Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1994. a. korraldus nr. 1083-k — RT I, 1995, 2, 29

Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639) paragrahvi 12 lõike 2 alusel kinnitada juurdelisatud «Riigivara erastamise programm 1995. aastaks». Peaminister Andres TARAND Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1994. a. korraldusega nr. 1083-k Riigivara erastamise programm 1995. aastaks I. Üldeesmärgid 1. Riigivara erastamine on Eestis jõudnud etappi, kus omandatud kogemused võimaldavad teha vahekokkuvõtteid, analüüsida senise erastamispoliitika tulemuslikkust ja planeerida erastamise jätkamist vastavalt majanduse arengule ja uutele majanduspoliitilistele vajadustele. 2. Arvestades tugevnevat konkurentsi eksporditurgudel ja vajadust kiiresti ületada mahajäämus arenenud riikidest tootmises ja teenuste osutamisel, kavandame tööstus-, ehitus-, autotranspordi-, kaubandus- jt. ettevõtete erastamise lõpule viia 1995. aastal. Samal ajal tuleb alustada ettevalmistusi energeetika, mere-, õhu- ja raudteetranspordi, sadamate ja lennujaamade, tervishoiu, kindlustuse ning panganduse osaliseks või täielikuks erastamiseks. 3. Eesti majanduse ümberkorraldamisel on kriitiliseks küsimuseks ettevõtete konkurentsivõime kiire parandamine. See eesmärk on saavutatav riigi omanduses oleva ettevõtte müügiga vaba konkurentsi tingimustes selliselt, et ostjal tekiks piisav võimalus ettevõtte efektiivseks juhtimiseks vajalike muudatuste tegemiseks ning küllaldane huvi ettevõttesse investeerimiseks. Selleks on vajalik ettevõtte enamusaktsiate müük ostjale, kes on võimeline tagama investeeringud ja efektiivse majandamise. 4.Elanike ja finantsinstitutsioonide vahendite ettevõtlusse kaasamine väärtpaberituru kaudu on majanduse arengu seisukohalt eriti oluline lisavahendite leidmiseks ja sõltuvuse vähendamiseks väliskapitali kättesaadavusest. See eesmärk on saavutatav ettevõtete aktsiate avaliku müügiga väikeinvesteerijatele. 5. Seatud ülesannete tulemuslikuks lahendamiseks on vaja saavutada kompromiss mitme eesmärgi, s.o. efektiivselt tegutseva omaniku kiire leidmise, kapitaliturgude arengule kaasaaitamise ning poliitiliste prioriteetide vahel. Eelnevast tulenevalt on riigile majanduslikult otstarbekas olulisemate ettevõtete enamusaktsiate müük rahvusvahelise eelläbirääkimistega pakkumise teel tuumikinvesteerijale ning vähemusaktsiate reserveerimine nende müügiks laiale ostjate ringile, sh. investeerimisfondidele. 6. Teine vajalik majanduspoliitiline kompromiss vähemusaktsiate reserveerimise kõrval on erastamisväärtpaberite kasutamise ulatuse määramine enamusaktsiate ostja jaoks. Erastamisväärtpaberite kasutamise võimaluste laiendamise ja omandireformi finantseerimise eesmärkide üheaegseks järgimiseks on üldjuhul otstarbekas võimaldada ostuhinna tasumist võrdsetes osades rahas ja erastamisväärtpaberites, lähtudes nende nominaalväärtusest. 7. Ettevõtete puhul, kus on oluline saada täiendavaid vahendeid ettevõtte arendamiseks, on vaja laialdasemalt kasutada erastamist aktsiakapitali laiendamise kaudu ning seada olemasolevate aktsiate müügi lisatingimuseks garanteeritud investeeringud ettevõtte aktsiakapitali. 8. Ministeeriumide üheks olulisemaks ülesandeks koos erastamisagentuuriga on erastamist toetava seadusandluse väljatöötamine ning suurte ja keerulise struktuuriga ettevõtete reorganiseerimine ja erastamiseks ettevalmistamine. 