Vabariigi Valitsus — Ehitistega toimunud avariidest teatamise ja nende tehniliste põhjuste uurimise korra kinnitamine — RT I, 1995, 86, 1510

Tulenevalt planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006) paragrahvi 50 punktist 9 ja paragrahvi 51 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Ehitistega toimunud avariidest teatamise ja nende tehniliste põhjuste uurimise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et käesolev määrus jõustub 1. detsembril 1995. a. Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 1995. a. määrusega nr. 350 Ehitistega toimunud avariidest teatamise ja nende tehniliste põhjuste uurimise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord kehtestab ehitise omaniku kohustused ehitisega toimunud avariist teatamisel ning avarii põhjuste uurimise ja dokumenteerimise korra. 2. Ehitistega toimunud avarii tehniliste põhjuste uurimist korraldab kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve valla või linna põhimääruses ettenähtud korras. Sellega seotud kulud kannab ehitise omanik. 3. Ehitisega toimunud avarii käesoleva korra mõistes on hoone ehituskonstruktsioonide varing, samuti rajatisega toimunud avarii, mille tagajärjel ehitis muutub osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks ja/või tekib keskkonnakahjustus või selle oht. Käesolevat korda rakendatakse ehitiste püstitamisel, laiendamisel, ümberehitamisel, tehnoloogilisel ümberseadistamisel ning ehitiste kasutamisel või lammutamisel toimunud avariide puhul. II. EHITISEGA TOIMUNUD AVARIIST TEATAMINE 4. Ehitisega toimunud avariist peab ehitise omanik viivitamata teatama asukohajärgsele tuletõrje- ja päästeasutuse häirekeskusele ning esimesel võimalusel informeerima töökeskkonna inspektsiooni ja vajadusel ka kindlustusfirmat. 5. Kui ehitisega toimunud avariis saavad kannatada inimesed, peab ehitise omanik sellest viivitamata teatama asukohajärgsele töökeskkonna inspektorile. 6. Kui ehitisega toimunud avarii tagajärjel on tekkinud keskkonna saastamine või saasteoht, peab ehitise omanik sellest kohe informeerima kohalikku keskkonnatalitust. 7. Riiklikele ametitele ja inspektsioonidele, kelle tegevusvaldkonda kuulub osavõtt toimunud avarii tehnilisest uurimisest, teatab ehitise omanik avarii tehnilise uurimise komisjoni moodustamisel. III. EHITISEGA TOIMUNUD AVARII TEHNILISTE PÕHJUSTE UURIMINE 8. Pärast ehitise avarii toimumist peab ehitise omanik eraldama ja piirama avariikoha, tagama selle puutumatuse uurimise alguseni (kui see ei põhjusta uut ohtu) ja kutsuma kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvega 24 tunni jooksul kokku komisjoni avarii põhjuste väljaselgitamiseks. 9. Komisjoni töös osalevad: 1) ehitise omanik või tema volitatud esindaja; 2) kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve insener; 3) ehitusprojekti autori esindaja; 4) tehnilised eksperdid; 5) asjassepuutuvate ametite ja inspektsioonide esindajad. Rajatava ehitise puhul kuuluvad komisjoni veel ehitusettevõtja ja ehitise omaniku ehitusjärelevalve insener. Keskkonnakahjustuste puhul kuulub komisjoni koosseisu ka kohaliku keskkonnatalituse esindaja. Komisjoni tööd juhib ja korraldab kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve insener või ehitusjärelevalve eest vastutav ametnik. Tehniliste ekspertidena võivad komisjoni töös osaleda sõltumatud ja vastaval erialal pädevad spetsialistid. 10. Ehitisega toimunud avarii tehniliste põhjuste uurimise komisjon: 1) koostab avariikoha ülevaatuse akti, teeb vajalikud fotod jms; 2) tutvub ehitise projekt- ja täitedokumentatsiooniga, hindab ehitustööde kvaliteeti ning tööde vastavust projektile, ehitusnormidele ja heale ehitustavale; 3) koostab avariieelse olukorra kirjelduse säilinud dokumentide, fotode ja muude materjalide põhjal; 4) koostab ehitisega toimunud avarii kirjelduse, kasutades selleks ka tunnistajate kirjalikke seletusi; 5) teeb ehitisega toimunud avarii uurimisest kokkuvõtte, tuvastab avarii tehnilised põhjused ning esitab ettepanekud avarii tagajärgede likvideerimise, ehitise edasise kasutamise ja samalaadsete avariijuhtumite vältimise kohta. 11. Komisjoni töö tulemused vormistatakse aktiga 10 päeva jooksul avarii toimumisest arvates. Erijuhtudel (täiendavad uuringud, katsetused või ehitusprojektile ekspertiisi tegemine) võib komisjoni otsusega nimetatud tähtaega pikendada. 12. Aktile lisatakse ehitisega toimunud avarii tehnilisel uurimisel kasutatud olulise tähtsusega dokumendid või nende koopiad. 13. Kõikide komisjoniliikmete poolt allakirjutatud akti esimene eksemplar jääb ehitise omanikule, teised eksemplarid esitatakse komisjoni töös osalejaile, asjassepuutuvatele instantsidele (ametitele ja inspektsioonidele) ja kohalikule omavalitsusele. 14. Ehitisega toimunud avarii tehniliste põhjuste uurimise akt on õiguslikus menetluses kasutatav dokument. 15. Ehitisega toimunud avarii tehniliste põhjuste uurimise akti säilitatakse kohaliku omavalitsuse arhiivis ja ehitise omaniku juures. IV. LÕPPSÄTTED 16. Riiklikud ametid ja inspektsioonid, kelle tegevusvaldkonda kuulub erialane järelevalve ehitusalal, uurivad lisaks käesolevale korrale ehitisega toimunud avarii tehnilisi tekkepõhjusi oma ametkonna sellealaste õigusaktide alusel.