Keskkonnaminister — Erajahipiirkonna moodustamine — RTL, 1995, 36, 0

Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465) täpsustamiseks, lähtudes paragrahvidest 7 ja 8 ning Vabariigi Valitsuse määrusest ""Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta" (RT 1990, 3, 44) määran: 1. Erajahipiirkond on füüsilisest isikust maaomaniku maal moodustatud jahipiirkond jahimaa pindalaga ühes ringpiiris vähemalt 150 hektarit.

Ühte ringpiiri kuuluvaks loetakse sellised maa-alad ja veekogud, mis vahenditult üksteisega piirnevad ja ei ole jahipiirkonda mittekuuluvate maa-alade ega veekogudega üksteisest lahutatud. Raudteed ja maanteed ühes nende alla kuuluvate maadega jahipiirkonna maid käesoleva määruse mõttes üksteisest ei eralda.

2. Erajahipiirkonna registreerib selle asukohajärgne omavalitsus jahipiirkonna moodustaja kirjaliku avalduse alusel.

Avaldusele lisatakse

1) kinnistusraamatust või maakatastrist väljavõtete koopiad jahipiirkonda moodustavate maaomanike maavalduste kohta või maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1994, 28, 428) paragrahv 11 alusel riiklikust maamaksust vabastatud maa kasutajatel koopia valla või linnavalitsuse korraldusest maavalduse kinnistusraamatusse kandmise kohta või koopia õigusaktist, mis tõendab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021) paragrahv 18 järgi talumaa põlise kasutamise õigust;

2) jahipiirkonda kuuluvate maaomanike või nendega võrdsustatud isikute (jahikorralduse seadus paragrahv 3 lõige 1 ja lõige 5) maavalduste suurused hektarites;

3) jahipiirkonna suurus hektarites;

4) jahipiirkonna kestvus;

5) jahipiirkonna moodustaja (valdaja) aadress;

6) kahe või enama valdajaga jahipiirkonna puhul koopia jahinduse korraldamiseks moodustatud ühingu põhikirjast või ühistegevust reguleerivast lepingust;

7) kui jahipiirkonda kuulub maid, kus jahiõigus on antud jahipiirkonna moodustajale (valdajale) jahikorralduse seadus paragrahv 3 lõige 4 alusel, siis koopiad vastavaist jahiõiguse edasiandmise lepinguist;

8) kui jahipiirkonda kuulub riigimaid, siis koopia Vabariigi Valitsuse nõusoleku kohta;

9) jahipiirkonna moodustaja (valdaja) allkirjaga tõestatud jahipiirkonna skits, mõõdus vähemalt 1:10 000, millel on näidatud jahipiirkonda moodustavate maavalduste piirid.

3. Jahipiirkonna täiendamiseks uute jahimaadega kui ka osa jahimaade jahipiirkonnast väljajätmiseks esitatakse vastavale omavalitsusele registreerimiseks käesoleva määruse punktis 2 nõutud andmed juurdetulevate või väljajäetavate jahimaade osas. Skits lisatakse juurde kogu jahipiirkonna kohta tema uutes piirides.

4. Registreeritud jahipiirkondade kohta peavad arvestust vastavad omavalitsused.

5. Jahipiirkonna kasutada andmisel lisatakse jahiulukivarude kasutamise lepingule jahipiirkonna skits mõõdus vähemalt 1:10000, millel on omavalitsuse pitseriga varustatud märge registreerimise aja ja saadud registreerimisnumbri kohta ning jahipiirkonna jaoks koostatud jahimaa hindamise andmed või jahimaakorralduskava.

6. Erajahipiirkond arvatakse riigijahipiirkonna ja rendijahipiirkonna koosseisust välja peale jahiulukivarude kasutamise lepingu sõlmimist.

7. Olemasolevate jahipiirkondade valdajatel korrastada käesoleva määruse punktis 2 ja punktis 5 nõutud dokumentatsioon 15. maiks 1995. a.

8. Erajahipiirkond tähistatakse ühe kuu jooksul peale jahiulukivarude kasutamise lepingu sõlmimist jahipiirkonna moodustaja kulul. Jahipiirkonda tähistavad märgid peavad asuma üldkasutatavate teede vahetus läheduses või mujal, kuid mitte kaugemal üksteisest kui 200 meetrit.

9. Jahipiirkonna registreerimisel asukohajärgses omavalitsuses või jahipiirkonna haldamisel tekkinud erimeelsused võidakse lahendada maavanema või Keskkonnaministeeriumi poolt.

10. Käesolev määrus jõustub 10. aprillist 1995. a.

Keskkonnaminister Vootele HANSEN