9. Erstamisagentuuril tuleb loetletud eesmärkide saavutamiseks: 1) tõsta töötajate kvalifikatsiooni ja parandada erastamisprotsessi tehnilist teostust; 2) kaasata erastamistoimingute läbiviimisele konkursi teel väljavalitud ettevõtteid; 3) suurendada kvalifitseeritud juristide osalust (lepingu alusel) erastamise korraldamises ja erastamises osalejate nõustamises; 4) informeerida senisest enam avalikkust erastamise käigust, protseduurist, vastuvõetud otsustest ja sõlmitud ostu-müügilepingutest; 5) muuta efektiivsemaks koostöö ministeeriumide, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. II. Ettevõtete reorganiseerimine, restruktureerimine ja erastamine 10. Arvestades erastamisel omandatud kogemusi, on eespool seatud eesmärkide saavutamiseks oluline ettevõtete reorganiseerimine aktsiaseltsideks. See annab võimaluse ettevõtete erastamiseks aktsiate müügi teel. Aktsiate müük omakorda võimaldab efektiivsemalt lahendada ettevõtte kohustustega seotud küsimusi ja laiendada omanike ringi. 11. Kui keeruka struktuuriga riigiettevõtte reorganiseerimine iseseisvateks aktsiaseltsideks on raskendatud ühiste ja monopoolsete teenindavate struktuuride tõttu, on otstarbekas moodustada aktsiaseltsid ettevõtte suhteliselt sõltumatute tootmis- ja teenindusüksuste baasil ning moodustada ettevõtte senise integratsiooni tagamiseks holding-tüüpi aktsiaselts, mille omanduses on nimetatud aktsiaseltside aktsiad. 12. Aktsiaseltsideks reorganiseerimine on otstarbekas ka nende ettevõtete puhul, kus on kavas säilitada pikemaks ajaks riiklik omandivorm. Ettevõtluses valdavale ülesehitusele vastavad riiklikud ettevõtted sobivad paremini arenevasse majandusstruktuuri ning aktsiaseltsis on võimalik kaasata juhatuste kaudu teadmisi ja kogemusi ka eraettevõtlusest. 13. 1995. aastal alustatakse järgmiste oluliste ettevõtete erastamiseks ettevalmistamist ja erastamist vastavate eeltingimuste täitmisel: 1) riigiettevõte «Eesti Energia»: aktsiaseltside moodustamine elektrijaamade (Balti, Eesti jt.), kõrgepinge ülekandevõrkude, madalpinge jaotusvõrkude, soojatootjate ja sooja jaotusvõrkude baasil; holding-tüüpi aktsiaseltsi asutamine nimetatud aktsiaseltside aktsiate hoidmiseks ja koostöö koordineerimiseks; restruktureeritud ettevõtte erastamine on võimalik pärast elektrienergiaga varustamist reguleerivate õigusaktide vastuvõtmist ja kontrolliva institutsiooni moodustamist; 2) riigiettevõte «Eesti Põlevkivi»: sõltumatute tootmisüksuste reorganiseerimine aktsiaseltsideks (kaevandused, rikastusvabrikud, teenindavad üksused); holding-tüüpi aktsiaseltsi moodustamine aktsiate hoidmiseks ja koostöö koordineerimiseks; erastamine on võimalik pärast põlevkivi kaevandamist käsitlevate õigusaktide (hinnakujundus, kaevandamisõigused jms.) muutmist ja täiendamist ning hinnakujunduse järgimist ja lepingute täitmist kontrolliva institutsiooni moodustamist; 3) riiklik aktsiaselts «Kiviter»: aktsiaseltside moodustamine sõltumatute tootmisüksuste (vaikude tootmine, õli tootmine, teenindavad üksused) baasil; holding-tüüpi aktsiaseltsi(de) moodustamine nimetatud aktsiaseltside aktsiate hoidmiseks ja omavahelise koostöö koordineerimiseks; sarnase toodanguga ettevõtete (riiklik aktsiaselts «Eesti Kiviõli») aktsiate üleandmine nimetatud holding-tüüpi aktsiaseltsi omandusse; 4) riigiettevõte «Eesti Raudtee»: aktsiaseltside moodustamine sõltumatute üksuste baasil (reisi- ja kaubaveo korraldamine, raudteetranspordiga kaasnevate teenuste osutamine, depoomajandus jms.); holding-tüüpi aktsiaseltsi(de) asutamine nimetatud aktsiaseltside aktsiate hoidmiseks ja koostöö koordineerimiseks; erastamise eelduseks on raudtee õiguslikku staatust ja haldamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine; 