Vabariigi Valitsus — Turvalitsentside väljaandmise, nende kehtivuse peatamise ja tühistamise korra kinnitamine — RT I, 1995, 11, 116

Vastavalt turvateenistuse seaduse (RT I 1993, 75, 110) paragrahvi 10 lõikele 7 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Turvalitsentside väljaandmise, nende kehtivuse peatamise ja tühistamise kord» (juurde lisatud). Peaminister Andres TARAND Siseminister Kaido KAMA Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 17 Turvalitsentside väljaandmise, nende kehtivuse peatamise ja tühistamise kord I. Üldsätted 1. Käesolev kord sätestab turvalitsentside väljaandmise, nende kehtivuse peatamise ja tühistamise. 2. Turvalitsents on riiklik tegevuslitsents, mis annab selles nimetatud isikule õiguse tegelda turvateenuse osutamise või turvaülesande täitmisega. 3. Turvalitsents annab õiguse selles märgitud ühe või mitme järgmise turvateenuse osutamiseks või turvaülesande täitmiseks: 1) vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse; 2) isikukaitse; 3) veoste valve ja kaitse; 4) korra tagamine tellija või tööandja üritustel ja objektidel; 5) turvakonsultatsioon ja -uuring objekti puutumatuse ja ohutuse tagamiseks. 4. Turvalitsentside liigid on: 1) A-liik – turvateenuste osutamine; 2) B-liik – turvaülesannete täitmine. Turvalitsents antakse tegelemiseks kas ühe või mitme turvateenuse või -ülesande liigiga. 5. Turvateenuse ajutine või alaline osutamine ettevõtte poolt või turvaülesande täitmine käesoleva korra punkti 7 alapunktis 2 nimetatud organisatsiooni sisevalveteenistuse (edaspidi turvateenistuse subjekt) poolt ilma turvalitsentsi omamata on keelatud. Turvateenuseid võib osutada ainult kirjaliku turvalepingu alusel. Turvalepingu võib sõlmida üksnes turvaettevõttega või turvateenuseid osutava üksikisikuga. Üksikisik võib turvateenust osutada ainult siis, kui tal on turvatöötaja kaart. 6. Turvaettevõtte või sisevalveteenistuse kohustused igal valveobjektil määratakse kindlaks turvalepingu või sisevalveteenistust omava organisatsiooni õigusaktiga ning selle alusel koostatud tegevusjuhendiga iga objekti jaoks. 7. Turvalitsents antakse: 1) ettevõttele – tegelemiseks turvateenuste osutamisega; 2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel sisevalveteenistust omavale asutusele, ettevõttele ja muule organisatsioonile (edaspidi organisatsioon) – turvaülesannete täitmiseks sisevalveteenistuse poolt. 8. Turvalitsentsi turvateenuste osutamiseks võib taotleda ettevõte (edaspidi taotleja), kui ta vastab järgmistele nõuetele: 1) on registreeritud Eestis; 2) tema põhikirjas on tegevusalana märgitud vähemalt ühte liiki turvateenuse osutamine; 3) ei tegele relvade või laskemoona tootmise, parandamise, hulgi- või jaemüügiga või eradetektiivteenuste osutamisega ning ükski nimetatud valdkond ei ole märgitud ettevõtte tegevusalana tema põhikirjas ja/või asutamislepingus; 4) ei ole relvade või laskemoona tootmise, hulgi- või jaemüügiga või eradetektiivteenuste osutamisega tegeleva ettevõtte omanik, osanik ega aktsionär. 9. Turvalitsentsi turvaülesannete täitmiseks võib taotleda sisevalveteenistust omav organisatsioon (edaspidi taotleja), kui ta vastab järgmistele nõuetele: 1) on registreeritud Eestis asutuse, ettevõtte või organisatsioonina; 2) sisevalveteenistuse on moodustanud ning tema põhimääruse ja koosseisu kinnitanud organisatsiooni juht või juhtorgan; 3) sisevalveteenistuse põhimääruses on sätestatud sisevalveteenistuse poolt täidetavate turvaülesannete loetelu. 10. Turvalitsents võidakse anda juhul, kui litsentsi väljaandja on ühtlasi tuvastanud, et litsentsi taotlejal on piisavalt vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi ja personali turvateenuste seaduslikuks ja nõuetekohaseks osutamiseks. 