Vabariigi Valimiskomisjon — Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel — RTL, 94, 1463

VVK, RTL, 30.08.2002, 94, 1463 HÄÄLETAMISE KORRALDAMISE NING HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMISE KORD KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISTEL Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 7.08.2002 nr 13 ( RTL 2002, 89, 1392) 11.08.2002 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi seadus) (RT I 2002, 36, 220; 57, 355; 63, 387; 68, 407) § 17 lõike 4 punkti 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Valimisjaoskonnad (1) Valimisjaoskonnad on alalised. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades. (2) Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel. (3) Valla- või linnavalitsus määrab igas valimisringkonnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. (4) Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas valimisringkonnas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. (5) Käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat. 2. Jaoskonnakomisjon (1) Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon. (2) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus. (3) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas. (4) Jaoskonnakomisjon edastab teabe hääletamisest osavõtu ja hääletamistulemuste kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele. 3. Hääletamis- ja valimistulemused vallas või linnas Hääletamis- ja valimistulemused valimisringkonnas ja vallas või linnas teeb kindlaks valla või linna valimiskomisjon. 4. Valimiste edasilükkamine, täiendavad valimised ja kordushääletamine Lähtudes seaduse § 38 lõikest 4, § 57 lõikest 7 ja § 67 lõikest 2, valimiste edasilükkamise korral, täiendavatel valimistel ja kordushääletamisel seaduse §-des 46–51 ettenähtut ei kohaldata ning käesolevas korras eelhääletamise, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva hääletamise ja kinnipidamiskohas hääletamise kohta sätestatut ei rakendata. 2. peatükk HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 5. Nõuded hääletamisruumile (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt seaduse § 10 lõikes 2 ettenähtud korras määratud hääletamisruumis, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamise korraldada väljaspool hääletamisruumi. (2) Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. (3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile. (4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. (5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda. (6) Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda. (7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. (8) Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. 6. Kord hääletamisruumis (1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva korra punktis 5 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. (2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. 7. Nõuded hääletamiskabiinile (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend ning hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. (3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ega kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja välja ei panda. (4) Hääletamiskabiinis peab olema kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning seda ei ole võimalik kustutada. (5) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud. 8. Nõuded hääletamiskastile (1) Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) × 50 cm × 50 cm. (2) Käesoleva korra punkti 10 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti. (3) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks. (4) Hääletamiskasti ei kaunistata. 9. Hääletamiskasti pitseerimine ja hoidmine (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust. (2) Hääletamiskast pitseeritakse paberiribaga, millel on jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada. (3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust. (4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. (5) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava paberiribaga, millel on jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. (6) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et kastile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. 10. Hääletamiskasti kasutamine Hääletamiskaste kasutatakse hääletamisel järgmiselt 1) valimispäeval hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui valija hääletab hääletamisruumis. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval enne hääletamise algust; 2) eelhääletamise päevadel hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Eraldi hääletamiskastid on oma elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletavate valijate sedelite jaoks ning väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele määratud valimisjaoskonnas sedelitega ümbrike jaoks; 3) kodus hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui valija hääletab väljaspool hääletamisruumi, samuti kinnipidamiskohas hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval enne hääletamise algust. 11. Hääletamissedel (1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid. (2) Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon maakonna valimiskomisjonide kaudu. (3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonile üleandmine ja üleantud hääletamissedelite arv fikseeritakse. Hääletamissedelite kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. (4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel paneb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised» ja valimispäeva kuupäev. (5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. 