5) riigiettevõte «Tallinna Sadam»: aktsiaseltside moodustamine suhteliselt sõltumatute tootmisüksuste baasil; holding-tüüpi aktsiaseltsi asutamine nimetatud aktsiaseltside aktsiate hoidmiseks ja koostöö koordineerimiseks; erastamise läbiviimiseks on vajalik sadama infrastruktuuri kasutusõigust reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine; erastamisskeem tugineb käesolevas alapunktis nimetatud aktsiaseltside aktsiate müügile koos sadama infrastruktuuri pikaajalise kasutusõigusega ja hoonestusõigusega sadama territooriumil; 6) riiklik aktsiaselts «Dvigatel»: põhitootmisega mitteseotud varad müüa avalikul enampakkumisel või konkursil; kaaluda ettevõtte reorganiseerimise ja holding-tüüpi aktsiaseltsi asutamise otstarbekust; ettevõtte aktsiad müüa avalikul erastamiskonkursil 1995. a. jooksul; 7) riigiettevõte «Rakvere Lihakombinaat»: reorganiseerida ettevõte aktsiaseltsiks; erastada 1995. aastal ettevõtte enamusaktsiad; 8) rendiettevõte «Balti Laevaremonditehas»: täpsustada ettevõtte renditud vara koosseis ja ühisaktsiaseltsi moodustamise otstarbekus; erastada riigile kuuluv vara või aktsiad 1995. aasta jooksul; 9) riiklik aktsiaselts «EMEX»: reorganiseerida ettevõte reekspordi ja vanametalli kokkuostuga tegelevateks aktsiaseltsideks; erastamise läbiviimiseks on vajalik vanametalli reeksporti ja kokkuostu reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine ettevõtte tegevuse reguleerimiseks ja kontrollimiseks; 10) riiklik aktsiaselts «Eesti Merelaevandus»: jätkata organisatsiooniliste muudatuste ellurakendamist ja põhivara uuendamist (vanade laevade müük ja uute laevade ehitamise finantseerimine) vastavalt «Eesti Merelaevanduse» restruktureerimise ja saneerimise programmile aastateks 1993–1995; sõltumatute üksuste reorganiseerimine aktsiaseltsideks (laevade tööd korraldavad operaatorfirmad, laevade remonti ja hooldust korraldav ettevõte, laevade mehitamist organiseeriv aktsiaselts); riikliku aktsiaseltsi «Eesti Merelaevandus» reorganiseerimine holding-tüüpi aktsiaseltsiks käesolevas alapunktis nimetatud aktsiaseltside valdamiseks ja nendevahelise koostöö koordineerimiseks; 11) riigiettevõte «Eesti Telekom»: reorganiseerida ettevõte holding-tüüpi aktsiaseltsiks; erastamise eeltingimuseks on konkurentsi ja minimaalset teenindustaset reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine aktsiate erastamise tingimuste ja tähtaegade määramisel arvestatakse ettevõtte poolt sõlmitud kehtivaid lepinguid; 12) riiklik aktsiaselt «Estonian Air»: erastada enamusaktsiad rahvusvahelise konkursi korras, pöörates erilist tähelepanu ettevõtte konkurentsivõimet tagava äriplaani olemasolule ning ettevõttesse tehtavate investeeringute garanteerimisele; vähemusaktsiate erastamisel seada lisatingimuseks investeeringud ettevõttesse aktsiakapitali laiendamise teel; 13) riigiettevõte «Eesti Lennujaamad»: reorganiseerida ettevõte aktsiaseltsideks; alustada ettevõtte erastamist teatud osa aktsiate müügist rahvusvahelise konkursi korras või aktsiakapitali laiendamise teel; erastamisel pöörata erilist tähelepanu ettevõtte konkurentsivõimet tagava äriplaani olemasolule ning garanteeritud investeeringutele; 14) riigiettevõte «Eesti Post»: reorganiseerida ettevõte aktsiaseltsiks; alustada ettevõtte erastamist vähemusaktsiate müügist, pöörates erilist tähelepanu garanteeritud investeeringutele; 15) riigiettevõte «Liviko»: reorganiseerida ettevõte aktsiaseltsideks; 1995. aastal alustatakse vähemusaktsiate müüki aktsiate avaliku müügi teel; enamusaktsiate erastamise eeltingimuseks on