11. Turvalitsentsi taotlejat loetakse turvateenistuse seaduslikuks ja nõuetekohaseks osutamiseks piisavalt vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi ja personali omavaks, kui: 1) taotleja omakapital võimaldab tagada taotleja poolt näidatud vähemalt ühe objekti valvamise ja kaitsmise lepingus ettenähtud ajal ja mahus ning vahenditega ühe kuu jooksul; 2) taotleja turvateenuste osutamisega tegeleva struktuuriüksuse juhiks või taotleja juhatuse esimeheks või tegevdirektoriks on isik, kellel on turvaala juhtivtöötaja kvalifikatsioonitunnistus ning vähemalt üheaastane praktilise töö kogemus turvaala juhtivtöötajana; 3) taotleja turvatöötajad vastavad turvateenistuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele; 4) taotlejal ei ole olnud turvateenistuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide olulisi rikkumisi viimase kahe aasta jooksul; 5) taotleja vastab erinõuetele, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt mõnda liiki objektide turvalisuse tagamiseks juhul, kui taotlejal on sõlmitud nimetatud objektiga sellekohane leping, ning tal on vahendeid nende nõuete täitmiseks. 12. Vahendite piisavuse nõuet ei esitata taotlejale, kes taotleb turvalitsentsi tegelemiseks ainult turvakonsultatsiooni ja uuringutega objekti puutumatuse tagamiseks. II. Turvalitsentsi taotlemine ja väljaandmine 13. Turvalitsentse annab turvalitsentsi taotleja asukohajärgne politseiprefekt. Juhul kui turvateenistus, välja arvatud veoste valve ja kaitse, hõlmab mitme politseiprefektuuri teenistuspiirkonda, annab turvalitsentsi politseipeadirektor. 14. Turvalitsents antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub alla ühe aasta. 15. Turvalitsentsi taotlemise avaldus esitatakse kas politseiprefektuurile või Riigi Politseiametile. Avaldusele kirjutab alla litsentsi taotleva ettevõtte või sisevalveteenistust omava organisatsiooni juht (juhtorgani esimees). 16. Turvalitsentsi taotlemise avaldusele lisatakse: 1) taotleja asutamisdokumentide, samuti põhikirja või põhimääruse ning registreerimistunnistuse ärakiri; 2) turvaettevõtte omanike, osanike ja aktsionäride, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, nimekiri, kus on iga juriidilise isiku täielik nimetus, asukoht ja registreerimisnumber ning iga füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht; 3) sisevalveteenistust omava organisatsiooni juhi (juhtorgani) õigusakti (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) ärakiri sisevalveteenistuse moodustamise ning selle põhimääruse ja koosseisu kinnitamise kohta; 4) turvatöötajate nimekiri, kus on töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ning turvatöötaja kaardi olemasolul selle seeria, number ning väljaandmis- ja kehtivusaeg; 5) õiend välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku, kes on omanik, aktsionär või osanik (käesoleva punkti alapunkt 2), karistatuse kohta, mis on välja antud elukohajärgse riigi pädeva politsei- või muu asutuse poolt; 6) valvatavate objektide nimekiri, kus on nende aadressid ning turvateenistuse kontakttelefonid, kusjuures eraldi peavad olema märgitud need objektid, mille tehnilisele varustatusele ning turvalisuse tagamisele on kehtestanud erinõuded Vabariigi Valitsus; 7) taotleja õiend, mis põhjendab taotleja vastavust käesoleva korra punktis 11 ettenähtud nõuetele; 8) olemasolevate relvade, erivahendite ja teenistusloomade loetelu, milles on näidatud iga relva liik, mark, kaliiber, seeria, number ja väljalaskeaasta, erivahendite liik, nimetus ja arv ning teenistusloomade liigid ja arv; 9) Maksuameti kohaliku talituse õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta; 10) õiend riigilõivu tasumise kohta. 17. Turvalitsentsi taotlemise avalduses märgitakse: 1) turvateenuse või -ülesande liik või liigid, mida ettevõte soovib osutada või sisevalveteenistust omav organisatsioon täita; 2) turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmise koht või piirkond; 3) soovitav litsentsi kehtivusaeg, kui see on alla 5 aasta; 4) andmed ettevõtte või sisevalveteenistust omava organisatsiooni kontaktisikute, sealhulgas nende aadresside ja telefonide kohta. Turvalitsentsi väljaandmisest keeldutakse, kui litsentsi taotleja ei vasta turvaseaduse või käesoleva korra nõuetele, samuti käesoleva korra punktides 29 ja 30 loetletud juhtudel. 