Rakvere Linnavolikogu — Rakvere linna arengukava muutmine — KO, 11, 284

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakvere linna arengukava aastateks 2003–2012 (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rakvere Linnavolikogu 24. jaanuari 2002. a määrus nr 3 Rakvere linna arengukava 2002–2004 vastuvõtmine. 3. Määrus jõustub 20. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 9. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 RAKVERE LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2012 SISSEJUHATUS Arengukava koostamise eesmärk on linna ühtse tulevikunägemuse loomine ning edasise tegevuse kavandamine soovitu saavutamiseks. Arengukava sisaldab linna sotsiaalse ja majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, olles aluseks riiklike investeeringute programmi ja kohalike investeerimiskavade, samuti piirkondade ja tegevusvaldkondade arengukavade koostamiseks. Rakvere linna arengukava on koostatud 2001. aastal ning üle vaadatud ja muudetud 2002. aasta lõpus. Arengukavas käsitletakse valdkondi kolmes osas – valdkonna olukorra kirjeldus; pikaajalised strateegilised eesmärgid aastani 2012 ning konkreetsed tegevused nende eesmärkide saavutamiseks aastatel 2003–2005. Dokument on planeeritud dünaamilisena – hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava tegevustabelite alusel koostatakse Rakvere linna eelarve. Käesoleva arengukava koostamisel on arvestatud Eesti, Lääne-Viru maakonna ja Rakvere linna arengut kujundavaid dokumente, sh järgmisi riiklike alusdokumente: «Riiklik arengukava 2000–2002», «Eesti majanduse arengukava 1999–2003», «Vabariigi Valitsuse eelarvestrateegia 2001–2004», «Riiklike investeeringute programm ja investeeringute kava aastateks 2001–2004», «Üleriigiline planeering Eesti 2010», «Läänemere Agenda 21», «Riigi regionaalarengu strateegia». Samuti on lähtutud Eesti sektorkavadest «Eesti keskkonnastrateegia», «Eesti keskkonnategevuskava 2001–2003», «Eesti metsanduse arengukava 2001–2010», «Eesti haridusstrateegia», «Õppiv Eesti», «Tegevuskava kutsehariduse arendamiseks aastatel 2001–2004», «Ettevõtlik Eesti. Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklik poliitika 2002–2006», «Ettevõtluse tugisüsteemis strateegia aastani 2005», «Riiklik turismiarengukava 2001–2004», «Eesti elamumajanduse arengukava kuni aastani 2010», «Kütuse ja energiamajanduse riiklik arengukava», «Energiasäästu sihtprogramm», «Sotsiaalministeeriumi vastutusala arengukava aastani 2010», «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused». Koostamisel on arvestatud ka «Eesti elamumajanduse arengukava kuni aastani 2003–2008» ning «Eesti riiklikku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtset programmdokumenti 2003–2006». 1. ÜLDANDMED, RAHVASTIK Rakvere on Eestimaa üks vanemaid linnu – esmamainimine 1226., linnaõigused alates 1302. aastast. Linn asub Põhja-Eestis Tallinna–Narva–Peterburi maanteest lõunas (kaugus Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast on 98 km ja Peterburist 274 km) ning on Lääne-Viru maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Linna pindala on 10,64 km2. Rakvere linn taotleb oma piiride korrigeerimist, pidades otstarbekamaks linna infrastruktuuriga seotud piirkondade kuulumist linna haldusterritooriumi koosseisu. Rahvastik 1. jaanuari 2003. a seisuga on Rakvere linna rahvaarv 17 600, nendest mehi 7825 (44,5%) ja naisi 9775 (55,5%). Tööjõulise elanikkonna (16–64 a) arv oli 11 207 (63,68%), alaealisi (alla 16 a vanad) oli 3513 (19,96%) ning pensioniealisi (65 ja üle selle) 2880 (16,36%). Demograafilised näitajad Rakvere linnas aastatel 1996–2003: Allikas: Lääne-Viru Maavalitsuse rahvastiku arvestuse andmebaasi andmekogu reg nr 01092007. Aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Rahvaarv 1. jaanuaril 18 543 18 031 18 096 17 654 17 529 17 386 17 682 17 601 Sünnid 156 187 179 156 189 160 181 Sünnid 1000 elaniku kohta 8,7 10,3 10,1 8,9 10,9 9,1 10,3 Surmad 230 224 248 252 255 213 279 Surmad 1000 elaniku kohta 12,8 12,4 14,0 14,4 14,7 12,5 15,9 Loomulik iive –74 –37 –69 –96 –66 –53 –98 2. EELARVE JA LAENUD 2.