12. Valijate nimekirjad (1) Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja. (2) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. (3) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud valijate nimekirjast. (4) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju: 1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekirja; 2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda väljaspool hääletamisruumi (oma asukohas) hääletavate valijate nimekirja (sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekirja). (5) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistavad lahtrid. 13. Valijate nimekirja koostamine (1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. (2) Valijate nimekirja kantakse järgmised valija andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elukoha aadress. (3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta. (4) Hääleõiguslikud Eesti kodanikud ja välismaalased kantakse ühte valijate nimekirja. (5) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede järgi. (6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras. (7) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed käesoleva korra punkti 12 lõikes 4 nimetatud valijate nimekirjadesse vastavalt sellele, millises järjekorras pöörduvad valijad hääletamissedeli saamiseks jaoskonnakomisjoni liikme poole. (8) Käesoleva korra punkti 12 lõikes 1 nimetatud valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. (9) Käesoleva korra punkti 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees. 14. Valijate nimekirja kontrollimine (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil. (3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid. [RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] 15. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni. (3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel. (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale. (5) Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel paranduse viivitamata ka valijate nimekirjas. (6) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja. 16. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas (1) Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja. (2) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui: 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta; 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta. (3) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. (4) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata. (6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades: 1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile; 2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. (7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretärilt saadud teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkustelahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. (8) Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega. (9) Valija võib vastavalt seaduse § 30 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks. 17. Kandidaatide nimekirjad (1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja iga lehekülje paremasse alanurka pannakse valla või linna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Valla või linna valimiskomisjon korraldab nimekirja jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. (2) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valla ja linna valimiskomisjonidelt saadud andmete alusel kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja. Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekiri koosneb valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjadest. (3) Jaoskonnakomisjonidele, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, edastab Vabariigi Valimiskomisjon kõigi volikogude liikmekandidaatide nimekirja maakonna valimiskomisjonide kaudu. (4) Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. (5) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele. Jaoskonnakomisjoni liige annab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajale koos hääletamissedeli ja ümbrikega valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. (6) Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda. Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja annab jaoskonnakomisjoni liige väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavale valijale või teistele isikutele nende soovil. (7) Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi. 18. Kandidaatide nimekirjade parandamine (1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile vastava valimisringkonna jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse. (2) Valla või linna valimiskomisjon teavitab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni. Vabariigi Valimiskomisjon teavitab parandustest ja muudatustest teisi valimiskomisjone. (3) Paranduse või muudatuse kõigide volikogude liikmekandidaatide nimekirja teeb valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. (4) Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast eelhääletamise algust. 19. Muud valimisdokumendid ja pitsatid Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise tagab komisjoni esimees. 