18. Turvalitsentsi väljaandja teeb otsuse litsentsi väljaandmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kõigi käesolevas määruses nimetatud dokumentide saabumist. 19.Turvalitsentsil on lisa ning kirjalik märge selle kohta, et litsents kehtib ainult koos lisaga. Lisas märgitakse osutada lubatud turvateenuse liik(liigid) või täita lubatud turvaülesande liik(liigid), litsentsi valdajale esitatavad erinõuded ning piirkond, kus nimetatud teenuseid võib osutada või ülesandeid täita. Turvalitsentsile, sealhulgas selle lisale kirjutab alla litsentsi väljaandja ning litsentsile ja selle lisale pannakse vapipitser. 20. Turvalitsentsi ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul: 1) litsentsi valdaja asukohajärgsele politseiprefektuurile, kui litsentsi on välja andnud politseipeadirektor; 2) Riigi Politseiametile, kui litsentsi on välja andnud politseiprefekt; 3) Majandusministeeriumile. 21.Turvateenistuse subjekt: 1) informeerib kirjalikult viie tööpäeva jooksul objekti asukohajärgset politseiprefektuuri igast tema poolt valve ja kaitse alla võetud objektist, näidates ära objekti aadressi ja nimetuse ning isiku, kellega turvaleping sõlmiti, lepingu sõlmimise ja kehtivuse aja ning turvateenistuse turvaülesanded ja -kohustused objektil; 2) teatab viivitamata kirjalikult kõigist muudatustest andmetes ja dokumentides, mis olid turvalitsentsi väljaandmise aluseks vastavalt käesoleva korra punktile 8 ning punkti 16 alapunktile 1, esitades ühtlasi vastavad andmed, dokumendid või ärakirjad nii turvalitsentsi taotlemise ajal kui ka litsentsi kehtivusajal. 22. Turvalitsents kaotab kehtivuse selle kehtivusaja möödumisel, samuti turvaettevõtte või sisevalveteenistuse või sisevalveteenistust omava organisatsiooni tegevuse lõppemisel. 23. Taotlus turvalitsentsi uuendamiseks esitatakse üldises korras vähemalt üks kuu enne senise turvalitsentsi kehtivusaja lõppemist. 24. Väljaantud turvalitsentsi võidakse muuta: 1) litsentsi valdaja taotlusel; 2) litsentsi väljaandja või tema kõrgemalseisva organi algatusel. 25. Turvalitsentsi võidakse muuta juhul, kui: 1) litsentsi valdaja soovib tegelda sellise turvateenuse või turvaülesande liigiga, millega tegelemiseks tal senise turvalitsentsi järgi ei ole õigust; 2) litsentsi valdaja soovib loobuda ühest või mitmest litsentsiga lubatud tegevusalast, millega kaasneb litsentsi ühe või mitme seni kohustusliku eritingimuse ärajätmine; 3) litsentsi väljaandja tuvastab, et litsentsi valdaja ei vasta enam litsentsi väljaandmisel esitatud nõuetele ühel või mitmel litsentsiga lubatud tegevusalal. 26. Juhul kui turvalitsentsi muutmine toob kaasa käesolevas korras ettenähtud täiendavate nõudmiste esitamise litsentsi senisele valdajale, tuleb turvalitsentsi muutmise taotlemise avaldusele lisada dokumendid, mis kinnitavad litsentsi valdaja vastavust nendele täiendavatele nõudmistele. 27. Turvalitsentsi muutmise taotlemise avaldus vaadatakse läbi turvalitsentside väljaandmise korra kohaselt, kusjuures turvateenistuse ekspertkomisjonis ei kuulu eelnevale läbivaatamisele avaldus, mis on esitatud käesoleva korra punkti 24 alapunktis 2 märgitud juhul. 28. Turvalitsentsi muutmise otsuse vastuvõtmisel antakse senise turvalitsentsi asemele uus turvalitsents uueks kehtivusajaks (punkt 14). Juhul kui turvalitsentsi muutmise otsus võeti vastu turvalitsentsi väljaandja algatusel, antakse senise turvalitsentsi asemele uus turvalitsents endise litsentsi järelejäänud kehtivusajaks. III. Turvalitsentsi kehtivuse peatamine või tühistamine 29. Turvalitsentsi väljaandja või selle kõrgemalseisev organ peatab litsentsi kehtivuse kuni kuueks kuuks või tühistab litsentsi kehtivuse, kui tuvastatakse, et litsentsi valdaja: 1) ei täida turvaseaduse või selle alusel antud muu õigusakti sätteid või tegutseb avalikku korda eirates või riigi julgeolekut ohustades; 2) olukorra muutuste tõttu ei vasta enam nõuetele, mis olid turvalitsentsi väljaandmise aluseks; 3) tegevus on katkenud rohkem kui kuueks kuuks; 4) tegevus võib tekitada kahju riigi huvidele või looduskeskkonnale või on ohtlik inimeste tervisele või varale; 5) tegeleb muu tegevusalaga, milleks puudub riiklik tegevuslitsents või tegevusluba; 6) hoiab kõrvale riikliku või kohaliku maksu maksmisest; 7) on teadvalt esitanud võltsitud dokumendi või valeandmed; 8) eirab tarbijakaitse kohustuslikku nõuet turvateenuse osutamisel; 9) ei kõrvalda ühe kuu jooksul rikkumist, mille kõrvaldamise kohta on temale tehtud kirjalik ettepanek (punkti 31 alapunkt 2). 