Vabariigi Valitsus — Järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kinnitamine

(RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 49 lõike 4 alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 85/591/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985), 92/2/EMÜ (EÜT L 34/30, 11.02.1992), 89/397/EMÜ (EÜT L 186, 30.06.1989) ja 93/99/EMÜ (EÜT L 290, 24.11.1993) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab

1. Kinnitada «Järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise kord» (juurde lisatud).

2.- 3. [käesolevast tekstist välja jäetud]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 330

JÄRELEVALVE KÄIGUS KONTROLLPROOVIDE VÕTMISE JA ANALÜÜSIMISE KORD I ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse järelevalveks kontrollproovide (edaspidi proov) võtmist, pakkimist, märgistamist, säilitamist, analüüsimist ja dokumentide säilitamist. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) proovivõtuplaan - juhis, kus määratakse vastavalt partii suurusele vajalik katsetatud prooviühikute arv ja teatud puudustega lubatav katsete arv ehk vastuvõetavuse kriteeriumid, milles arvestatakse toidutoorme ja toidu liiki, kogust, riskiastet ning nõutavat usaldusväärsuse klassi; 2) valim - proovi kogus, mis võetakse partii ühest kohast; 3) objektiivne proov - proov, mille analüüsimise tulemus iseloomustab olenevalt valimite arvust erineva statistilise usaldusväärsusega partiid või käitlemistingimusi ja see võetakse juhusliku valiku teel proovivõtuplaani järgi; 4) selektiivne proov - proov, mis võetakse järelevalve ajal avastatud nõuetele mittevastavuse või toidu nõuetekohasuse kohta esitatud kaebuse kontrollimiseks; 5) vastuproov - proov, mis võetakse objektiivse või selektiivse prooviga ühesuguste nõuete kohaselt.

II PROOVIVÕTU KÄIK 3. Proovi võtmise õigus on pädeval järelevalveametnikul (edaspidi proovivõtja). Proov võetakse käitleja, tema esindaja või nimetatud isikute puudumisel kahe tunnistaja juuresolekul. 4. Järelevalveks võib võtta käitlemise kõikidel etappidel objektiivseid või selektiivseid proove toidust, toidutoormest, õhust, veest, pinnasest, käitlemisel kasutatavatest ainetest, käitlemisvahenditest ning nende pinnalt analüüsideks ja kordusanalüüsideks vajalikus koguses. Prooviks võib võtta toiduga kokkupuutuvaid esemeid. 5. Toidumürgistuse korral võetakse proove kõigist kahtlusalustest toitudest. 6. Käitleja või tema esindaja nõudmisel võtab proovivõtja käitleja kulul proovile lisaks vastuproovi. 7. Proovivõtja peab välistama proovi võtmise ajal proovi ja partii saastamise ja riknemise. 8. Proovivõtja vormistab proovivõtu kohta kahes eksemplaris proovivõtu protokolli, millest üks jääb käitlejale või tema esindajale. Nende puudumisel jäävad protokolli mõlemad eksemplarid proovivõtjale. Protokoll peab sisaldama järgmisi andmeid

1) proovivõtja nimi, ametikoht, asutus ja aadress; 2) proovivõtu kuupäev, kellaaeg ja koht; 3) käitleja, tema esindaja või nimetatud isikute puudumisel kahe tunnistaja nimi ja aadress; 4) toidutoorme, toidu, käitlemisel kasutatava aine või vahendi, toiduga kokkupuutuva eseme nimetus, lühikirjeldus; 5) proovivõtu põhjus; 6) proovi kogus; 7) märge vastuproovi võtmise kohta; 8) proovi tunnuskood; 9) proovivõtja allkiri; 10) käitleja, tema esindaja või nimetatud isikute puudumisel kahe tunnistaja allkirjad.

9. Proovi laboratooriumile üleandmiseks koostab proovivõtja sellele kaaskirja. Kaaskirja koopia jääb proovivõtjale. Kaaskiri sisaldab järgmisi andmeid

1) proovivõtja nimi, ametikoht, asutuse nimi ja aadress, sidevahendite numbrid; 2) proovi nimetus, tunnuskood ja osaproovide arv; 3) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 4) proovi kogus ja iseloomustus; 5) laboratooriumi nimi ja aadress; 6) uurimise eesmärk ja analüüsitavad näitajad; 7) laboratooriumile proovi üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 8) märkused proovi kohta; 9) proovi üleandja nimi ja allkiri; 10) laboratooriumis proovi vastuvõtja nimi, ametikoht ja allkiri.

III PROOVI VÕTMINE KÜLMUTATUD TOIDUST 10. Proov võetakse mehaaniliste või elektriliste puuride või instrumentidega, mille tootesse sisenev osa peab olema eeljahutatud. 11. Proovid valitakse toidu kõrgema temperatuuriga kriitilistest punktidest. 12. Ladustatud toidust võetakse proove ruumi keskosas, uste juures üleval ja all ning jahutusseadmesse tagasimineva õhu ava juures asuvatest partii osadest. 13. Transpordivahendis võetakse proove uste avanemise koha üla- ja alaosas asuvatest partii osadest. 14. Mahalaadimise ajal valitakse vähemalt neli proovi järgmistest kriitilistest punktidest

1) uste avanemise koha juures asuva toidu üla- ja alaosast; 2) külmutusseadmest võimalikult kaugelt; 3) partii keskosast; 4) külmutusseadmele võimalikult lähedalt; 5) jahutusseadmesse tagasimineva õhu ava juurest.

