Sotsiaalminister — Kiirabi litsentsimine — RTL, 1995, 42, 0 (kiirabilitsentsimine)

Kiirabi töö parandamiseks määran: 1. Viia läbi kiirabi litsentsimine ajavahemikus 15. mai - 15. juuni 1995. a.

2. Kinnitada juurdelisatud kiirabi litsentsimise nõuded.

3. Kiirabiüksustel esitada litsentsi taotlus Sotsiaalministeeriumile 25. maiks 1995. a.

4. Moodustada litsentsi taotlustele hinnangu andmiseks ekspertide rühm.

5. Sotsiaalministeeriumi litsentsikomisjonil vormistada kiirabiüksuste tegevuslitsentsid 30. juuniks 1995. a.

Sotsiaalminister Siiri OVIIR

Lisa

sotsiaalministri

9. mai 1995. a.

määrusele nr. 34

Kiirabi

1. Kiirabi litsentsimise eesmärgid

1.1. Parandada esmatasandil osutatava erakorralise meditsiiniabi kvaliteeti ja efektiivsust.

1.2. Tagada ja komplekteerida vajalikud tehnilised ja meditsiinilised vahendid.

1.3. Tagada kiirabibrigaadide koosseisud kvalifitseeritud meditsiinipersonaliga ettenähtud ulatuses.

1.4. Tagada ja kontrollida riigidotatsiooni sihipärast kasutamist-investeerimist kiirabiteenistusse.

1.5. Koguda adekvaatset informatsiooni vabariigi kiirabisüsteemis olevatest tehnilistest vahenditest (autod, aparatuur, sidevahendid jne.) ja meditsiinipersonali koosseisust ning ettevalmistusest.

1.6. Planeerida ja põhjendada finantsvahendite vajadust täiendõppele, tehniliste ja meditsiiniliste vahendite soetamiseks.

2. Litsentsimise nõuded kiirabiautodele ja meditsiinilisele varustusele

2.1. Kiirabiauto on operatiivsõiduk erakorralise meditsiiniabi osutamiseks ja transpordiks ning on vastavalt nõuetele komplekteeritud nii tehniliste kui ka meditsiiniliste vahendite ja kvalifitseeritud meditsiinipersonaliga.

2.2. Kiirabiauto on varustatud

1) sidevahenditega;

2) raami ja raamkonstruktsiooniga, mis võimaldab haige transporti nii lamavas kui istuvas asendis;

3) reduktorit omava 10-liitrise hapnikuballooniga.

2.3. Kiirabibrigaadi kasutuses on järgmised teisaldatavad aparaadid, komplektid ja vahendid

1) tonomeeter;

2) kaasaskantav defibrillaator (kardioskoop-defibrillaator);

3) elektrokardiograaf;

4) vahendid intubatsiooniks, ventilatsiooniks, aspiratsiooniks (elustamisvahendite komplekt);

5) lahased, lahastamise vahendid jne.;

6) verejooksu sulgemise vahendid: žgutt, klemm, sidemed jne.;

7) infusioonivahendid: kanüülid, infusioonisüsteemid ja lahused vähemalt alljärgnevas koguses

a) vereasendajad 500,0

b) Ringeri lahus 1000,0

c) 5-protsendiline glükoosi lahus 1000,0

d) 8,4-protsendiline sooda lahus 200,0

8) süstitavate ravimite komplekt, milles on vähemalt

a) valuvaigistid: opiaadid, mitteopiaadid;

b) vasoaktiivsed ained, sealhulgas adrenaliin, noradrenaliin, mesatoon, dopamiin;

c) glükokortikoidhormoonid;

d) antiarütmikumid: lidokaiin, novokaiinamid, verapamiil;

e) südameglükosiidid;

f) diureetikumid.

2.4. Kiirabiauto "Reanimobiil" on operatiivsõiduk erakorralise meditsiiniabi osutamiseks ja transpordiks ning on vastavalt nõuetele komplekteeritud nii tehniliste kui meditsiiniliste vahendite ja kõrgelt kvalifitseeritud meditsiinipersonaliga.