30. Turvalitsentsi väljaandja või tema kõrgemalseisev organ võib ajutiselt peatada turvalitsentsi kehtivuse, kui ta on saanud vastava taotluse: 1) Maksuametilt või selle kohalikult talituselt – litsentsi valdaja maksuvõlgnevuse ilmnemisel – kuni selle likvideerimiseni; 2) muult pädevalt riigi- või kohaliku omavalitsuse organilt või asutuselt – seoses käesoleva korra punktis 29 loetletud tunnuste ilmnemisel litsentsi valdaja tegevuses – kuni asjaolude lõpliku väljaselgitamiseni. 31. Turvalitsentsi väljaandjal või tema kõrgemalseisval organil on õigus litsentsi kehtivuse peatamise või tühistamise asemel teha litsentsi valdajale: 1) kirjalik hoiatus, kui avastatud rikkumine on suhteliselt väike või on toimunud ettevaatamatuse tõttu; 2) ettekirjutus käesoleva korra punktis 29 nimetatud rikkumise kõrvaldamiseks ühe kuu jooksul. 32. Tegevuslitsentsi tühistamise otsuses määratakse ka tähtaeg, mil vastav tegevus peab olema lõpetatud. 33. Enne turvalitsentsi peatamise või tühistamise otsustamist kuulatakse ära turvateenistuse subjekti esindaja. Esindaja ilmumata jäämine ei takista küsimuse otsustamist. 34. Turvalitsentsi kehtivuse peatamise või tühistamise otsuse ärakiri saadetakse 3 tööpäeva jooksul käesoleva määruse punktis 20 nimetatud asutustele. 35. Ettevõttel või sisevalveteenistust omaval organisatsioonil on õigus pöörduda 30 päeva jooksul pärast turvalitsentsi kehtivuse peatamise või tühistamise otsuse saamist kohtusse otsuse tühistamiseks ja kahjude hüvitamiseks. 36. Turvaettevõte või sisevalveteenistust omav organisatsioon, kelle turvalitsentsi kehtivus on peatatud, ei või osutada turvateenuseid või täita turvaülesandeid, mille täitmine on lubatud ainult turvalitsentsi olemasolul. Sõltumata turvalitsentsi kehtivuse peatamisest või tühistamisest võib sisevalveteenistus täita neid turvaülesandeid, mille täitmine on lubatud ilma turvalitsentsi omamata. 37. Samaaegselt turvalitsentsi kehtivuse peatamisega võidakse litsentsi valdajale teha kirjalik ettepanek anda litsentsi kehtivuse peatamise ajaks tema kasutuses olevad relvad ja erivahendid hoiule asukohajärgsele politseiprefektuurile. Relvade ja erivahendite hoiuleandmine, hoidmine ja tagastamine toimub turvalitsentsi valdaja kulul. Üleandmisele ei kuulu relvad ja erivahendid, mida on lubatud kasutada käesoleva korra punkti 36 lõigus 2 märgitud sisevalveteenistuse ülesannete täitmiseks. 38. Pärast turvalitsentsi kehtivuse peatamise aja möödumist võib selle valdaja jätkata litsentsiga lubatud tegevust. Muul juhul võib turvalitsentsi valdaja jätkata litsentsiga lubatud tegevust juhul, kui on kõrvaldatud või ära langenud litsentsi kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolu ning üksnes litsentsi väljaandja või selle kehtivuse peatanud organi kirjalikul loal. 39. Juhul kui turvalitsentsi peatamise alus ei ole turvalitsentsi kehtivuse peatamise aja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, otsustab turvalitsentsi väljaandja või selle kehtivuse peatanud organ turvalitsentsi tühistamise küsimuse hiljemalt litsentsi kehtivuse lõppemise päevaks. 40. Turvalitsentsi tühistamise korral tuleb turvaettevõtte ning sisevalveteenistust omava organisatsiooni omandis või valduses olevad relvad, erivahendid ja teenistusloomad võõrandada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. IV. Turvalitsentside väljaandmise, kehtivuse peatamise ja tühistamisega seotud asjaajamine ning kontroll 41. Turvalitsentsi väljaandja volitatud ametnik kontrollib turvalitsentsi taotleja ning turvalitsentsi taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide vastavust turvateenistuse seaduse ja käesoleva korra nõuetele ning valmistab ette vajalikud materjalid turvalitsentsi väljaandmise või väljaandmisest keeldumise otsustamiseks ja esitab need koos omapoolse kirjaliku arvamusega turvateenistuse ekspertkomisjonile. 