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linna laenupoliitika on konservatiivne. Riiklikult on lubatud laenude üldmahuks 60% eelarvest, millest on lahutatud riiklikud sihtotstarbelised eraldised. Rakvere linna laenude üldmaht moodustab eelarvest 23%. Jooksva aasta finantskohustiste riigi poolt kehtestatud piirmäär on 20% eelarve üldmahust. Rakvere linna eelarvest moodustavad jooksva aasta finantskohustused 6%. Olemasolev laenupoliitika peab tagama Rakvere linna stabiilse arengu. Rakvere Linna olemasolevad finantskohustused Aasta Pank Summa Tagasimakse (intress + laen) 2002 Ühispank – võlakiri 4 266 730 1 362 180 Ühispank 1 3 152 034 909 885 Ühispank 2 14 000 000 – EBRD 1 885 000 1 280 357 2003 Ühispank – võlakiri 1 242 660 Ühispank 1 847 620 Ühispank 2 2 660 811 EBRD 605 019 2004 Ühispank – võlakiri 1 123 140 Ühispank 1 785 641 Ühispank 2 1 749 600 2005 Ühispank – võlakiri 538 750 Ühispank 1 608 888 Ühispank 2 1 749 600 2006 Ühispank 2 1 749 600 2007 Ühispank 2 1 749 600 2008 Ühispank 2 1 749 600 2009 Ühispank 2 1 749 600 2010 Ühispank 2 1 752 800 2.2. Eesmärgid • Linna eelarvepoliitika eesmärk on suurendada linna tulubaasi ettevõtluse arendamise ja soodustamise teel. • Mitte tõsta maamaksumäära aastatel 2003–2005. • Mitte kehtestada uusi kohalikke makse aastatel 2003–2005. • Laenu võetakse vaid seaduses ettenähtud piires investeeringute teostamiseks. 2.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 2.3.1. Olemasolevate finantskohustuste refinantseerimine 2.3.2. Pidev 2.3.3. LE 3. LINNA PLANEERIMINE 3.1. Olukorra kirjeldus Lähiaastate peamine ülesanne on Rakvere linna üldplaneeringu koostamine. Senini on Rakvere linna planeerimisalase tegevuse aluseks RPI-s «Eesti Projekt» valminud generaalplaani korrektuurprojekt (kinnitatud 24.10.1990). Uue üldplaneeringu koostamise tingib muutunud ühiskondlik situatsioon. Tänapäeva Rakveres tuleb planeerimistegevuses lähtuda eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskenduda linna ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamisele. Vabariigi Valitsus on 1. juulil 1997. a kinnitanud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri (RT I 1997, 53, 841; 75, 1273). Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad arengukava lisas 1 välja toodud detailplaneeringud. 3.2. Eesmärgid • Tasakaalustatud ja mitmekesine linna areng. • Linnakeskkonna turvalisem planeerimine. • Arendada välja linna atraktiivsed piirkonnad – Kesklinn, Vallimägi ja Vanalinn. • Määratleda potentsiaalsed elamuarenduspiirkonnad. • Määratleda potentsiaalsed tööstuspiirkonnad, arendamaks ettevõtlust ja suurendamaks tööhõivet. • Tõsta inimeste teadlikkust planeeringutest. • Vähendada muresid ettevõtjatele ja linnakodanikele planeeringutega kokkupuutumisel. • Muuta linna liiklusskeem lihtsamaks, selgemaks ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks. 3.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 3.3.1. Üldplaneeringu algatamine, lähteülesanne 2003 LE 3.3.2. Üldplaneeringu koostamine 2003–2006 LE 3.3.3. Keskväljaku planeerimine 2003 LE 3.3.4. Vallimäe ja Vanalinna planeerimine 2003–2005 LE, projektid 3.3.5. Endiste sõjaväealade ja tööstuspiirkondade planeerimine 2003–2005 LE, projektid 4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG 4.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linn asub Pandivere aluspõhjalise jäälahkmekõrgustiku põhjanõlval, mis linna kohal on liigestatum ja järsem absoluutkõrgusega 74–80 m. Vallimäe piirkonnas on aluspõhja kivimitesse lõikunud põhja-lõunasuunaline üle 20 m sügavune ürgorg, mis on täitunud jääsulavete liivade ja kruusadega. Tänapäeval tähistab ürgorgu positiivne pinnavorm – Rakvere Vallimägi absoluutkõrgusega 105,7 m. Pinnakatteks on linna piires valdavalt viimase jäätumise ajal moodustunud hall või kollakashall liivsavi- ning saviliivmoreen. Moreen on rähkne ning koosneb valdavalt kohalikest aluspõhjakivimitest. Pinnakatte paksus Vallimäel on kuni 50, mujal 1–7 m. Rakvere linn paikneb Pandivere veekaitsealal. Linna lõunaosas asub suurvee ajal veega täituv Jupri oja karstiorg, mis kulgeb üle Tartu tänava paralleelselt Vabaduse tänavaga. Maasika tänava pikenduse kohal väljub Jupri oja Soolikaoja nime all maapinnale ning suundub linna kaudu Vallimäe idanõlval põhja suunas. Soolikaoja, mis saab lisavett Vee, Pika ja Jakobsoni tänava ning Tallinna ja Jaama tänava vahele jäävatest allikatest on Silla ja Jaama tänava vahelisel alal suunatud maa-alusesse torusse. Linna põhjaosas