"Reanimobiil" on ruumikas kiirabiauto, mis on varustatud täiendavate tehniliste ja meditsiiniotstarbeliste vahendite ning aparatuuriga

1) ventilatsiooniaparatuur;

2) kardioskoop-defibrillaator;

3) elektrokardiograaf;

4) pulssoksümeeter;

5) aspiraator;

6) tonomeeter;

7) elustamise komplekt;

8) lahased, vaakummadrats;

9) kardiostimulatsioonivahendid;

10) infusioonilahuste varu;

11) täiendavate kirurgiliste protseduuride komplektid;

12) täiendavate ravimite komplektid jne.

3. Litsentseerimise nõuded kiirabi personalile

3.1. Kiirabibrigaadis töötav personal peab olema terve ja heas füüsilises vormis, kuna brigaad töötab sageli ekstreemses situatsioonis.

3.2. Kiirabibrigaad koosneb vähemalt kolmest isikust.

3.2.1. Kiirabiauto juht - vähemalt C-kategooria autojuht, kes 1996. aasta lõpuks peab läbima meditsiinilise ettevalmistuse kursused ja omandama "parameediku" I astme ettevalmistuse.

Iga autojuht on kohustatud abistama meditsiinipersonali vajadusel juba praegu.

3.2.2. Kiirabivelsker on kesk-meditsiinilise haridusega kvalifitseeritud meditsiinitöötaja, kes on saanud nii teoreetilise kui ka praktilise ettevalmistuse tööks kiirabis ja on osalenud täiendus- või staþeerimiskursustel vähemalt korra kolme aasta vältel. Kiirabivelsker osaleb pidevalt kiirabi õppustel ja treeningutel.

Kiirabivelsker peab oskama

1) suhelda patsiendiga riigikeeles;

2) hinnata patsiendi seisundi raskust, diagnoosida sündroomi ja alustada esmase sündroomse raviga;

3) peatada verejooksu, siduda, lahastada;

4) kanüleerida perifeerset veeni ja teostada infusioonravi;

5) tagada vabad hingamisteed, ventileerida vajadusel maski ja AMBU-kotiga, intubeerida trahheat;

6) kasutada elustamise A, B, C, D, E, F võtteid;

7) abistada arsti trahhea intubatsioonil, koniotoomial, tsentraalse veeni kanüleerimisel ja muudel protseduuridel;

8) registreerida elektrokardiogrammi ja anda sellele esialgne hinnang.

Kui kiirabibrigaadis ei ole arsti, siis on üks velskritest vanemvelskri kohustes. Vanemvelsker peab olema töötanud vähemalt kolm aastat velskrina kiirabis.

3.2.3. Kiirabiarst on kvalifitseeritud üldarst, kes tunneb erakorralist meditsiini ja on suuteline osutama kaasaegsel tasemel erakorralist abi.

Kiirabiarst oskab

1) suhelda patsientidega ja töökaaslastega riigikeeles;

2) hinnata patsiendi seisundi raskust, diagnoosida sündroomi ja alustada adekvaatset ravi;

3) kasutada kõiki esmaabi võtteid, elustamise võtteid ja juhtida elustamise käiku;

4) kasutada kõiki tehnilisi vahendeid ja võimalusi;

5) intubeerida trahheat, ventileerida, kanüleerida perifeerseid veene ja teostada veeni sektsiooni.

Reanimobiili arst on vähemalt 3 aastat statsionaaris praktiseeriv anestesioloog-intensiivraviarst, kelle otseseks kohustuseks on kiirabi personali väljaõppe ja eduka töö tagamine.

Kiirabibrigaadi väljaõpet maakondades juhendavad maakonnahaiglate anestesioloogid-intensiivraviarstid.

Alates 1997. aastast viib kiirabiarstide atesteerimist läbi anestesioloogia-intensiivravi atestatsioonikomisjon.

4. Litsentsimiskomisjon

4.1. Kiirabi litsentsib Sotsiaalministeeriumi litsentsikomisjon ekspertide rühma hinnangu alusel.

Ekspertidel on õigus teostada täiendavat kiirabibrigaadide vahendite ja oskuste kontrolli ette teatamata.

4.2. Litsentsimiskomisjonil on õigus

4.2.1. litsentsida komplekteeritud kiirabibrigaadid maksimaalselt 3 aastaks;

4.2.2. anda ajutine tähtajaline litsents (mitte üle 6 kuu);

4.2.3. litsentsi mitte anda.