15. Jaemüügiletis asuvast toidust võetakse proov kolmest eeldatava kõrgema temperatuuriga kohast. IV PROOVIDE PAKKIMINE JA MÄRGISTAMINE 16. Proovivõtja tagab partiid või käitlemistingimusi iseloomustava proovi võtmise, säilitamise, transportimise ja laboratooriumile üleandmise. 17. Iga proov varustatakse vee- ja kulumiskindla tunnuskoodiga. 18. Proovinõud ja -kotid suletakse tihedalt ning plommitakse või pitseeritakse, et tagada proovide puutumatus ja vältida võltsimist. 19. Vajadusel pannakse proovid eeljahutatud külmutuselementidega nõudesse või termokonteineritesse selliselt, et oleks tagatud vajalik proovi säilitustemperatuur. 20. Proovide veopakendil peab olema märge «Ettevaatust! Laboriproovid» või üldkasutatavad käitlusmärgid «??» või «U». 21. Kui toidu märgistusele või saatedokumentidele ei ole märgitud säilitustingimusi, määrab proovivõtja proovi hoiu- ja veotingimused vastavalt oma valdkonnale. V LABORATOORIUMIS PROOVIDE VASTUVÕTMINE, HOIDMINE

JA ANALÜÜSIMINE 22. Proovivõtja teavitab laboratooriumi eelnevalt proovide arvu ja liigi, vajalike analüüside ning proovide üleandmise aja suhtes. 23. Proov koos vormikohase kaaskirjaga antakse laboratooriumile. 24. Laboratooriumil on õigus keelduda proovi vastuvõtmisest, kui proov on kahjustatud pakendis, üles sulanud, ettenähtust kõrgema temperatuuriga või selle üleandmine on eelnevalt teavitamata. 25. Toidumürgistuse asjaolude uurimiseks saadetud proovid peab vastu võtma pakendi seisundile vaatamata. 251. Proovide analüüsimise meetodi spetsiifilisus, täpsus, laboratooriumisisene korduvus, laboratooriumidevaheline korratavus, avastamispiir, tundlikkus, rakendatavus ja vajadusel ka teiste kriteeriumide kohasus peavad olema hinnatud laboratooriumi poolt piisavaks, et tagada analüüsitulemuste õigsus.

252. Punktis 251 nimetatud laboratooriumisisese korduvuse ja laboratooriumidevahelise korratavuse väärtused saadakse laboratooriumidevaheliste võrdluskatsete tulemuste põhjal. Võrdluskatsed kavandatakse ja tehakse ning võrdluskatsete tulemuste põhjal saadud korduvuse ja korratavuse väärtused väljendatakse rahvusvaheliselt tunnustatud viisil. Võrdluskatsete tulemused avaldatakse trükis või on nõudmise korral kättesaadavad.

253. Erinevate toidugruppide puhul kasutatavaid analüüsimise meetodeid eelistatakse üksnes ühe toidugrupi puhul kasutatavatele meetoditele.

26. Laboratoorium väljastab analüüsi lõpetamisele järgneval tööpäeval järelevalveasutusele katseprotokolli. Analüüsi tulemustest, millest võib järeldada inimese tervisele ohtlikke asjaolusid, otsest ohtu inimese tervisele või keskkonnale, peab laboratoorium teavitama kohe asjaomast järelevalveasutust. 27. Analüüsi tegemisel järelejäänud proovijääke ja katseesemeid säilitatakse analüüsitulemuste vaidlustamise tähtaja lõppemiseni. 28. Käitleja või tema esindaja nõudmisel võib laboratoorium analüüsitulemuste vaidlustamistähtaja lõppedes tagastada uuritavad katseesemed. Kiirestiriknevaid proove ei tagastata. VI DOKUMENTIDE SÄILITAMINE 29. Proovivõtu- ja analüüsimisega seotud dokumendid täidetakse püsivas kirjas. 30. Proovivõtu protokolle, kaaskirjade koopiaid ja katseprotokolle säilitatakse järelevalveasutuses kolm aastat. 31. Järelevalve katseprotokolli koopiaid ja nende juurde kuuluvat analüüsimisega seotud teavet sisaldavat dokumentatsiooni säilitatakse laboratooriumis vähemalt kolm aastat. 32. Elektroonilise andmetöötluse korral säilitatakse dokumente paberkoopiatena ja arvutivälistel andmekandjatel. 1 85/591/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 50–52) [viidud sisse punkti 9 muutmisel ja punktide 25¹, 252, 253 lisamisel Vabariigi Valitsuse 28.01.2003 määrusega nr 32]