3. peatükk HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI 20. Hääletamise üldeeskiri (1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kus on kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. (3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit. (4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (6) Valija täidab hääletamissedeli ise. (7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. (8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või defektiga hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. (10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. (11) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul. 4. peatükk EELHÄÄLETAMINE 21. Eelhääletamise üldeeskiri (1) Eelhääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva ning lõpeb neljandal päeval enne valimispäeva. Igal eelhääletamise päeval algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks. (3) Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada 1) valijal elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis; 2) valijal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis või oma asukohas; 3) kinnipidamiskohas isikul, kellel on õigus hääletamisest osa võtta. (4) Eelhääletamise ajal valija elukohajärgses valimisjaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata. (5) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel. 22. Eelhääletamine oma elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis (1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (2) Eelhääletamine toimub punktis 20 ettenähtud korras. (3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. (4) Pärast eelhääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. (5) Hääletamiskasti ava pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva. (6) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda. (7) Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. (8) Pärast käesoleva punkti lõikes 7 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud. (9) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid, protokollides oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon valijaid teabevahendite kaudu. (10) Eelhääletamise ajal hääletanud valijate hääletamissedelitega hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. 23. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis (1) Valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning punkti 22 lõigetes 1 ja 4–9 sätestatut järgides. (2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. (4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (5) Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis. (6) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja elukoha aadressi. Samuti märgistab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. 24. Eelhääletamine valija asukohas (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas (sealhulgas haiglas). Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. (2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 22 lõigetes 4–9 ning punkti 23 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides. (3) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «hääletas oma asukohas» ja hääletamise kuupäeva. 25. Eelhääletamine kinnipidamiskohas (1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine eelhääletamise päevadel kinnipidamiskoha juhtkonna kirjaliku taotluse alusel. (2) Kinnipidamiskoha juhtkond esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile hiljemalt eelhääletamise teisel päeval. (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 22 lõigetes 4–9 ning punkti 23 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides. (4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «hääletas kinnipidamiskohas» ja hääletamise kuupäeva. (5) Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva korra punktis 26 ettenähtud toimingud. 26. Toimingud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelitega (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (2) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna (Tallinna, Tartu) hääletamissedelitega ümbrikud on ja kui palju ümbrikke on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust. (3) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 12.00-ks. (4) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. (5) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija ei ole eelhääletanud oma elukohajärgses valimisjaoskonnas või mitmes jaoskonnas väljaspool elukohajärgset valimisringkonda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (6) Kui valija on juba eelhääletanud oma elukohajärgses valimisjaoskonnas või kui valija on hääletanud mitmes valimisjaoskonnas väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda, jätab jaoskonnakomisjon kõik väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse. (7) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu hääletamissedeliga ümbriku valijalt, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata vastavale jaoskonnakomisjonile. (8) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi valija elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon hääletamissedeli hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse. (9) Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «eelhääletanud», avab välimise ümbriku ning laseb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti. Kui hääletamiskasti ava pitseerimiseks kasutatud paberiribal on vaatlejate allkirjad, tuleb kasti avamisest vaatlejatele eelnevalt teatada. Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil õigus hääletamiskast avada. Hääletamiskasti ava pitseeritakse uuesti punkti 22 lõikes 5 ettenähtud korras. (10) Käesoleva punkti lõigetes 6 ja 8 sätestatud juhtudel jaoskonnakomisjon ümbrikku ei ava ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Ümbrikus hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning saadetakse pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist koos muude valimisdokumentidega valla või linna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva korra punkti 33 lõike 6 kohaselt. 5. peatükk HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL 27. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud. (3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus. 28. Hääletamine hääletamisruumis Hääletamine toimub punktis 20 ettenähtud korras. 