alkoholi tootmist reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine ja järelevalvet teostava institutsiooni moodustamine; 16) riigiettevõte «Moe Piiritusetehas»: reorganiseerida ettevõte aktsiaseltsiks; 1995. aastal alustatakse vähemusaktsiate müüki aktsiate avaliku müügi teel; enamusaktsiate erastamise eeltingimuseks on piirituse tootmist reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine ja järelevalvet teostava institutsiooni moodustamine; vajaduse korral asutada piiritust ja alkohoolseid jooke tootvate ettevõtete aktsiate valdamiseks holding-tüüpi ettevõte; 17) riiklik aktsiaselts «Eesti Kindlustus»: reorganiseerida ettevõte eraldi elu- ja varakindlustusega tegelevateks aktsiaseltsideks; moodustada holding-tüüpi aktsiaselts nimetatud aktsiaseltside aktsiate hoidmiseks ja koostöö koordineerimiseks; erastada ettevõtte aktsiad 1995. aasta jooksul; 18) pangad: alustada riigi omanduses oleva Põhja-Eesti Panga erastamist aktsiakapitali laiendamise teel vastavalt erastamisseaduse paragrahvi 16 lõikele 3; riigile kuuluvad aktsiad segakapitalil põhinevates pankades erastatakse eelläbirääkimistega pakkumisel (erastamisseaduse paragrahv 21) ja/või aktsiate avaliku müügi teel, seades lisatingimuseks investeeringud aktsiakapitali; 19) tervishoiuasutused: reorganiseerida eraldi ettevõteteks tervishoiuasutused (polikliinikud, haiglad, majandavad struktuuriüksused), mis ei ole vajalikud riigi või omavalitsuse poolt määratud minimaalse tervishoiutaseme tagamiseks; võtta nimetatud tervishoiuasutused erastamisnimekirja; erastamise eeltingimuseks on tervishoiuteenuste taset reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine ja järelevalvet teostava kontrollorgani asutamine. III. Riigi omanduses olevate ettevõtete saneerimine 14. Otstarbekas on laialdasemalt rakendada ettevõtte erastamist takistavate võlgade kustutamist, ajatamist või tasumist Vabariigi Valitsuse erastamise reservfondi vahenditest. Majanduskeskkonna kiire muutumine, vajadus uute turgude järele, ebaefektiivne juhtimine jms. on põhjustanud riigi omanduses olevate ettevõtete võlgnevusi, mis ei kajasta adekvaatselt ettevõtte tegelikku majanduslikku potentsiaali ja võimet jätkata oma tegevust tänases majandussituatsioonis. On otstarbekas kustutada erastamise korraldaja taotlusel ettevõtte võlgnevused riigile juhul, kui ettevõtte erastamisega kaasnevad olulised investeeringud, tagatakse toodangu konkurentsivõime, säilitatakse töökohad või kui potentsiaalsed ostjad ei nõustu erastamistehingus ettevõtte kõiki võlgnevusi üle võtma. Erastatavate ettevõtete võlgade tasumine Vabariigi Valitsuse erastamise reservfondi vahenditest otsustatakse erastamise korraldaja taotlusel erastatava ettevõtte pankroti vältimiseks. 15. Kuivõrd riigi omanduses olevad ettevõtted ei ole turumajanduse tingimustes huvitatud ega võimelised finantseerima tootmisega mitteseotud kulutusi, on vajalik nende varade eraldamine tootmisega seotud varadest. Elamute ja sotsiaalobjektide eraldamiseks on vajalik: 1) kiirendada elamufondi ja sotsiaalobjektide erastamist ning munitsipaliseerimist; 2) elamute jt. sotsiaalobjektide üleandmine riiklikule elamufondi valdamisega tegelevale organisatsioonile juhul, kui ei leita omanikku erastamise või munitsipaliseerimise teel. Riigi omanduses olevate ettevõtete sotsiaalobjektid tuleb riiklikule valdusorganisatsioonile üle anda enne erastamise väljakuulutamist või hiljemalt enne tootmisega seotud vara erastamist. Elamufondi ja sotsiaalobjektide omandiõiguse küsimus ei tohi muutuda takistuseks tootmisega seotud varade erastamisel. IV. Koostöö ministeeriumide, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega 16. Ettevõtteid haldavatel ministeeriumidel tagada koostöös Erastamisagentuuriga ettevõtete vara säilimine ja efektiivne majandustegevus koos vajaliku reorganiseerimise ning saneerimisega erastamiseelsel perioodil. Selleks välja töötada ettevõtete haldusnõukogude ja juhatuste liikmete valiku ja stimuleerimise kriteeriumid. 