Paldiski Linnavolikogu — Paldiski lasteaia «Sipsik» arengukava kinnitamine aastateks 2002-2005 — KO, 12, 303

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 6 lõike 3 punktile 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 alusel Paldiski Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paldiski lasteaia «Sipsik» arengukava aastateks 2002–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 31. detsembril 2002. a. Volikogu esimees Jaan MÖLDER Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu 27. detsembri 2002. a määrusega nr 3 PALDISKI LASTEAIA «SIPSIK» ARENGUKAVA 2002–2005 AJALOOST Paldiski Lasteaed «Sipsik» (endine Lastepäevakodu nr 1) asub Harjumaal 50 km Tallinnast Paldiski linnas. Paldiski linn asub looduskaunis kohas Pakri poolsaarel ja Väike-Pakri ning Suur-Pakri saartel Paldiski lahe kirderanniku paelaval. Pärast II maailmasõda sai Paldiskist Nõukogude sõjaväebaas. Esialgu oli linn avatud kohalikele elanikele, kuid pärast 1962. a vastu võetud otsust luua Paldiskisse NSVL tuuma-allveelaevnike õppekeskus, viidi järgneva kolme aasta jooksul tsiviilelanikkond välja kogu poolsaarelt. Järgnevad 30 aastat oli Paldiski kinnine sõjaväelinn. Eesti taasiseseisvumise järel lahkus Vene sõjavägi Paldiskist 30. augustil 1994. a Lasteaia hoone on ehitatud tüüpprojekti järgi. Lasteaed avati 1. juunil 1965. a. Alates 1965. a kuni 1994. a oli majas 6 rühma: 2 sõimerühma ja 4 aiarühma. 1987. a suleti lasteaed kapitaalremondiks. Pärast kapitaalremonti alustas lasteaed uuesti tööd 5. jaanuaril 1989. a. 22. novembril 1995. a registreeriti Lastepäevakodu nr1 ümber lasteaiaks «Sipsik». Lasteaias on keskküte ja tsentraalne veevarustus. Lasteaed alustab tööd hommikul kell 7.15 ja lõpetab õhtul kell 19.15. Praegu töötab lasteaias 5 rühma: 1 sõime- (1,5–3-aastased lapsed), 4 aiarühma (2 nooremat rühma, keskmine rühm ja vanem rühm 3–7 aastased lapsed). Nimekirjas on kokku 90 last. Kahes vanemas rühmas toimub kaks korda nädalas eesti keele tund, kus õpitakse eesti keelt mängulise tegevuse kaudu. Personal on 33-liikmeline, neist 12 õpetajat. SISSEJUHATUS Koolieelne lasteasutus on esimene aste lapse haridusteel. Lasteaias saavad lapsed esmase kollektiivi kuulumise kogemuse. Nad õpivad suhtlema eakaaslastega ja täiskasvanutega väljaspool pereringi. Lasteaias luuakse tingimused igakülgseks isiksuse arendamiseks ning aidatakse lapsel kooliks ette valmistuda. Paldiski lasteaia «Sipsik» arengukava on dokument, mis määrab asutuse edasise tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks, sh arengukava uuendamise korra. Käesolev arengukava lähtub Paldiski linna arengukavast ja alusharidust reguleerivatest seadustest. MISSIOON Paldiski lasteaed «Sipsik» pakub oma lastele harmooniliselt arendavat kasvatust, mis annab oskuse orienteeruda kaasaegses kiiresti arenevas ühiskonnas. VISIOON Lasteaed «Sipsik» on traditsioone hoidev, turvaline, kodune, kõlbelisi omadusi kasvatav, lastele mitmekesiste tegevuste abil teadmisi ja õpioskusi ning loovust pakkuv haridusasutus. Lasteaed «Sipsik» on haridusasutus, kus kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate ja lastevanemate vahelise koostöö tulemusena saab laps vajaliku koolivalmiduse ja sotsiaalsed oskused. Lasteaias «Sipsik» õpitakse varakult austama oma kodulinna Paldiskit ja kodumaad Eestit. Rahvuskultuuri säilitamiseks ja arendamiseks on kujunenud aastate jooksul palju traditsioone. