitab tasumise kuupäevaks asukohajärgsele riiklikule keskkonnateenistusele andmed võetud veekoguste kohta ja tasu arvutuse veeliikide lõikes. Tasu arvutamisel korrutatakse igast veeliigist võetud veekogus vastava veeliigi tasumääraga. Kambrium-vendi veekihi puhul arvestatakse tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatud veekogused eraldi. 5. Vee erikasutuse tasu kantakse veevõtmise asukohajärgse Eesti Keskkonnafondi eriarvele, mis on avatud antud maakonnas, Tallinnas Keskkonnaameti ja Narvas Riikliku Keskkonnaameti arvele. Arve numbri esitab veekasutajale riiklik keskkonnateenistus. Laekunud summast kantakse 50 protsenti Keskkonnafondi ja 50 protsenti vee erikasutuse asukohajärgse valla või linna eelarvesse. Veevõtmisel piiriveekogudest laekub kogu erikasutuse tasu Keskkonnafondi. 6. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib teha tasusoodustusi või vabastada veekasutaja linna- või vallaeelarvesse laekuva tasu ulatuses. Otsuse ärakiri esitatakse riiklikule keskkonnateenistusele. 7. Riiklik keskkonnateenistus kontrollib vee erikasutuse tasu arvutamise õigsust ja laekumist ning peab sellekohast arvestust. Kolme kuu möödumisel nõuab riiklik keskkonnateenistus tähtajaks tasumata vee erikasutuse tasu koos veeseaduse kohase viivisega (0,15 protsenti ööpäevas) sisse kohtu korras. 8. Veeloaga kehtestatud lubatud veekoguseid ületava või veeloata võetud veekoguste eest tasutakse viiekordne vee erikasutuse tasu. Vee kasutuskõlbmatuks muutmisel hüvitab rikkuja rikutud veehulga erikasutuse tasu viiekordses ulatuses. 9. Vee erikasutuse eest tasu arvutamise ja tasumisega tekkivate vaidluste ja lahendamata küsimuste korral pöördutakse avalduse või kaebusega Keskkonnaministeeriumi poole. Keskkonnaministeerium on kohustatud avalduse või kaebuse läbi vaatama, tegema selle kohta motiveeritud otsuse ja vastama avalduse või kaebuse esitajale 30 kalendripäeva jooksul. Keskkonnaministril on õigus seda tähtaega pikendada, kui selleks on põhjendatud vajadus.