Rahandusminister — Eesti Standardinõukogu moodustamine — RTL, 1994, 47, 0

Eesti standardimispoliitika ja -strateegia väljatöötamiseks määran

1. Moodustada Eesti Standardiameti juures tegutsev sõltumatu ametkondadeväline ühendus - Eesti Standardinõukogu. 2. Kinnitada Eesti Standardinõukogu põhimäärus (lisa 1). 3. Kinnitada Eesti Standardinõukogu algkoosseis (lisa 2). Rahandusminister Andres Lipstok Lisa 1 rahandusministri 29. septembri 1994.a. määrusele nr. 173 Eesti Standardinõukogu põhimäärus I. Üldosa 1. Eesti Standardinõukogu (edaspidi nõukogu) on Eesti Standardiameti juures tegutsev tegevusalaühenduste, erialaliitude ning riigi- ja teadusasutuste (edaspidi organisatsioonide) esindajatest koosnev sõltumatu ühendus, kelle põhiülesanne on Eestis teostatava standardimispoliitika väljatöötamine ning osalemine selle elluviimises. 2. Nõukogul on õigus teha muudatusi oma koosseisus. 3. Nõukogu juhindub oma töös Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 4. Nõukogu asjaajamiskulutused katab võimaluse piires Eesti Standardiamet. 5. Nõukogu poolt väljatöötatud standardimispoliitikat teostab Eesti Standardiamet koos standardimisest huvitatud organisatsioonidega. II. Tegevusvaldkonnad 6. Nõukogu täidab oma põhiülesandeid järgmistes tegevusvaldkondades: 1) Eesti standardimispoliitika ja -strateegia väljatöötamine ning ajakohastamine. Osalemine standardimisalaste õigusaktide ja juhendmaterjalide koostamises; 2) Eesti standardimise prioriteetsuundade ja -alade kindlaksmääramine; 3) Perspektiivsete ja iga-aastaste standardimiskavade väljatöötamise suunamine ja nende vastuvõtmine; 4) Standardimistegevuse koordineerimine eri valdkondade vahel; 5) Standardimise põhimõtteliste küsimuste arutelu eriarvamuste tekkimisel. III. Juhtimine ja töökorraldus 7. Nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes on ühtlasi juhatuse esimees, ja kuus juhatuse liiget. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast 2 esimehe asetäitjat. Juhatuse pädevusse kuulub nõukogu ülesannete täitmine nõukogu koosolekute vahelisel perioodil. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ees. 8. Nõukogul ja tema juhatusel on ühine tehniline sekretär, kelle ülesandeks on asjaajamistöö korraldamine ja kelle määrab Eesti Standardiamet. 9. Juhatuse esimees esindab Standardinõukogu. 10. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad üks kord kvartalis. Erakorralisi koosolekuid korraldatakse nõukogu liikme taotlusel, kui selle poolt on olnud vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. 11. Nõukogu koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või tema asetäitja. 12. Nõukogu koosolekuid juhatab juhatuse esimees, tema puudumisel üks asetäitjatest. 13. Koosoleku otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures hääletamisest peab osa võtma vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. 14. Nõukogu moodustab oma põhiülesannete täitmiseks töögruppe, samuti kaasab selleks eksperte. 15. Kord aastas toimub nõukogu laiendatud koosolek, millest lisaks nõukogu liikmetele võivad ilma hääleõiguseta osa võtta ka teised standardimisest huvitatud organisatsioonide volitatud esindajad. IV. Õigused 16. Nõukogu otsused on Eesti Standardiametile aluseks standardimistegevuse korraldamisel ning laienevad organisatsioonidele, kelle esindajad on nõukogu liikmeteks. 17. Nõukogul on õigus nõuda liikmetelt nõukogu tööks vajalikku standardimisalast teavet. 18. Nõukogu laiendatud aastakoosolekul tehtud ettepanekuid ja märkusi arvestatakse nõukogu edaspidise töö korraldamisel. V. Nõukogu reorganiseerimine ja tegevuse lõpetamine 19. Nõukogu reorganiseeritakse või lõpetab oma tegevuse nõukogu sellekohase otsuse põhjal või rahandusministri otsusel. 12.09.2008 16:55 Õiend - Lisatud avaldamisandmed.