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS Lasteaial on põhimäärus, mis kinnitati Paldiski Linnavolikogu 6. veebruari 1997. a määrusega nr 3. Lasteaed «Sipsik» on Paldiski Linnavalitsuse valitsemisalas tegutsev munitsipaalharidusasutus. Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab Paldiski Linnavolikogu, oma nimega pitsat ja sümboolika. Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest. Praegusel hetkel on lasteaias avatud 5 rühma ja töö toimub vene keeles. Lasteaias on kohti 94 lapsele. Igal rühmal on oma nimi: «Vaarikake» 1,5–3-aastased «Pihlakake» 3–4-aastased «Maasikake» 4–5-aastased «Kirsike» 5–6-aastased «Pohlake» 6–7-aastased Lasteaias töötab 33 töötajat: 12 pedagoogi 21 teenindava personali töötajat Momendil on kõik ametikohad täidetud. Õpetajad: • Pedagoogilise kõrgharidusega 1 õpetaja • Pedagoogilise kesk-eriharidusega 10 õpetajat • Muu kesk-eriharidusega 1 õpetaja Vanuseti jagunevad pedagoogid järgmiselt: • 25–35. a 4 õpetajat • 35–45. a 1 õpetaja • 45–55. a 4 õpetajat • 55–65. a 3 õpetajat 2000. a koostasid õpetajad alushariduse raamõppekava alusel oma õppekava, sh igale vanusrühmale oma, ning see on aluseks lasteaia õppe- ja kasvatustööl. MEIE TRADITSIOONID Jrk TEEMAD TOIMUMISE AEG 1. Sügisnäitus september 2. Sügise sünnipäeva tähistamine oktoober 3. Lasteaia sünnipäev november 4. Isadepäev november 5. Jõulupidu detsember 6. Talvine spordipäev lastele jaanuar 7. Vastlapäev veebruar 8. Vabariigi aastapäeva kontsert lastevanematele (eesti keeles) veebruar 9. Emadepäev märts 10. Lõpupidu mai 11. Suvine spordipäev juuni või august 12. Tervisepäev 1 kord kvartalis 13. Õpetajate esitatud näidend oktoober 14. Muinasjuttude dramatiseeringud nuku-, laua- ja teiste etendustena 2 korda kuus 15. Heategevuse päev iga kuu viimasel päeval 16. Sünnipäevalaste õnnitlemine (lapsed, õpetajad ja teised, kellel on tähtpäev) vastavalt vajadusele ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ORGANISEERIMINE Õppe- ja kasvatustöö aluseks on rühmades päevakava, mis koosneb igapäevatoimingutest, õppetegevustest, vabategevustest, puhkusest. Päevakava koos õppekavadega koostavad rühmaõpetajad vastavalt oma rühmale. Konkreetne õppetegevuse algus on ajaliselt määratud muusikategevusel. Ülejäänud õppetegevusi võib õpetaja alustada vastavalt oma rühma tegevusele. Õpetajal on õigus varieerida oma tegevuste liike sõltuvalt teemast, huvist, saadaolevast materjalist ja võimalustest. Õpetajad kasutavad oma töös üldõpetuslikku tööviisi. Õpetajatel on võimalik kasutada oma töös alternatiivmetoodika elemente. Rühmaõpetajad koostavad oma rühma õppekava, milles on järgmised osad: Üldosa: – rühma kirjeldus; – rühmatöö põhimõtted-eesmärgid; – rühma päevakava; – rühma koostöö lapsevanematega; – rühma suuremad üritused. Õppekava sisu: Erinevate ainete jaotuskava: – keel ja kõne; – vaatlemine ja uurimine; – matemaatika; – liikumine; – kunst; – tervisekasvatus. Muusika ainekava koostab muusikaõpetaja. Iga päev täidavad õpetajad rühmapäevikut, kus kajastub rühma tegelik töö, mäng, suhtlemine. TEGEVUSKAVA AASTANI 2005 ÕPPE-KASVATUSTEGEVUS Tegevus Aeg Vastutaja Märkused 1. Õppekava ainevaldkondade arendustöö a. Õppekava järgimine pidevalt juhataja b. Analüüsimine, hindamine, korrigeerimine iga õppeaasta lõpul juhataja õpetaja c. Uuendamine juhataja 2. Õppekavast lähtuv tegevuskava a. Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine rühmades iga nädal, 1 kord kvartalis õpetajad b. Planeeritud muusikategevus 1 kord kvartalis, iga nädal muusikaõpetaja c. Traditsioonilised üritused muusikaõpetaja, õpetajad PERSONALITÖÖ Tegevus Sihtgrupp Aeg Vastutaja Märkused 1. Juhtimine 1. Arengukava järgmine, korrigeerimine ja täiendamine • Sisse viia arengukava rakendamise analüüs ja uuendamise süsteem • Informeerida lasteaia personali, lapsevanemaid ja hoolekogu liikmeid arengukavast lasteaia töötajad, lastevanemad 2005. õa lõpuks juhataja 2. Õppenõukogu regulaarne töö õpetajad Vähemalt 6 korda aastas juhataja 3. Hoolekogu töö hoolekogu- liikmed – igast rühmast üks lapsevanem Septembri lõpuks juhataja õpetajad 2. Täienduskoolitus a) «Hea algus» koolituskeskus «Kunstist matemaatikani» L. Harinenkova 2002–2003. a juhataja b) Pedagoogilises Seminaris õppimine Õpetajad: I. Komarova J. Rezanova L. Babii R. Zaitseva O. Kuzmina 2002–2005. a juhataja c) Arvutiõppe kursused juhataja ja õpetajad 2003–2005. a juhataja d) Riigikeelekursused õpetajad 2003–2004. a juhataja ja õpetajad e) Toiduhügieenikoolitus majandus- juhataja ja abiõpetajad 2003. a juhataja 3. Enesetäiendamine Õpetada koolieelikutele elementaarseid algteadmisi matemaatikast L. Harinenkova 2003. a Õpetada lastele mängu kaudu positiivseid väärtushinnanguid R. Zaitseva 2003. a Mäng on lapse põhiline tegevus koolieelses eas J. Rezanova 2003. a Tutvustada lastele eri teatrivorme I. Smirnova 2003. a Sensoorne kasvatus 1,5–3-aastastele lastele L. Vovk 2003. a Kasvatada lastes iseseisvust ja organiseerimisoskust L. Babii 2003. a Uute töömeetodite rakendamine töös lastevanematega M. Kornejeva 2003. a Kolme- kuni viieaastaste laste mängu juhtimise eripära I. Komarova 2003. a Koolieelikute keskkonnakasvatus R. Bristsuk 2003. a Koolieelikute kehaline kasvatus V. Ivanova 2003. a MAJANDUSTEGEVUS Tegevus Sihtgrupp Aeg Vastutaja Märkused I. Remont 1. Teostada köögi kapitaalremondi II etapp 2003. a juhataja 2. Rühmades teostada sanitaartehnika vahetus (järkjärgult vastavalt võimalustele) sõimerühmas nooremas rühmas nooremas rühmas 2003. a 2004. a 2005. a majandus- juhataja juhataja majandus- juhataja 3. Paigaldada köögipersonalile dušikabiinid 2003. a majandus- juhataja 4. Personali puhketoa remontimine ja sisustamine 2003. a juhataja 5. Teostada liivakastide remont 2003. a majandus- juhataja 6. Vahetada aiamajades põrandad 2003–2004. a juhataja II. Infotehnoloogia arendamine juhataja 1. Täiendada kodulehekülge 2003. a ja edasi pidevalt juhataja 2. Personaalarvuti ostmine 2005. a KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA Tegevus Sihtgrupp Aeg Vastutaja Märkused 1. Koostöö lastevanematega 1.1. Rühmakoosolekud lapsevanemad mai, veebruar, september rühma- õpetajad 1.2. Lastevanemate kaasamine ühisüritustesse lapsed, vanemad aasta plaan rühma- õpetajad 2. Koostöö hoolekoguga 2.1. Aktiviseerida lastevanemate huvi hoolekogu liikmed terve aasta juhataja 2.2. Kaasata lapsevanemaid sponsorite leidmisel õppevahendite soetamiseks hoolekogu liikmed pidevalt hoolekogu esimees ARENGUKAVA UUENDAMISE JA MUUTMISE KORD Lasteaia arengukava arutatakse läbi vähemalt üks kord aastas. Arengukava muutmine toimub vastavalt Paldiski linna põhimäärusele.