ühineb Soolikaojaga Vallimäe läänenõlvalt allikatoitelisena suubuv Maidla oja, mille karstiorg on nähtav Kreutzwaldi ja Oja tänava piirkonnas. Rakvere Linnavolikogu on kinnitanud 8. veebruaril 1996. a Maidla oja ja teda toitvate allikate kalda ulatuseks 15 meetrit ning 2. detsembril 1999. a Soolikaoja ja teda toitvate allikate kalda ulatuseks 15 meetrit, kui Rakvere Linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Rakvere linna arengukava vastab säästva arengu seaduses sätestatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alustele. Rakvere linna kui elukeskkonna säästvaks arendamiseks on Rakvere Linnavalitsuse juurde 26. novembril 2001. a moodustatud Säästva arengu komisjon. Rakvere on Lääne-Virumaa kui Rohelise Maakonna pealinn. 4.2. Eesmärgid • Edendada keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist. • Tagada puhas elu- ja looduskeskkond. • Arendada Rakvere Lääne-Virumaa Rohelise Maakonna keskuseks. • Arendada rahvusvahelist koostööd säästva arengu küsimustes. • Laiendada säästva arengu põhimõtete rakendamist kõikidesse valdkondadesse. 4.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 4.3.1. Loodushoidliku tegevuse soodustamine koostöös Rakvere Noortekeskusega 2003–2005 KIK, LE 4.3.2. Narva tänava piirkonna sademevee ja reostunud põhjavee keskkonnauuringute teostamine 2003–2004 KIK 4.3.3. Narva tänava piirkonna sademevee ja reostunud põhjavee Pagusoo baasil puhastamine keskkonnauuringute positiivseks osutumisel Keskkonnauuringu läbiviimise järel KIK 4.3.4. Lennuki tänava 2001. aastal käivitunud masuudireostuse likvideerimise jätkamine 2001–2005 KIK 4.3.5. Säästva arengu tegevuskava (kohalik agenda 21) väljatöötamine 2002–2003 LE 4.3.6. Säästva arengu põhimõtete tutvustamine linnakodanikele, nende kaasamine tegevusse Pidev LE, projektid 5. TURVALISUS JA KRIMINAALPREVENTSIOON 5.1. Olukorra kirjeldus 2001. aastal pandi Lääne-Virumaa Politseiprefektuuri andmetel Rakvere linnas toime 422 kuritegu, neist alaealiste kuritegusid oli 54. Lääne-Virumaa Päästeteenistusel oli 2001. aastal 288 väljakutset, mis on tunduvalt vähem kui kahel eelmisel aastal (vastavalt 404 – 2000. ja 497 1999. aastal). 5.2. Eesmärgid • Selgitada kriminaalpreventsiooni üldised põhimõtted omavalitsuse tasandil. • Tõhustada üldsuse kaasamist kuritegude ennetamisse ning omandi kaitset. • Suurendada turvalisust tänavatel ja avalikes kohtades. • Vähendada noorte õiguserikkumisi ja kuritegusid, hoida ära korduvkuritegusid. • Ohvriabi kättesaadavuse parandamine. 5.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 5.3.1. Turvakaamerate paigutamine Rakvere linna 2003 LE 5.3.2. Turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni komisjoni töö käivitamine Rakvere Linnavalitsuse juures 2003 LE 5.3.3. Turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni strateegia «Turvaline Rakvere» väljatöötamine 2003 LE 5.3.4. Kriminaalpreventsioonikuu läbiviimine Pidev LE+RE, projektid 5.3.5. Tänavavalgustuse olukorra kaardistamine ja vastava arengukava väljatöötamine, pöörates eriti tähelepanu lasteaedade ja koolide välisvalgustusele 2003 LE+ projektid 5.3.6. Koostöökokkuleppe sõlmimine suurema turvalisuse tagamiseks ja omandi tõhusamaks kaitseks 2003 LE 6. HALJAS- JA PUHKEALAD 6.1. Olukorra kirjeldus Linna omanduses oleva metsamaa pindala on 141,4 hektarit millest hoiumetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on loodusobjektide hoidmine, moodustavad 21,8 ha ja kaitsemetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on keskkonnaseisundi kaitse, 119,6 ha. Hoiumetsade kategooriasse kuulub Rakvere tammiku maastikukaitseala (Rakvere tammik-parkmets), mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 21. detsembril 1999. a (RT I 1999, 102, 909; 2000, 30, 176). Kaitsemetsade kategooriasse kuuluvad Palermo mets, Seminari mets, Lepiku mets ja Piira mets. Rakvere linna metsamajanduskava aastateks 2001–2010 koostas 2001. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. Üldkasutatavaid hooldusaluseid haljaspindasid on Rakvere linnas kokku 40 hektarit. Sellest viimase viie aasta jooksul on rajatud 9,1 ha, rekonstrueeritud 0,5 ha ja hooldusele viidud 6,3 ha. Hooldusaluseid teeääri on linnas 18 km. Rakvere linna haldusterritooriumil asuvad Linnakalmistu, Pauluse kalmistu ja Lilleoru tn vallavaeste matmispaik kogupindalaga 14 ha. Kalmistute haldamiseks on Rakvere linn sõlminud lepingu Rakvere Linnahoolduse OÜ-ga tähtajaga 31.01.2005. a. Rakvere linn ei pea otstarbekaks laiendada Pauluse kalmistut enne, kui on uuesti kasutusele võetud hooldamata hauaplatsid linna avalikel kalmistutel. 