Sotsiaalminister — Visiiditasu kehtestamine Visiiditasu maksmise ühtne juhend Selgitus visiiditasu maksmise ühtse juhendi juurde — RTL, 1995, 55, 0

Visiiditasu kehtestamine Sotsiaalministri määrus 8. juunist 1995. a. Nr. 40. Lähtudes Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; RT I 1994, 23, 387) paragrahvi 12 3. lõikest sotsiaalminister määrab: 1. Kinnitada visiiditasu maksmise ühtne juhend (lisa 1) koos selgitusega (lisa 2). 2. Raviasutuste peaarstidel ja eraarstidel tagada visiiditasu võtmisel maksekviitungi väljastamine patsiendile ning raha laekumise arvestus ja algdokumentide säilitamine. 3. Raviasutuste peaarstidel ja eraarstidel tagada visiiditasu juhendi kättesaadavus oma asutustes. Maakonnaarstidel informeerida elanikkonda visiiditasu maksmise korrast. 4. Maakonnaarstidel koos valla- ja linnaarstidega kontrollida visiiditasu maksmise ühtse juhendi täitmist oma haldusterritooriumil. 5. Tunnistada kehtetuks: 5.1. sotsiaalministri 9. jaanuari 1995. a. määrus nr. 3 "Visiiditasu kehtestamine" (RTL 1995, 12, lk. 399); 5.2. sotsiaalministri 6. veebruari 1995. a. määrus nr. 7 "Visiiditasu maksmise juhendi muutmine" (RTL 1995, 12, lk. 415); 5.3. sotsiaalministri 27. märtsi 1995. a. määrus nr. 23 "Visiiditasu maksmise juhendi muutmine" (RTL 1995, 34, lk. 1170); 5.4. sotsiaalministri 31. mai 1994. a. määruse nr. 39 "Stomatoloogiliste teenuste eest tasumise korra kehtestamine" punkt 3. 6. Rakendada määrus alates 15. juunist 1995. a. Sotsiaalminister Siiri OVIIR ------ Lisa 1 Kinnitatud sotsiaalministri 8. juuni 1995. a. määrusega nr. 40 Visiiditasu maksmise ühtne juhend 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Visiiditasu on rahaline tasu, mida maksavad riiklikku, munitsipaalraviasutusse või eraarsti ambulatoorsele visiidile pöörduvad või koduvisiidiks väljakutse teinud inimesed, välja arvatud käesoleva juhendi punktis 2.3 loetletud isikud. 1.2. Visiiditasu võetakse arsti, hambaarsti ja velskri külastuse eest käesoleva juhendiga kehtestatud korras. 1.3. Visiiditasu võetakse inimese esimesel pöördumisel raviasutusse antud haigusjuhuga jooksval aastal. 1.4. Visiiditasu laekub ühe tululiigina raviasutuse eelarvesse või eraarstile. 2. VISIIDITASU SUURUS 2.1. Visiiditasu suurus inimese pöördumisel riiklikku või munitsipaalraviasutusse on 5 krooni ja koduvisiidi puhul 15 krooni. Käibemaksukohustuslasena registreeritud raviasutuste jaoks sisaldab visiiditasu käibemaksu. Kui asutus ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, siis on visiiditasu suurus 5 krooni ja 15 krooni ilma käibemaksuta. 2.2. Eraarstil on visiiditasu suuruse kehtestamise õigus. 2.3. Visiiditasu ei võeta: 2.3.1. kiirabi väljakutsete eest; 2.3.2. lastelt kuni 16-aastaseks saamiseni; 2.3.3. põhikooli, keskkooli (gümnaasiumi) või kutseõppeasutuse päevases õppevormis õppivatelt õpilastelt kuni 19-aastaseks saamiseni ja kõrgkooli päevases õppevormis õppivatelt üliõpilastelt; 2.3.4. mittetöötavalt alla 18-aasta vanust lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi hooldavalt vanemalt, hooldajalt või eestkostjalt; 2.3.5. mittetöötavalt I grupi invaliidi hooldajalt; 2.3.6. rasedate ja lapsehoolduspuhkusel olevate naiste ambulatoorsete pöördumiste ja koduvisiitide eest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni; 2.3.7. vaegurlus-ekspertiisikomisjoni (VEK-i) pöördumise korral; 2.3.8. riiklike elatusrahade, soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide seaduste alusel pensioni saavatelt isikutelt; 2.3.9. kroonilistelt haigetelt nende pöördumisel kroonilise haiguse ja/või selle tüsistuse tõttu (haiguste loetelu vt. lisa 2); 2.3.10. kutsealustelt ja reservväelastelt nende tegevteenistusse kutsumisele eelneva läbivaatuse eest arstlikus komisjonis ning tegevteenistuses viibivatelt kaitseväelastelt; 2.3.11. töötajate eelneva ja perioodilise arstliku tervisekontrolli eest; 2.3.12. kõikide kaitsepookimiste eest; 2.3.13. tööhõivetalituses registreeritud töötutelt. ------ Lisa 2 Kinnitatud sotsiaalministri 8. juuni 1995. a. määrusega nr. 40 Selgitus visiiditasu maksmise ühtse juhendi juurde 1. Tüsistunud haigusjuhtudega või kroonilisi haigusi põdevad patsiendid peavad käima regulaarsel kontrollil tervisliku seisundi hindamise ja/või ravi korrigeerimise eesmärgil. 2. Visiiditasu maksmise ühtse juhendi p. 2.3.9 alusel visiiditasu ei võeta, kui isik pöördub raviasutusse alljärgnevalt loetletud kroonilise haiguse ja/või selle haiguse tüsistuse tõttu: 2.1. AIDS ja HIV-kandlus; 2.2. suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus, krooniline neerupealiste puudulikkus; 2.3. epilepsia, parkinsonism, kolmiknärvi neuralgia, raske müasteenia; 2.4. skisofreenia; 2.5. vähktõbi; 2.6. organite siirdamise järgne seisund; 2.7. bronhiaalastma, tuberkuloos; 2.8. hüpertooniatõbi, stenokardia III ja IV funktsionaalne klass, müokardi infarkt, kroonilise kardiovaskulaarse puudulikkuse III staadium; 2.9. reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus, sklerodermia, polümüosiit, podagra; 2.10. psoriaas; 2.11. nefriit; 2.12. haavandiline koliit; 2.13. glaukoom. 3. Kroonilise haigusega isikutelt, kes pöörduvad vaegurlus-ekspertiisikomisjoni invaliidsuse taotlemiseks või korduvaks läbivaatuseks, visiiditasu ei võeta.