42. Riigi Politseiameti turvateenistuse ekspertkomisjoni moodustab politseipeadirektor ning politseiprefektuuri turvateenistuse ekspertkomisjoni – politseiprefekt. 43. Turvateenistuse ekspertkomisjon vaatab eelnevalt läbi: 1) turvalitsentsi taotlemise avalduse ja selle läbivaatamiseks kogutud materjalid ning esitab selle kohta oma motiveeritud ettepaneku turvalitsentsi väljaandjale; 2) turvalitsentsi kehtivuse peatamise või tühistamise ettepaneku ning esitab selle kohta oma motiveeritud ettepaneku turvalitsentsi väljaandjale; 3) muu turvateenistusega seotud küsimuse, kui seda peab vajalikuks turvalitsentsi väljaandja. 44. Turvateenistuse ekspertkomisjonil on vajaduse korral õigus ära kuulata turvateenistuse subjekti esindaja arvamus komisjonis läbivaadatava küsimuse kohta. Esindaja ilmumata jäämine ei takista küsimuse otsustamist. 45. Turvateenistuse ekspertkomisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt kolm komisjoni liiget. Ekspertkomisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Turvateenistuse ekspertkomisjoni otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ning sekretär. Turvateenistuse ekspertkomisjoni ettepanekud on soovitusliku iseloomuga. 46. Edasilükkamatul juhul on turvalitsentsi väljaandjal õigus ilma turvateenistuse ekspertkomisjoni ettepanekut ootamata võtta vastu otsus turvalitsentsi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või tühistamise kohta. 47. Iga turvalitsentsi taotleja kohta vormistatakse turvajärelevalve toimik, kuhu koondatakse kõik materjalid, mis on seotud turvalitsentsi väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise, turvalitsentsi muutmise, kehtivuse peatamise ja tühistamise ning kontrolliga litsentsi valdaja tegevuse üle turvateenuste osutamisel või turvaülesannete täitmisel. 48. Turvajärelevalve toimikute piirkondlikku ja üleriigilist arvestust peavad vastavalt politseiprefektuur ning Riigi Politseiamet. 49. Turvalitsentsi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või tühistamise otsus peab olema motiveeritud ühes viitega selle aluseks olevale seadusele, käesolevale korrale või muule seaduse alusel antud õigusaktile. Otsus vormistatakse haldusdokumentide vormistamiseks ettenähtud korras. Otsus kannab turvajärelevalve toimiku numbrit. 50. Turvalitsentsi väljaandja peab tema poolt väljaantud turvalitsentside ning nende muutmise, kehtivuse peatamise ja tühistamise otsuste arvestust. Turvalitsentside üleriigilist arvestust peab Riigi Politseiamet, kellele politseiprefektuur saadab iga tema poolt väljaantud turvalitsentsi ärakirja, samuti litsentsi muutmise, kehtivuse peatamise või tühistamise otsuse ärakirja. 51. Riigi Politseiamet ja politseiprefektuur kontrollivad turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmise seaduslikkust vastavalt kogu riigis ja prefektuuri teenistuspiirkonnas. Vajaduse korral võidakse kontrolli teostamisele kaasata ka teisi politseiasutusi. V. Lõppsätted 52. Riiklikud litsentsid turvateenuste osutamiseks või turvaülesannete täitmiseks, mille kehtivusaeg ei ole lõppenud enne käesoleva korra jõustumist ega aegu enne 1. juulit 1995. a., kehtivad kuni 1. juulini 1995. a. Nimetatud litsentsi valdaja esitab avalduse uue turvalitsentsi saamiseks käesoleva korra kohaselt. Turvalitsentsi väljaandja vaatab nimetatud avalduse läbi kolme kuu jooksul, arvates kõigi selleks nõutud materjalide saabumise päevast. 53. Turvateenuse osutamise eest ettevõtte poolt, kellel ei ole turvalitsentsi, rakendatakse selle ettevõtte suhtes meetmeid, mis on ette nähtud Eesti NSV Valitsuse 8. mai 1990. a. määruse nr. 90 «Ettevõtete tegevusalade litsentsimise kohta Eesti NSV-s» (RT 1990, 15, 250; 1991, 37, 465) punktis 4.