6.2. Eesmärgid • Välja arendada linnaelanikele esteetilist väärtust pakkuv elu- ja puhkekeskkond. • Hoida korras ja kaitsta metsade looduskooslust, sh Tammikut. • Rajada ning säilitada linna haljaspindu ja kõrghaljastust. • Pakkuda haljas- ja puhkealadel rohkem aktiivse tegevuse võimalusi. • Efektiivselt hallata ja arendada linna kalmistuid. 6.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 6.3.1. Üle Turu platsi viiva Kastani tn pikenduse kõrghaljastuse rajamine 2003–2004 LE 6.3.2. Haljastuse rajamistööd «Linnuriigis» Kajaka tn ning Vabaduse ja Tedre tn vahelisel alal 2003–2004 LE 6.3.3. Endise väliujula ala rekonstrueerimistööde alustamine 2003–2005 LE 6.3.4. Olemasolevate mänguväljakute töökorras hoidmine ja nende uute elementidega täiendamine Pidev LE 6.3.5. Kalmistute teenindustaseme tõstmine ja esteetilise ilme parandamine Pidev LE 6.3.6. Hooldamata ning kasutamislepinguta hauaplatside uutele kasutajatele eraldamine Pidev LE 6.3.7. Kalmistute hauaplatside registrite ning toimunud matuste registrite korrastamine 2003–2004 LE 6.3.8. Tuleviku tänava haljastu rekonstrueerimine 2002–2003 LE 6.3.9. Laada tänava äärse konteinerhaljastuse täiendamine Pidev LE 6.3.10. Linna haljastuse kava väljatöötamine 2003 LE 7. JÄÄTMEKÄITLUS 7.1. Olukorra kirjeldus Jäätmekäitlus Rakvere linnas toimub 19. aprillil 2001. aastal kinnitatud «Rakvere jäätmekava 2001–2006» ning 13. aprillil 2000. aastal kinnitatud «Rakvere linna jäätmehoolduseeskirja» alusel. Linna keskkonnaseisundit mõjutab eelkõige nõuetele mittevastavalt Ussimäe prügimäelt leviv pinnase-, vee- ja õhureostus. Valminud on Ussimäe prügimäe sulgemistegevuskava koos keskkonnauuringutega, mille kohaselt on alustatud vana prügimäe sulgemistöid ning eeldatavasti rajatakse tulevikus koos naaberomavalitsustega sinna uus jäätmete sorteerimis-laadimisjaam. Jäätmete liigiti kogumine toimub ka käesoleval ajal, kuid üldisest jäätmemassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete osakaal on suhteliselt väike. Tõhusate kontrolli- ja karistusmeetodite puudumisel on linna haljasaladele tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapaneku kohad, mis risustavad nii taime- kui ka loomaliikide elupaiku ning rikuvad linnapilti. 7.2. Eesmärgid • Kujundada ümber linna jäätmekäitlussüsteem. • Edendada elanike keskkonnateadlikkust. • Arendada jäätmekäitlust, vähendada jäätmeteket ja suurendada jäätmete taaskasutust. • Tagada keskkonna puhtus ja ressursside säästlik kasutamine. 7.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 7.3.1. Rakvere Ussimäe prügila rekonstrueerimine sorteerimisjaamaks 2001–2011 KIK, Ragn-Sells 7.3.2. Konteinerite paigaldamine klaasi, plastmassi, purkide, tekstiili kogumiseks Pidev LE, jäätmekäitlejad 7.3.3. Eksperimentaalse eriliigiliste jäätmete kogumiskoha (plats, paviljon) rajamine linna 2003–2004 LE, jäätmekäitlejad 7.3.4. Vanapaberi kogumise korraldamine Pidev Ragn-Sells 7.3.5. Ohtlike jäätmete kogumine linnaelanikelt 2 × aastas Pidev LE 7.3.6. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine infolehtede, infopäevade, seminaride ja meedia abil Pidev LE, projektid 7.3.7. Kontrolli tõhustamine vastavalt kehtivale seadusandlusele Pidev LE 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 8.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linna tsentraalses veevarustussüsteemis kasutatakse peamiselt kambrium-vendi veeladestust, mis on kaitstud 70–90 meetri paksuse sinisavi kihiga. Veevarud on kinnitatud piisavatena. Kõrge raua- ja kloriididesisalduse vähendamine Eesti veestandardile vastavale tasemele toimub 2001. aastal valminud Piira veetöötlusjaamas. Üksikmajapidamised kasutavad pindmist ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, mis on toitumisala pinnakatte ja geoloogia tõttu kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Keskkonnanõuete eiramise tõttu on see veelade suure reostusastmega ning mitmes linna piirkonnas tarvitamiseks kõlbmatu. Ühisveevarustuse teenusega kaetus ei ole piisav. Suur osa linna veetorustikest on vanad ja halvas tehnilises seisundis, veekaod trassides on suured. Vee kvaliteeti halvendavad tupiktorustikud. Vastavalt «Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale 2001–2012» ning EL Phare CBC 2000 programmist rahastatavale projektile «Rakvere linna ja lähiümbruse vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendus» investeeritakse 2003. aastal kokku 43,6 miljonit krooni linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks. 8.2. Eesmärgid • Kaitsta linnaelanike tervist ja keskkonnaseisundit. • Parandada vee kvaliteeti. • Kasutada veevarusid säästlikult. 