Vabariigi Valitsus — Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korra kinnitamine — RT I, 1995, 72, 1221

Tulenevalt planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006) paragrahvi 37 lõikest 3 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kord» (juurde lisatud). Siseminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 1995. a. määrusega nr. 303 Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kord» määrab kindlaks nimetatud tööde ülesanded, koosseisu, tegemise üldnõuded ning andmete kasutamise ja säilitamise tingimused. 2. Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde (edaspidi uurimistööd) ülesanne on esitada planeeringute koostamiseks ja ehituslikuks projekteerimiseks vajalikke andmeid ja dokumente (edaspidi uurimistööde aruanded) ning saada ehitusaegsel ja -järgsel perioodil ehitis(t)e kohta geotehnilisi, keskkonnakaitsealaseid kontroll- ja muid tehnilisi andmeid. 3. Uurimistööde tegemise õigus on litsentsitud juriidilistel isikutel (edaspidi uurija), kellele riiklik litsentsimise komisjon on andnud litsentsi vastavalt ehitusvaldkonnas tegevuslitsentside väljaandmise korrale. 4. Uurimistöid tehakse ja nende eest tasutakse tööde tellija ja uurija vahel sõlmitud lepingu põhjal, milles peavad olema kindlaks määratud kõik olulised nõuded ja tingimused. Lepingu sõlmimise aluseks on tellija poolt uurijale esitatud kirjalik taotlus ja tehniline ülesanne (või uurija koostatud ja tellija poolt kinnitatud uurimistööde kava), mis määrab kindlaks uurimistööde iseloomu ja mahu. 5. Uurimistööde tegemisest peab uurija informeerima kohalikku omavalitsust, kellel on õigus kehtestada lisatingimusi tööde tegemiseks oma halduspiirkonnas. 6. Loa ehitusgeoloogiliseks uurimistööks annab uurija kirjalikul taotlusel kohalik omavalitsus üksnes Ehitusgeoloogia Fondi esildise alusel. Kohalik omavalitsus informeerib uurimisloa andmisest kohalikku keskkonnatalitust ja Ehitusgeoloogia Fondi. Loa kehtivusaeg on kuni 6 kuud. 7. Uurija peab kooskõlastama ehitusgeoloogilise uurimistöö keskkonnatalitusega, kelle piirkonnas tööd toimuvad, akvatooriumis tehtavad uurimistööd aga Riikliku Mereinspektsiooniga. 8. Uurijal on õigus saada Ehitusgeoloogia Fondist, Geodeesiafondist, arhiividest ja andmepankadest uuritava maa-ala kohta ehitusgeoloogilist ja/või -geodeetilist informatsiooni. 9. Uurija on kohustatud kooskõlastama eelseisvad tööd, kaasa arvatud geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirsihtide raiumine ja kaevetööd (sealhulgas puurimised) maaomanike ja/või -valdajatega (edaspidi maaomanik), kelle maal uurimistöid tehakse. 10. Uurimistöid tuleb teha kooskõlas vastavate tehniliste normide ja juhenditega ning tööohutuse ja keskkonnakaitse eeskirjadega. Seejuures tuleb vältida põhjendamata varalise kahju tekitamist maaomanikule. Uurimistöödel kasutatavad mõõtevahendid peavad olema kontrollitud ja taadeldud. 11. Uurija on kohustatud hüvitama maaomanikule kahju, mis on tekkinud tema hooletusest uurimistöödel. Uurimistööde tellija on kohustatud hüvitama maaomanikule selle kahju, mis on tekkinud uurimistööde käigus paratamatult ja tööde iseloomust tulenevalt. Kui ei jõuta kokkuleppele kahju suuruse ja hüvitamise kohta, lahendatakse küsimus kohtu korras. 12. Uurijal on keelatud: 1) avalikustada uurimistööde käigus saadud infot, kui see võib kahjustada Eesti riigi, uurimistööde tellija või maaomanike huve; 2) müüa või muul viisil edastada uurimistöödel saadud algandmeid ja koostatud dokumentatsiooni kolmandatele isikutele ilma uurimistööde tellija kirjaliku nõusolekuta. II. TEHNILISED NORMID JA JUHENDID 13. Uurimistööde tegemise tehniliste normide ning juhendite rakenduse ulatuse määrab Keskkonnaministeerium. 14. Kuni uute tehniliste normide ja juhendite kehtestamiseni tuleb uurimistöödel juhinduda seni kehtivatest normatiivdokumentidest, kui need ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste ja muude õigusaktidega. 