29. Kodus hääletamine (1) Kui valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. (2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis. (3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijatele selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas. (4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) või jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) edastab taotluse asjaomasele jaoskonnakomisjonile. (5) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil. (6) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas. (7) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus». (8) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides. (9) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti. (11) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus». (12) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut. (13) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. 6. peatükk HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 30. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas (1) Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. (2) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. (3) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud valijate arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. (4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda. (5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka. (6) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse, hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid koos eelhääletanute hääletamissedelitega pannakse valimispäeval hääletanute sedelite hulka. (7) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. (8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3) millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas; 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. (9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. [ RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] 31. Hääletamistulemuste protokolli koostamine (1) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. (2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1) lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta; 2) lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15); 3) lahtrisse «A» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga; 4) lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv; 5) lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi; 6) lahtrisse «D» kirjutab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arvu vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist; 7) lahtrisse «E» kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv; 8) lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv; 9) lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv; 10) lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv; 11) lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv; 12) lahtrisse «J» kirjutatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv (maakonna valimiskomisjoni poolt jaoskonnakomisjonile edastatud ümbrikes olevate sedelite arv). Lahter täidetakse hiljemalt valimispäevale eelneval päeval pärast ümbrike kättesaamist ja kontrollimist; 13) lahtrisse «K» kirjutatakse eelhääletamise ajal hääletanud valijate koguarv valijate nimekirjades olevate vastavate märgete arvu järgi (nii elukohajärgses valimisjaoskonnas eelhääletanud kui ka selles valimisjaoskonnas väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud kokku). Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist; 14) lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi; 15) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade ja valimisliitude nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna või valimisliidu kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse; 16) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 17) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv; 18) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0». (3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1) lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga; 2) lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga; 3) lahtris «G» olev arv on võrdne lahtrites «C» ja «J» olevate arvude summaga (välja arvatud juhul, kui mõni valija võttis hääletamissedeli välja, kuid ei hääletanud ega tagastanud sedelit jaoskonnakomisjonile); 4) lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga; 5) erakonna või valimisliidu häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust; 6) lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga. (4) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. [RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] 32. Hääletamissedelite korrastamine (1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa; 2) kehtetud hääletamissedelid; 3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid; 4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. (2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. (3) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, komisjoni otsused, hääletamistulemuste protokoll, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile. 33. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisringkonnas (1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks igas valimisringkonnas 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4) kehtetute hääletamissedelite arvu; 5) kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu. (2) Hääletamistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. (3) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. (4) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon. (5) Hääletamistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva korra punkti 31 lõigetes 2 ja 3 sätestatust. Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Protokolli märgitakse koostamise kuupäev ja kellaaeg. (6) Valla või linna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. (7) Valla või linna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, pitsatid, kasutamata ümbrikud ja hääletamistulemuste protokollide koopiad maakonna valimiskomisjonile, kes annab need üle Vabariigi Valimiskomisjonile. (8) Valla- või linnasekretäri arhiveerib: 1) hääletamis- ja valimistulemuste protokollid; 2) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 3) valijate nimekirjad; 4) avaldused ja kaebused. (9) Valijate nimekirjad ning hääletamis- ja valimistulemuste protokollid säilitatakse alaliselt. [ RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] 7. peatükk VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE* 34. Valimistulemuste kindlakstegemine valimisringkonnas (1) Hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks valimistulemused igas valimisringkonnas. (2) Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. (3) Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Kehtivate häälte hulka arvatakse ka hääled, mis anti erakonna või valimisliidu nimekirjas olevale kandidaadile, kes suri pärast eelhääletamise algust. Surnud üksikkandidaadile antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (4) Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (5) Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest. (6) Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku kõik selles vallas või linnas antud kehtivad hääled, sealhulgas üksikkandidaatidele antud hääled. (7) Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades igaühele antud häälte arvu järgi. Kandidaatide ümberreastamisel jäetakse välja need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel. Nimekirjamandaatide jaotamiseks liidetakse sama nimekirja kandidaatidele antud kehtivad hääled. (8) Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna või valimisliidu kandidaatide ringkonnanimekirjas eespool. (9) Nimekirjamandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9 , 40,9 jne, milles jagajate jada elementide arvutamiseks tuleb jada järjekorranumber astendada arvuga 0,9. (10) Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse igale erakonnale või valimisliidule valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega. (11) Igale erakonnale või valimisliidule arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui mitu kandidaati on selle nimekirjas (ei arvestata kandidaate, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel). Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Nimekirjamandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem. (12) Kui mandaadi jaotamisel on vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid registreeriti varem. (13) Valituks osutuvad nimekirjas ettepoole reastatud kandidaadid erakonnale või valimisliidule antud mandaatide arvu järgi. Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema ringkonnanimekirjas kandidaate. [ RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] 35. Valla või linna valimiskomisjoni protokoll valimistulemuste kohta (1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohase protokolli. (2) Valimistulemuste protokolli täitmisel lähtutakse alljärgnevast: lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamise puhul 1) kirjutatakse lahtrisse «Kehtivaid hääli valimisringkonnas» vastavas valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv; 2) kirjutatakse lahtrisse «Mandaate» mandaatide arv vastavas valimisringkonnas; 3) arvutatakse lihtkvoot käesoleva korra punkti 34 lõike 3 kohaselt ning kirjutatakse see lahtrisse «Lihtkvoot»; 4) kirjutatakse lahtrisse «Kandidaadi number» kandidaadi registreerimisnumber. Tabelisse kantakse kõik kandidaadid valimisringkonna koondnimekirjas esitatud järjestuses; 5) kirjutatakse lahtritesse «eesnimi» ja «perekonnanimi» kandidaadi ees- ja perekonnanimi; 6) kirjutatakse lahtrisse «Hääli» vastavale kandidaadile antud häälte arv; 7) märgistatakse ristiga lahter «Valituks osutumine», kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (käesoleva korra punkti 34 lõige 4); võrdlusarvude alusel nimekirjamandaatide jaotamise puhul 8) kirjutatakse lahtrisse «Kehtivaid hääli vallas/linnas» vallas või linnas antud kehtivate häälte arv; 9) viis protsenti kehtivatest häältest arvutatakse käesoleva korra punkti 34 lõike 6 kohaselt; 10) loetletakse lahtris «Erakond, valimisliit» erakonnad ja valimisliidud, kes osalevad nimekirjamandaatide jaotamises, see tähendab kellele antud häälte arv (protokolli lahter «Hääli» – käesoleva lõike alapunkt 11) on vähemalt viis protsenti selles vallas või linnas antud kehtivatest häältest (protokolli lahter «5% kehtivatest häältest» – käesoleva lõike alapunkt 9); 11) kirjutatakse lahtrisse «Hääli» erakonnale ja valimisliidule vallas või linnas antud kehtivate häälte arv; 12) lahtrite «Võrdlusarv», «Erakond, valimisliit», «Erakonnal või valimisliidul hääli», «Kandidaadi number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Kandidaadil hääli», «Valituks osutumine» täitmisel lähtutakse käesoleva korra punkti 34 lõigetest 9–13. (3) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. (4) Valla või linna valimiskomisjon edastab valimistulemuste protokolli koopia maakonna valimiskomisjonile, kes annab selle üle Vabariigi Valimiskomisjonile. [ RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] 36. Valimistulemuste kindlakstegemise erijuhud (1) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuste protokollis täidetakse sel juhul protokolli esimene osa (käesoleva korra punkti 35 lõike 2 alapunktid 1–7). Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse märge vastavasse lahtrisse (käesoleva korra punkti 35 lõike 2 alapunkt 7). (2) Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel (käesoleva korra punkti 34 lõige 4) ja nimekirjamandaatidena (käesoleva korra punkti 34 lõiked 5–13) on osa mandaate jaotamata, osutuvad valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud. Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse märge vastavasse lahtrisse (käesoleva korra punkti 35 lõike 2 alapunkt 7). (3) Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaat, kes registreeriti varem. 37. Valimistulemuste kindlakstegemine valimiste edasilükkamise ja kordushääletamise korral (1) Kui tulenevalt seaduse § 38 lõikest 3 lükatakse valimised mõnes valimisringkonnas edasi, teeb valla või linna valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast hääletamistulemuste selgumist. (2) Kui tulenevalt seaduse § 67 lõikest 1 korraldatakse mõnes valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kordushääletamine, teeb valla või linna valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. 8. peatükk VOLIKOGU LIIKMETE, ASENDUSLIIKMETE JA LISAMANDAATIDE REGISTREERIMINE 38. Volikogu liikmete registreerimine (1) Pärast valimistulemuste kindlakstegemist, Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaja möödumist ning esitatud kaebuste kohta lõplike otsuste tegemist registreerib valla või linna valimiskomisjon oma otsusega valitud valla- või linnavolikogu liikmed. (2) Käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud otsus avalikustatakse. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad lõikes 1 nimetatud otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Valla või linna valimiskomisjon edastab otsuse koopia maakonna valimiskomisjonile, kes annab selle üle Vabariigi Valimiskomisjonile. (3) Valimiste edasilükkamise või kordushääletamise korral registreeritakse valitud volikogu liikmed pärast valimistulemuste kindlakstegemist, arvestades käesoleva punkti lõikes 1 sätestatut. (4) Valla või linna valimiskomisjon edastab volikogu liikmete registreerimise otsuse koopia volikogu esimehele. 39. Volikogu asendusliikmete registreerimine (1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed oma otsusega. (2) Asendusliikmed registreeritakse valimisringkondade kaupa erakondadele ja valimisliitudele, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, registreeritakse asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. (3) Asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas eespool. (4) Valla või linna valimiskomisjoni otsuse koopia asendusliikmete registreerimise kohta edastatakse volikogu esimehele. [RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] 40. Lisamandaatide registreerimine (1) Lisamandaadid jaotatakse valimisringkondade kaupa. Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja valimisliitude võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud valla või linna valimiskomisjoni otsusega. Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi nimekirjamandaatide jaotamisel arvesse võtmata. (2) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või valimisliidu võrdlusarv. Kui erakondade või valimisliitude häälte arvud on võrdsed, saab kõrgema järjekoha erakond või valimisliit, kelle kandidaadid on varem registreeritud. (3) Valla või linna valimiskomisjoni otsuse koopia lisamandaatide registreerimise kohta edastatakse volikogu esimehele. [RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002] Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL * Näide Vallas on kaks valimisringkonda. Näide on koostatud valimisringkonna nr 1 kohta. Valimisringkonnas on 10 mandaati. Valimisringkonnas nr 1 on registreeritud neli erakondade nimekirja (Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Erakond, Lauda Erakond), üks valimisliit (Kalade Valimisliit) ja kaks üksikkandidaati . Hääletamise tulemusena said kandidaadid hääli järgmiselt: Kandidaadi number Kandidaadi ees- ja perekonnanimi Erakonna või valimisliidu nimi või üksikkandidaat Häälte arv 101 Tuuli Tursk Kalade Valimisliit 286 102 Kalev Koha Kalade Valimisliit 453 103 Kai Koger Kalade Valimisliit 18 104 Luule Luts Kalade Valimisliit 61 105 Ain Ahven Kalade Valimisliit 61 106 Henn Heeringas Kalade Valimisliit 9 107 Lembit Lest Kalade Valimisliit 286 108 Kersti Karp Kalade Valimisliit 6 109 Lauri Latikas Kalade Valimisliit 12 NIMEKIRI KOKKU 1192 111 Karl Kajakas Lindude Erakond 689 112 Kaarel Kana Lindude Erakond 83 113 Helve Hani Lindude Erakond 23 114 Koit Kotkas Lindude Erakond 24 115 Leena Leevike Lindude Erakond 31 116 Peep Part Lindude Erakond 96 117 Tarmo Teder Lindude Erakond 163 118 Valli Varblane Lindude Erakond 29 119 Hans Harakas Lindude Erakond 54 NIMEKIRI KOKKU 1192 120 Loit Lepp Puude Partei 132 121 Katrin Kuusk Puude Partei 45 NIMEKIRI KOKKU 177 122 Igor Ilves Metsa Erakond 590 123 Siim Siil Metsa Erakond 34 124 Kati Karu Metsa Erakond 11 125 Rein Rebane Metsa Erakond 23 NIMEKIRI KOKKU 658 127 Heino Hobune Lauda Erakond 1054 128 Lehte Lehm Lauda Erakond 51 129 Saima Siga Lauda Erakond 23 130 Laine Lammas Lauda Erakond 528 131 Kaido Kits Lauda Erakond 37 NIMEKIRI KOKKU 1693 110 Kalle Kaamel üksikkandidaat 547 126 Kirill Kivi üksikkandidaat 7 KÕIK KOKKU 5466 Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Kehtivate häälte hulka arvatakse ka hääled, mis anti erakonna või valimisliidu kandidaadile, kes suri ajavahemikus eelhääletamise algusest kuni valimiste päevani (kaasa arvatud). Surnud üksikkandidaadile antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. Näide: Kehtivate häälte arv 5466 Mandaatide arv 10 Lihtkvoot 5466 : 10 = 546,6 Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Näide: Karl Kajakas (689 häält), Igor Ilves (590 häält), Heino Hobune (1054 häält) ja Kalle Kaamel (547 häält) osutuvad valituks, kuna neile antud häälte arv ületab lihtkvoodi (546,6 häält). Seega on lihtkvoodi alusel jaotatud neli mandaati kümnest. Edasisest konkurentsist langeb välja üksikkandidaat Kirill Kivi, sest ta ei osutunud valituks lihtkvoodi alusel. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude nimekirjade vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest. Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku kõik selles vallas või linnas antud kehtivad hääled, sealhulgas üksikkandidaatidele antud hääled. Näide: Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku kõik 1. ja 2. valimisringkonnas antud hääled. Erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi nimi Ring- kond nr 1 Ring- kond nr 2 Kokku Kalade Valimisliit 1192 + 4172 = 5364 Lindude Erakond 1192 + 997 = 2189 Puude Partei 177 + 266 = 443 Metsa Erakond 658 + 150 = 808 Lauda Erakond 1693 + 5926 = 7619 Kalle Kaamel 547 + 0 = 547 Kirill Kivi 7 + 0 = 7 Sergei Sidrun 0 + 148 = 148 Ülle Ülane 0 + 201 = 201 KÕIK KOKKU 5466 + 11 860 = 17 326 Viie protsendi künnis on 17 326 × 5 : 100 = 866,3. Viie protsendi künnise ületamiseks on vaja vähemalt 867 häält. Puude Partei ja Metsa Erakond langevad edasisest konkurentsist välja, sest kogusid selles vallas alla viie protsendi hääli. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid nimekirjas neile antud häälte arvu järgi. Kandidaatide ümberreastamisel jäetakse välja need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel. Näide: Kandidaatide ümberreastamisel on jäetud välja Karl Kajakas ja Heino Hobune, sest nemad osutusid valituks lihtkvoodi alusel. Kandidaadi number Kandidaadi ees- ja perekonnanimi Nimekiri Hääli kandidaadil 102 Kalev Koha Kalade Valimisliit 453 101 Tuuli Tursk Kalade Valimisliit 286 107 Lembit Lest Kalade Valimisliit 286 104 Luule Luts Kalade Valimisliit 61 105 Ain Ahven Kalade Valimisliit 61 103 Kai Koger Kalade Valimisliit 18 109 Lauri Latikas Kalade Valimisliit 12 106 Henn Heeringas Kalade Valimisliit 9 108 Kersti Karp Kalade Valimisliit 6 117 Tarmo Teder Lindude Erakond 163 116 Peep Part Lindude Erakond 96 112 Kaarel Kana Lindude Erakond 83 119 Hans Harakas Lindude Erakond 54 115 Leena Leevike Lindude Erakond 31 118 Valli Varblane Lindude Erakond 29 114 Koit Kotkas Lindude Erakond 24 113 Helve Hani Lindude Erakond 23 130 Laine Lammas Lauda Erakond 528 128 Lehte Lehm Lauda Erakond 51 131 Kaido Kits Lauda Erakond 37 129 Saima Siga Lauda Erakond 23 Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, paigutatakse ümberreastamisel ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas eespool. Näide: Kalade Valimisliidu nimekirjas said kandidaadid Tuuli Tursk ja Lembit Lest hääli võrdselt — 286 häält. Tuuli Tursk paigutatakse ümberreastamisel ettepoole, sest ta paiknes valimisliidu ringkonnanimekirjas eespool. Nimekirjamandaatide jaotamiseks liidetakse sama erakonna või valimisliidu kandidaatidele antud kehtivad hääled. Näide: Kõigile ühes erakonna või valimisliidu nimekirjas olevatele kandidaatidele, sealhulgas lihtkvoodi alusel valituks osutunutele, antud kehtivate häälte liitmisel saame järgmised arvud: Kalade Valimisliit KOKKU 1192 Lindude Erakond KOKKU 1192 Lauda Erakond KOKKU 1693 Nimekirjamandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 4 0,9 jne, milles jagajate jada elementide arvutamiseks tuleb jada järjekorranumber astendada arvuga 0,9. Tulemustest kujuneb järgmine tabel (järjekorranumber astmes 0,9): Jrk nr Väärtus 1 1,000000 20,9 1,866066 30,9 2,687875 40,9 3,482202 50,9 4,256699 60,9 5,015753 70,9 5,762198 80,9 6,498019 90,9 7,224674 100,9 7,943282 jne Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse igale erakonna ja valimisliidu nimekirjale valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega. Igale erakonnale ja valimisliidule arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui mitu kandidaati on selles nimekirjas (ei arvestata kandidaate, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel). Seejuures jäetakse iga erakonna ja valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai sama erakond või valimisliit selles valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Nimekirjamandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem. Näide: Erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud on järgmised: Võrdlusarv Erakond, valimisliit Hääli erakonnal, valimisliidul Kandidaadi number Kandidaad ees- ja perekonnanimi Hääli kandidaadil 1192,000 Kalade Valimisliit 1192 102 Kalev Koha 453 907,256 Lauda Erakond 1693 130 Laine Lammas 527 638,777 Kalade Valimisliit 1192 101 Tuuli Tursk 286 638,777 Lindude Erakond 1192 117 Tarmo Teder 163 629,866 Lauda Erakond 1693 128 Lehte Lehm 51 486,187 Lauda Erakond 1693 131 Kaido Kits 37 443,473 Kalade Valimisliit 1192 107 Lembit Lest 286 443,473 Lindude Erakond 1192 116 Peep Part 96 397,726 Lauda Erakond 1693 129 Saima Siga 23 Kuna Lauda Erakond on saanud lihtkvoodi alusel juba ühe mandaadi, alustatakse selle erakonna võrdlusarvude arvutamisel jagajate jada teisest elemendist, mille väärtus on 1,866066. Lauda Erakonna esimese kandidaadi (Laine Lammas) võrdlusarv on seega 1693 : 1,866066 = 907,256. Sama erakonna järgmise kandidaadi (Lehte Lehm) võrdlusarv on 1693 : 2,687875 = 629,866 jne. Samamoodi arvutatakse Kalade Valimisliidu ja Lindude Erakonna nimekirja võrdlusarvud, kusjuures Kalade Valimisliidu esimese kandidaadi võrdlusarvu saame, jagades 1192 : 1 = 1192, teise kandidaadi võrdlusarvu, jagades 1192 : 1,866066 = 638,777. Kui mandaadi jaotamisel on võrdlusarvud võrdsed, antakse mandaat erakonnale või valimisliidule, kelle kandidaadid registreeriti varem. Näites on Kalade Valimisliidu ja Lindude Erakonna võrdlusarvud (638,777) võrdsed. Esimesena saab mandaadi Kalade Valimisliit, kuna tema nimekiri registreeriti varem. Valituks osutuvad nimekirjas ettepoole reastatud kandidaadid vastavalt erakonna või valimisliidu nimekirjale antud mandaatide arvule. Näites saavad valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud kuus mandaati nimekirjamandaatidena seega Kalev Koha, Laine Lammas, Tuuli Tursk, Tarmo Teder, Lehte Lehm ja Kaido Kits. [ RTL 2002, 89, 1392 – jõust. 11.08.2002]