8.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 8.3.1. Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine 2003–2012 EL Phare CBC 2000 programm + AS Rakvere Vesi 8.3.2. Uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine* 2003–2012 EL Phare CBC 2000 programm + AS Rakvere Vesi * vt ka lisa 2 «Rakvere linna rajatavad veetorustikud aastatel 2002 kuni 2004» ja lisa 3 «Rakvere linna rajatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, ülepumplad ja survetorustikud aastatel 2002 kuni 2004». 9. TEED, ÜHISTRANSPORT JA TÄNAVAVALGUSTUS 9.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnas on kokku 83,7 km teid ja tänavaid, nendest kruuskattega 26,6 km, asfaltkattega 54,9 km ja munakivisillutisega 1,4 km. Katteta ehk pinnasteid on 0,4 km. Rakvere linnas on teostatud teede, tänavate, parklate ja nendel asuvate sildade ning truupide inventariseerimine. Rakvere linnas on valgustatud tänavaid kokku 64 km, nendest on varustatud õhuliinidega 61,7 km ja kaabelliinidega 2,3 km. Valgustuspunkte on ~ 1600 tk, välisvalgustusvõrgu juhtkilpe on 23 tk, tarbitav võimsus tänavavalgustuseks on ~ 400 kWh. 9.2. Eesmärgid • Tagada sõidukõlbulik teedevõrk ja toimiv transpordivõrgustik, pidades prioriteetseteks ühistransporti. • Arendada linna teid ja tänavaid vastavalt linna liiklusskeemile. • Kõvakattega teedele üleminek aastaks 2012. • Tänavavalgustuse tagamine tervel linna territooriumil, sh koolide ja lasteaedade ümbruse parem valgustatus. • Säästlik energiakasutus, valgustuskulude vähendamine. 9.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 9.3.1. Kastani tänava pikenduse projekteerimine ja väljaehitamine üle Turu platsi 2003 LE 9.3.2. C. R. Jakobsoni tänava rekonstrueerimine Posti tänavalt Kalda tänava suunas 2002–2005 LE 9.3.3. Asfalteerimistööd «Linnuriigi», «Taaravainu» ja «Tammiku» linnaosas 2002–2004 LE 9.3.4. Jalgrattatee rajamine Lilleoru tänavale 2003 LE 9.3.5. Kesklinnast väljuva jalgrattatee projekteerimine 2002–2005 LE 9.3.6. Busside ja taksode peatuskohtade kindlaksmääramine kesklinnas 2003 LE 9.3.7. Linnaliini busside peatuskohtade korrastamine ja remont (Karja tn, Tartu tn) Pidev LE 9.3.8. Teede ja tänavate tolmuvabaks muutmine Pidev LE, projektid 9.3.9. Teede ja tänavate arendusplaani väljatöötamine 2003 LE 9.3.10. Välisvalgustusvõrkude renoveerimise jätkamine 2003–2005 LE 9.3.11. Uute valgusliinide ehitamine «Linnuriigi» linnaosas ja väiksematel kõrvaltänavatel 2003–2005 LE 9.3.12. Suure võimsusega elavhõbevalgustite väljavahetamine väiksema võimsusega naatrium- või metallhalogeniidvalgustite vastu 2003–2005 LE 9.3.13. Uuringu läbiviimine valgustuskilpide edaspidise kontrolli- ja juhtimisvõimaluste kohta arvuti abil 2003 LE *vt ka lisa 3 «Rakvere linna tänavate ehitus- ja remondikava aastateks 2002–2005». 10. INFOTEHNOLOOGIA 10.1. Olukorra kirjeldus Registrid Registrite haldamise üldine suund on nende muutumine internetipõhiseks, mis võimaldab ühendada lokaalsed ja üleriigilised registrid (LV-s näiteks rahvastikuregister ja ehitusregister) ning viib pikemas perspektiivis lokaalsete registrite kadumiseni. Kohalikud registripidajad saavad internetipõhise on-line ühenduse üleriigiliste registritega. Selles osas on kõige enam tööd ära tehtud rahvastikuregistriga. Maakonna rahvastikuregister kaob ära lähiajal, omavalitsustes on üleminek katsetamisel. Registrid, mida peetakse linna tasemel (näiteks sotsiaalregister, kinnistute register, dokumentide register jne) muutuvad samuti avatuks. Selleks volitusi omavad isikud ja firmad saavad neist interneti teel päringuid teha. Rakvere Linnavalitsus on käivitanud elektroonilise dokumendihalduse programmi «Postipoiss», mis ühendaks kõiki Lääne-Virumaa