15. Ehitusgeoloogilist ja -geodeetilist informatsiooni kogutakse alaliseks säilitamiseks Ehitusgeoloogia Fondis ja Geodeesiafondis ning kasutamiseks vastavalt nende põhimäärusele. III. EHITUSGEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 16. Ehitusgeoloogilised uurimistööd on järgmised: ehitusgeoloogiline kaardistamine; planeeringueelsed ehitusgeoloogilised regionaaluuringud; ehitusgeoloogilised platsiuuringud projekteerimiseks; geotehnilised, geodünaamilised, ehitushüdrogeoloogilised, ökogeoloogilised ja muud eriuuringud; ehitusaegne või -järgne geotehniline seire; geotehniline ekspertiis. 17. Üldjuhul kuuluvad ehitusgeoloogilise uuringu koosseisu: 1) eeltöö: varasemate andmete kogumine ja analüüs; edasise uuringu kava koostamine; 2) välitöö: a) vaatlused ja mõõtmised uurimispiirkonna rekognostseerimine; olemasolevate ehitiste seisukorra uurimine; veepunktide (kaevude, allikate ja pinnaveekogude) uurimine; geoloogiliste paljandite kirjeldamine; pindmised geofüüsikalised mõõtmised; b) kaevetöö ehk kaevandite (žurfide ja puuraukude) rajamine šurfide kaevamine ja dokumenteerimine; puuraukude puurimine ja dokumenteerimine; c) katsetamine pinnase geotehniline katsetamine; põhjaveekihindite hüdrogeoloogiline katsetamine; puuraukude geofüüsikaline karotaaž; d) proovitamine pinnase ja veeproovide võtt laboritööks; 3) laboritöö: pinnase koostise ja omaduste määramine (teimimine); vee koostise ja omaduste määramine; 4) kameraaltöö: varasemate materjalide, välitöö- ja laboriandmete töötlus; ehitusgeoloogilise aruande koostamine. 18. Ehitusgeoloogilise uuringu metoodika ja mahu määrab uurija vastavalt ala ehitusgeoloogilistele tingimustele ning ehituse iseloomule, lähtudes tehnilisest ülesandest ja lepingus fikseeritud nõuetest. 19. Ehitusgeoloogilisel välitööl tuleb säästa keskkonda. Uuringu käigus rajatud kaevandid (mida seireks ei konserveerita) peab uurija likvideerima vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud eeskirjale. 20. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne peab andma kõik vajalikud uuringumetoodika ja -mahu poolt võimaldatavad näitajad ning tingimused ehituslikuks projekteerimiseks, ehitiste rajamiseks ja ohutuks käitluseks. 21. Ehitusgeoloogilise uuringu aruandes peab olema: uuritud ala piiritlus; uuringupunktide koordineeritud asukohad; uurimistöö metoodika iseloomustus ja uuringumahu loetelu; täpne viide varasemates uuringutes kasutatud andmete sisu ja mahu kohta; kõigi kaevandite geotulbad, katsete ja laborimäärangute üksiktulemused; geotehniline üldistus (pinnase kihtliigestus, geoloogiline lõigestik, arvnäitajad); uuringutulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega. 22. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne peab prognoosima võimalikke keskkonnakahjustusi, mis võivad tekkida ehitise rajamise ja käitluse tagajärjel. 23. Kui ehitusgeoloogiline uuring tellija piiratud vahendite tõttu või uuringu käigus ilmnenud eeldatust keerulisemad ehitusgeoloogilised tingimused ei võimalda saada kõiki vajalikke andmeid, tuleb uuringu aruandes märkida, et on vaja teha täiendav uurimine ja määrata kindlaks vastavad tööliigid ning -mahud. 24. Ehitusgeoloogilise uuringu aruande originaaleksemplari ja algdokumentatsiooni (tööülesanne, välipäevikud, vaheplaanid jne.) säilitatakse alaliselt uurija arhiivis. 25. Tellija võib ehitusgeoloogilise uuringu aruande Ehitusgeoloogia Fondi andmisel kehtestada tingimuse, et aruandes sisalduvat teavet ei tohi väljastada ilma tellija kirjaliku loata teatava aja (kuni 5 aastat) jooksul. IV. EHITUSGEODEETILISED UURIMISTÖÖD 26. Ehitusgeodeetilised uurimistööd on järgmised: 1) ehitusmaa-ala plaani valmistamine; geodeetilise võrgu rajamine või arendamine; suuremõõtkavaline mõõdistamine; plaani koostamine; 2) geodeetilised eritööd: peal- ja allmaatehnovõrkude uurimine; liinehitiste trasseerimine; ehitiste vajumisvaatlused; ehitiste deformatsioonide uurimine; hoonete fassaadide mõõdistamine; tornide, korstnate jm. kõrgehitiste vertikaalsuse kontroll; kontroll(teostus)mõõdistamine. 27. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tehnilises ülesandes peab olema: objekti asukoht ja nimetus; mõõdistatava ala piiride skeem; plaani mõõtkava ja reljeefi lõikevahe; eritööde nõuded; soovitatavate materjalide ja dokumentide loetelu. 28. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde töökavas tuleb anda juhised: koordinaatide ja kõrguste süsteemi valikuks; varasemate tööde materjalide kasutamiseks; kohaliku geodeetilise võrgu rajamiseks; mõõdistamisvõrgu rajamiseks; mõõdistamiseks; mõõtevahendite valikuks; eritöödeks. Töökavale lisatakse: tööde tehniline ülesanne; geodeetilised lähteandmed; kohaliku geodeetilise võrgu rajamise projekt; mõõdistamise kartogramm. 29. Ehitusmaa-ala plaani koostamine võib toimuda ühes järgmises koordinaatide süsteemis: endise Nõukogude Liidu 1942. aasta süsteem; endise Nõukogude Liidu 1963. aasta süsteem; linnade ja teiste asulate kohalikud süsteemid; hajaasustusega aladel kasutuselevõetud suvaline süsteem; EUREF EST 92 süsteem. 30. Kohtades, kus geodeetiline võrk puudub (mõõdistatavast alast vähemalt 3 km kaugusel ei ole riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu punkte) tuleb rajada mõõdistamisvõrk suvalises süsteemis. 31. Kõrguselise mõõdistamise aluseks peavad olema riikliku kõrgusvõrgu reeperid või nendega seotud ajutised reeperid. 32. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde aruanne koosneb tekstist ja lisadest. Tekstis on üldjuhul järgmised jaod: objekti iseloomustus; kasutatud andmed, materjalid ja mõõtevahendid; kohalik geodeetiline võrk; mõõdistamisvõrk; mõõdistamine; geodeetilised eritööd; tehniline kontroll, tööde kvaliteet ja vastuvõtmine; tellijale üleantavate dokumentide loetelu; kokkuvõte. Aruande lisad on: tehniline ülesanne; töökava; geodeetiliste lähtepunktide ülevaatuse andmik; kohaliku geodeetilise võrgu skeem; paigaldatud geodeetiliste märkide asukohtade skeemid; geodeetiliste märkide järelevalvele andmise aktid; kohaliku geodeetilise võrgu punktide koordinaatide ja kõrguste kataloog; mõõdistamisvõrgu skeemid; mõõdistamisvõrgu püsimärkide koordinaatide ja kõrguste kataloog; mõõdistuse ja plaanilehtede jaotuse kartogramm; ehitusmaa-ala plaan (ka digitaalne); tööde vastuvõtmise akt. Lisanõudel esitatakse: puuraukude jm. punktide koordinaatide ja kõrguste andmik; ehitiste nurkade koordinaatide andmik; tehnovõrkude andmete kataloog ja skeemid; kaevude (kambrite) ja pealmaatehnovõrkude tugede eskiisid; hoonete fassaadide joonised; muud dokumendid ja andmed. Aruandesse võib võtta täiendavaid jaotusi ja lisasid või eelnimetatuid välja jätta. 33. Uurimistööde tulemusel valminud ehitusmaa-ala plaan peab: 1) võimaldama geodeetiliste ristkoordinaatide, absoluut- ja suhteliste kõrguste jm. kartomeetrilist määramist; 2) andma teavet objektide põhiomaduste, parameetrite ja karakteristikute kohta; 3) topograafiliselt vastama planeeringute ja ehitusprojektide koostamise vajadusele. 34. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde aruande originaaleksemplari ja kõiki muid algdokumente ning -plaane säilitatakse uurija arhiivis. 35. Kohalikule omavalitsusele antakse üle rajatud geodeetiliste võrkude andmestik ning koostatud ehitusmaa-ala plaanide koopiad. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võib üleantavate dokumentide koosseisu muuta. V. LÕPPSÄTTED 36. Uurimistöö (uuring) lõpeb aruande ja/või graafiliste dokumentide tellijale üleandmisega. Uurija on kohustatud andma uurimistööde aruannete ühe eksemplari kas Ehitusgeoloogia Fondi ja/või Geodeesiafondi. 37. Uurimistööde kontrollimise kohustus on tööde tellijal või tema poolt volitatud isikutel. 38. Plaanid, geoloogilised profiilid ja digitaalandmepangad kui kartograafiateosed on kaitstud autoriõiguse seadusega. 39. Ehitusluba objektidele, kus oli vaja teha ehitusgeoloogilisi ja/või -geodeetilisi uurimisi, antakse tellijale vaid juhul, kui ta esitab teatise uurimistööde aruande üleandmise kohta Ehitusgeoloogia Fondi ja/või Geodeesiafondi.