17. Majandus- ja sotsiaalpoliitiliselt oluliste ettevõtete ja majandussektorite erastamise põhimõtete väljatöötamiseks moodustada vajaduse korral töörühmad Erastamisagentuuri, haldava ministeeriumi ja vastava ettevõtlusala spetsialistidest. 18. Regionaalsete probleemide arvestamiseks ja informatsioonivahetuse kvalitatiivseks parandamiseks on otstarbekas seada sisse maavalitsuste omandireformi eest vastutavate struktuuriüksuste ja Erastamisagentuuri koostöö. 19. Erastamise edukaks läbiviimiseks tuleb saavutada konstruktiivne töösuhe kohalike omavalitsustega restitutsiooninõuete lahendamise ja elamufondi munitsipaliseerimise kiirendamiseks ning arvestada omavalitsuste põhjendatud ettepanekuid müügitingimuste kujundamisel. V. Põhilised erastamisviisid ja tingimused 20. Suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel on otstarbekas rakendada eelläbirääkimistega pakkumist ja/või aktsiakapitali laiendamist. Nii on võimalik paindlikult siduda konkreetse ettevõtte erastamine majanduslikust või sotsiaalsest olukorrast tulenevate tingimustega. 21. Lisatingimuste kehtestamisel tuleb lähtuda majandusharu arengu huvidest, konkreetse ettevõtte majanduslikust seisundist, vastava regiooni sotsiaalsetest vajadustest ja ökoloogilisest olukorrast. 22. Oluliseks tuleb pidada tööhõive ja investeeringute garanteerimist, loodushoidu ning riigi üldisi majanduspoliitilisi huve. Lisatingimuste seadmine ei tohi pidurdada ettevõtete arengut, vaid peab soodustama ja suunama sotsiaal-majanduslikku arengut riigi vajadustest ning ettevõtjate majanduslikust huvist lähtuvalt. 23. Keskkonnaohtlike objektide erastamisprotsess peab hõlmama keskkonnauuringut, mille käigus selgitatakse välja olemasoleva tootmise keskkonnamõju, hinnatakse jääkreostust, võimalusi keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks ning edaspidise töö korraldamiseks erastatud ettevõtte poolt nii, et säiliks vastutus juba tekitatud ja tekkida võiva keskkonnareostuse eest. 24. Vähest huvi pakkuvate ettevõtete ja nende struktuuriüksuste osas jätkata nn. erastamisjääkide müügi meetodi kasutamist. Sellise erastamisviisi korral on erastamisnimekirja võetud, kuid ostjat mitteleidnud ettevõtted ostupakkumisteks avatud kuni nende erastamise või likvideerimiseni. 25. Väiksemate struktuuriüksuste, teenindus-, kaubandus- ja tootmisobjektide erastamisel on otstarbekas rakendada avalikku suulist või kirjalikku enampakkumist. Seda meetodit kasutades on otstarbekas erastada ka suuremate ettevõtete müügil välistatud vara. 26. Kiirendada tuleb aktsiate avaliku müügi programmi võetud ettevõtete aktsiate müüki elanikele. Sel viisil müüakse eelistatult suuremate, perspektiivikamate ja tuntud ettevõtete aktsiaid, mille omandamine on väikeinvesteerijatele huvipakkuv. 27. Vastavalt erastamisseaduse paragrahvi 2 lõikele 2 võib tootmishooneid ja -rajatisi erastada koos nende aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maaga, ehitiste osas on võimalik seada ka hoonestusõigus. Müük kinnisasjana loob investeerijale suurema kindluse. 1995. aastal tuleb alustada ettevõtete erastamist koos nende juurde kuuluva maaga või hoonestusõiguse seadmisega. 