omavalitsusi. Kui selline maakonna ühine internetil põhinev dokumentide andmebaas ennast õigustab, on oodata tulevikus teiste registritega analoogseid projekte. Internetiteenuse kättesaadavus Praegu on Rakvere linnas võimalik tasuta avalikku internetiteenust koos juhendamisega kasutada Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ja Lääne-Virumaa kutsekõrgkooli hoones Rohuaia tn 12. Kooliõpilastel on arvutit võimalik kasutada arvutiklassides, mis on Tiigrihüppe projekti käigus varustatud suhteliselt hästi. Samuti suureneb jätkuvalt kodukasutajate arv. Tulevikusuunaks on keskendumine peamiselt täiskasvanud internetikasutaja võimaluste laiendamisele. 10.2. Eesmärgid • Edendada internetiteenust. • Käivitada elektrooniline asjaajamine. • Luua ja käivitada linna GIS (geoinfosüsteem). 10.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 10.3.1. Kõikide linnavalitsuses kasutuses olevate registrite koondamine ühte serverisse olulised registrid koondatud 2002 LE 10.3.2. Registrite sidumine linna kaardiinfoga pärast registrite koondamist LE 10.3.3. GIS-süsteemile ülemineku tegevuskava väljatöötamine 2003 LE 10.3.4. Ettevalmistustööd registrite üleviimiseks internetipõhiseks ja nende sidumiseks riiklike keskregistritega 2002–2003 LE 10.3.5. «Postipoisi» sidumine Rakvere linna koduleheküljega avalike dokumentide kättesaamiseks 2002–2003 LE 10.3.6. Osavõtt e-maakonna projektist Pidev LE + projektid 10.3.7. Dokumendihalduse käivitamine 2003 märts LE 11. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 11.1. Olukorra kirjeldus Seisuga 01.01.2001 on Rakveres registreeritud 747 ettevõtet, neist tertsiaarsektoris (kaubandus, teenindus jm) – 542, sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) – 149 ja primaarsektoris (põllu- ja metsamajandus, jahindus, kalandus) – 56 ettevõtet. Eelmise aastaga võrreldes on tekkinud juurde 19 ettevõtet. Peamised probleemid ettevõtluses: Vähene strateegiline planeerimine ja koostöö ettevõtluspoliitikas; Teadmatus rakenduvate Euroopa Liidu kvaliteedinormide kohta valdkonniti; Ettevõtjatele soodsa kommunikatsioonilahenduse ja infrastruktuuri puudumine. 11.2. Eesmärgid • Suurendada tööhõivet. • Suurendada välisinvesteeringute voolu Rakveresse. • Tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet. • Tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid, läbirääkimiste protsessid jne). 11.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 11.3.1. Ettevõtlusstrateegia väljatöötamine (sh piirkonna maine ja tuntuse kujundamine) 2003 LE, ettevõtted 11.3.2. Ühtse ettevõtluspoliitika kujundamiseks vajalike koostöösidemete algatamine ja väljaarendamine (Ettevõtluskeskus, EAS, Tööhõiveamet, kohalikud ettevõtjate organisatsioonid, Kaubandus-Tööstuskoda jne) Pidev LE 11.3.3. Koostöö arendamine tegevusvaldkondade kaupa ühiste (Eesti siseste ja ka rahvusvaheliste) suurtellimuste vastuvõtmiseks Pidev LE + erinevad programmid (EAS, ERDA jm) 11.3.4. Äri- ja investeerimisvõimaluste informatsiooni väljatöötamine, teostus ja levitamine (VISIT-ROM jm) 2003 LE, ERDA, ettevõtted 11.3.5. Sõpruslinnadega ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste omavahelise koostöö suurendamine ettevõtlusvaldkonnas – ühisprojektide väljatöötamine Pidev LE, sõpruslinnad, rahvusvahelised projektid 11.3.6. Valdkonna arengule suunatud projektide ettevalmistamine ja elluviimine (nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil) Pidev LE + erinevad programmid 11.3.7. Regionaalsete suurürituste, koolituste ja konverentside korraldamine Pidev LE, L-Viru MV, ettevõtted, fondid 11.3.8. Süsteemne informatsiooni vahetamine Pidev LE, ettevõtted 11.3.9. Tööhõivealaste projektide algatamine ja läbiviimine 2003–2005 LE, projektid, ettevõtted 11.3.10. Valdkonnasisene ettevõtjate EL struktuurvahendite alane teavitamine Pidev LE, projektid 12. ELAMUMAJANDUS 12.1. Olukorra kirjeldus Elamumajanduses on Rakvere linna põhimõtteks luua tingimused, et kõigil linnakodanikel oleks võimalus rajada neile sobiv eluase. 12.2. Eesmärgid • Luua soodus keskkond eluaseme soetamiseks eri majanduslike võimalustega inimrühmadele. • Minimiseerida elamumajandusega seotud riske linnas (väheelamiskõlblikud kõdurajoonid, kinnisvaraarendus, elamute füüsiline ja moraalne vananemine, aguli- ja tarbijamentaliteedi vohamine, vähene vastutustunne). • Edendada korteriühistuliikumist. • Tagada «kolmanda sektori» organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste koostöös eluasemekorralduse professionaalsus ja järjepidevus. 