28. 1995. aastal tuleb Erastamisagentuuris luua eraldi struktuuriüksus maa müügiks. VI. Erastamisväärtpaberid ja aktsiate avalik müük 29. Ettevõtete müügil rakendada ostuhinna tasumisel erastamisväärtpabereid üldjuhul kuni 50 protsendi ulatuses. 30. Erastamisväärtpaberite kasutamise võimaluste avardamiseks jätkata riiklike ettevõtete aktsiate reserveerimist nende hilisemaks müügiks aktsiate avaliku müügi teel. Riigile kuuluvate aktsiate esmasel avalikul müügil kasutada üldjuhul maksevahendina erastamisväärtpabereid. 31. Aktsiate avaliku müügi puhul eelistada suuremate ettevõtete osas fikseeritud hinnaga pakkumist, väiksemate ettevõtete osas aga aktsiate müüki avalikul enampakkumisel. 32. Aktiivsemalt kaasata aktsiate avaliku müügi protsessi erastamise investeerimisfonde, kaaludes mõningate ettevõtete aktsiate müüki ainult erastamise investeerimisfondidele. 33. Kaaluda reserveeritud aktsiate müügi puhul investeerijate ringi piiramist ainult füüsiliste isikute ja erastamise investeerimisfondidega. 34. Perspektiivikates ettevõtetes reserveeritakse 24–49 protsenti aktsiatest nende erastamiseks erastamisväärtpaberite eest aktsiate avaliku müügi teel. 35. Aktiivse reklaami ja selgitustööga massiteabevahendites ning aktsiate pakkumise paindliku reguleerimise teel on vajalik suurendada üldsuse huvi aktsiate avaliku müügi vastu. 36. Pidada otstarbekaks aktsiate avaliku müügi väljakuulutamist kord kvartalis. Igas voorus on otstarbekas üheaegselt välja pakkuda viie kuni kümne ettevõtte aktsiad. 1995. aasta jooksul erastada sel teel vähemalt 30 ettevõtte riigile kuuluvad aktsiad. 37. Kavandada 1995. aastal aktsiaseltside «Tamsalu TERKO», «Cibus», «Paide Piimatoodete Kombinaat», «Tartu Maja», «Tallinna Farmaatsiatehas», «Balti Baas», «Kalev», «Tarmeko», «Tallinna Lihakombinaat», «Tartu Lihakombinaat», «Norma» jt. Ettevõtete aktsiate avaliku müügi väljakuulutamine vastavalt enamusaktsiate ostu-müügilepingute sõlmimisele ja läbirääkimistele ühisomandis olevate ettevõtete teiste omanikega. 38. Segakapitaliga ettevõtte riigile kuuluvate aktsiate võtmisele aktsiate avaliku müügi programmi peavad eelnema läbirääkimised ettevõtte teiste aktsionäridega aktsiate avaliku müügi tingimuste üle, et tagada aktsiate avaliku müügi nõuete ning riigi ja tulevaste aktsionäride huvide arvestamine. VII. Erastamistehingute järelevalve ja kontroll 39. 1995. aasta alguseks on Eestis sõlmitud ligikaudu 250 suurerastamise lepingut. Tehingute sõlmimisel on seatud imperatiivseid lisatingimusi tööhõive, investeeringute, äriplaani, loodushoiu jm. osas. 40. Lisatingimuste täitmisest sõltub ettevõtte, elanike, majanduse ja riigi hea käekäik. 41. Seatud ja võetud kohustuste täitmisel tuleb anda omanikele abi vastavalt sõlmitud ostu-müügilepingule. 42. Eelnevast tulenevalt tuleb oluliselt suurendada erastamistehingute järelevalve osatähtsust ning tõsta ostu-müügilepingute tingimuste täitmist kontrollivate töötajate kvalifikatsiooni ja vastutust. VIII. Seadusandlusest 43. Pidada otstarbekaks liberaliseerida erastamisseaduse paragrahvis 26 sätestatud vara järelmaksuga erastamise tingimusi, võimaldades kasutada järelmaksu kõikidel erastamises osalejatel. Piirangud iga konkreetse ettevõtte (või majandusharu) osas kehtestab Erastamisagentuuri Nõukogu. 44. Pidada otstarbekaks fikseerida erastamisseaduses segakapitaliga ettevõtte moodustamise põhimõtted ja protseduur, et tagada potentsiaalsete investeerijate vahelise konkurentsi võimalus. 45. Võtta vastu loomulike monopolide tegevust reguleerivad õigusaktid.