12.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 12.3.1. Linna eluasemestrateegia väljatöötamine 2002–2003 LE, projektid 12.3.2. Elamuehituseks sobivate alade ja kruntide määratlemine, planeeringute tegemine ja pakkumine, sobiva infrastruktuuri väljaehitamine, sh: Pidev LE 12.3.3. Korteriühistute arengu toetamine Pidev LE, EKÜL, RE 12.3.4. Korterite ehitamine või ostmine omandireformist tulenevalt tekkinud sundüürnike eluasemevajaduste lahendamiseks Pärast RE raha eraldamist RE 12.3.5. Munitsipaaleluruumide passistamine, remondivajaduse määramine Pidev LE 12.3.6. Munitsipaaleluruumide remontimine Pidev LE 12.3.7. Vanalinnas asuvate hoonete säilimise toetussüsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2003–2005 LE, RE, projektid 12.3.8. Linna arengu seisukohast vajalikele spetsialistidele eluaseme soetamise toetussüsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2003–2005 LE 12.3.9. Sotsiaalmaja ehituse lõpetamine 2002–2004 LE, RE, projektid 12.3.10. Ühistulise elamuehituse algatuste toetamine Pidev LE 12.3.11. Ühistute renoveerimisprojektide toetamine Pidev LE, projektid 12.3.12. Korteriühistute tekke soodustamine ja arengu toetamine Pidev LE 12.3.13. Elamuomanike ja -haldajate koolitus ning kursuste organiseerimine ja konsultatsioon 2002–2005 LE, kolmas sektor, ettevõtluskeskus 12.3.14. Heakorrastatud elamute omanike tunnustamine Pidev LE 12.3.15. Ühistegeliku kinnisvara korrashoiu teadvustamine Pidev LE, projektid 12.3.16. Töötada välja elamufondi kasutamisega seonduv informatsiooni ja suhtekorralduse mehhanism 2002–2004 LE, projektid 12.3.17. Koostada koolitus teaduslik-praktiliste uuringute ning rahvusvahelise koostöö korraldamiseks Pidev LE 12.3.18. Leida võimalusi välisabile ja erasektorile toetudes rahastada osaliselt koolitus- ning uurimisprojekte Pidev LE, projektid, erasektor 12.3.19. Moodustada komisjon käesoleva arengukava elluviimiseks 2002 * 13. VÄLISSUHTLUS 13.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnal on praegu kuus ametlikku sõpruslinna: Senaki linn Gruusia Vabariigis (rahvaarv u 30 000), Lapua linn (15 000), Nurmo vald (9400) ja Lappeenranta linn (55 000) Soome Vabariigis, Sigtuna komuun (32 000) Rootsi Kuningriigis ning Lütjenburgi linn (6000) Saksamaa LV-s. Sõlmimisel on koostöökokkulepe Szolnoki linnaga (200 000) Ungaris. Erinevaid koostööprojekte ja -koolitusi on teostatud ka koostöös teiste välispartneritega – omavalitsuste või sõpruslinnadega. 13.2. Eesmärgid • Arendada edasi nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi sidemeid. • Kujundada linna hea maine välissuhtluse alal. • Tihendada koostööd sõpruslinnadega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. • Luua baas Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamisega kaasnevate võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh EL struktuurifondid). • Koostöö arendamine teiste valdkondade komisjonidega, mittetulundusühingutega, asutustega. • Turisminduse edendamine. 13.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 13.3.1. Välissuhete spetsialisti töölevõtmine linnavalitsusse 2003 LE 13.3.2. Koostöösuhete arendamine sõpruslinnadega Pidev LE, projektid 13.3.3. Sõprussuhete loomine Läti, Leedu või Venemaa omavalitsusega 2003–2005 LE 13.3.4. Koolide välissuhtlemise toetamine, sh õpilas- ja isetegevusrühmade vahetused Pidev LE 13.3.5. Rakveres tegutsevate eri rahvuste kultuuriseltside tegevuse toetamine Pidev LE 13.3.6. Asutuste ja seltside välissuhteid hõlmava andmebaasi loomine 2003 LE 13.3.7. Ettevalmistustööd Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendite taotlemiseks 2003–2004 LE, projektid 13.3.8. Informatsiooni jagamine fondide rahastamisvõimaluste kohta Pidev LE, projektid 13.3.9. Rahvusvaheliste ja üle-Eestiliste koolituste ja konverentside korraldamine 2003–2005 LE, RE, era, projektid 13.3.10. Rahvusvaheliste festivalide (toetamise) jätkamine Pidev LE, RE, era, projektid 13.3.11. Konverentside, koolituste ja ürituste korraldamise võimaluste kaardistamine 2003 LE, projektid 13.3.12. Aidata kaasa Euroopa Maja loomisele ja tegevuse arendamisele Pidev LE, projektid 14. TURISM 14.1. Olukorra kirjeldus Majutatute arv Rakveres on aastatel 1997–2001 kasvanud 3000 inimese võrra, aastate lõikes on kasv olnud 10–30%. Kõige rohkem on Rakveres ööbinud eestlasi ja soomlasi. Põhja-Eestis reisitakse põhiliselt eesmärgiga puhata, kuid Lääne-Virumaad külastavatest reisijatest üle poole on reisinud töö eesmärgil. Põhjuseks on tõenäoliselt fakt, et korralike majutusasutuste puudumise tõttu Ida-Virumaal ööbivad väga paljud sealsete ettevõtetega seotud ärimehed Rakveres. Rakvere kuuest majutusettevõttest on praegu atesteeritud neli. Esindatud on hotell, külalistemaja, hostel, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusteenuse järgi on Rakveres suur nõudlus – majutusasutuste täituvus on 55%, kõrghooajal isegi kuni 95%. Rakveres on 20 toitlustusettevõtet, neist kolm restorani. Rakverel on hea bussiühendus teiste suuremate Eesti linnadega. Turismiinfo korraldamise eeliseks on maakondliku Turismiinfokeskuse paiknemine Rakveres. Siseturismiga tegeleb kokku ligikaudu 50 reisibürood, millest pooled korraldavad ekskursioone Lääne-Virumaale. Reisibüroode andmete põhjal pole huvi antud piirkonna vastu eriti suur, Rakverest teatakse vähe, pigem tuntakse huvi Lahemaa ning mõisate vastu. Alates 1993. aastast tegeleb Rakveres ja Lääne-Virumaal giidide atesteerimisega Viru Giidide Ühing. 22. mai seisuga on atesteeritud 12 giidi. Esindatud on eesti, soome, vene, inglise, saksa ja rootsi keel. Alates 1997. aastast tegutseb MTÜ Lääne-Viru Turismiklubi. 2002. aastal püstitati linna juubelipidustuste raames Vallimäele suur 10 tonni kaaluv Tarva pronksskulptuur. 14.2. Eesmärgid • Suurendada meie majutusettevõtetes peatuvate turistide arvu. • Leida võimalused turistide Lääne-Virumaal viibimise pikendamiseks. • Tutvustada ja reklaamida linna, sh Tarvast ja linnust kui Rakvere sümbolit. • Kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine. • Kujundada turistile soodne keskkond. • Tõhustada koostööd eri valdkondadega, millega turismiteenuse pakkumine on seotud (kultuur, haridus, majandus), samuti erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel. 14.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 14.3.1. Julge ja kaasaegse linna mainekontseptsiooni väljatöötamine 2003 LE 14.3.2. Linnuse ja tarvaga seotud projektide jätkamine 2003–2005 LE 14.3.3. Vallimäe kompleksi väljaarendamine 2001–2003 LE, ettevõtjad 14.3.4. Taidlejate/esinejate toomine Vallimäele koostöös kultuurivaldkonna ja eraettevõtjatega Pidev LE, era 14.3.5. Tarva legendi- ja traditsioonikonkurss 2003 LE 14.3.6. Linna logo ja tunnuslause väljatöötamine (peavad olema tõlgitavad) 2003 LE 14.3.7. Trükiste ja kaartide koostamine Pidev LE 14.3.8. Rakvere tutvustamine – kodulehekülje, ajakirjanduse, reisibüroode ja sõpruslinnade kaudu Pidev LE 14.3.9. Linna esindamine turismimessidel koostöös Turismiameti ja Lääne-Virumaa Turismiklubiga Pidev Turismiamet, LE 14.3.10. Turismiviitade ja -info paigutamine turistide kogunemispaikadesse: bussijaama, linnusesse 2003 LE 14.3.11. Viitadele ingliskeelse informatsiooni lisamine Pidev LE 14.3.12. Majutusasutuste atesteerimine Pidev LE 14.3.13. Tervikliku turmistoote väljaarendamine koostöös maakonnaga 2003–2004 LE, projektid 14.3.14. Rakvere lisamine rahvusvahelistesse turismimarsruutidesse 2003–2005 LE, projektid 14.3.15. Turismi arengukava ja investeeringute kava väljatöötamine Rakvere linna jaoks 2003–2004 LE, projektid 15. HARIDUS 15.1. Olukorra kirjeldus Maakonnakeskusena on linnas kujunenud haridusasutuste võrgustik koolieelsetest lasteasutustest kuni kõrgkoolideni, kus ligi 5500 lapsel ja noorel on võimalus omandada erineval tasemel haridust. Täiskasvanutele on koolitusvõimalusi lisanud erinevad erakoolitusfirmad. Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Rakvere linn korraldab ja finantseerib osaliselt laste perekondliku kasvatuse täiendamist era- ja munitsipaallasteaedades ning koolide juures tegutsevates ettevalmistusrühmades. Põhihariduse omandamise võimalus tagatakse linna kõigile koolikohustuslikele lastele. Keskhariduse omandamist võimaldatakse nii oma linna kui mujalt tulnud edukalt põhikooli lõpetanutele Rakvere Gümnaasiumis ja Rakvere Reaalgümnaasiumis. Rakvere Vene Gümnaasiumis ja Rakvere Õhtukeskkoolis nii kaua, kui jätkub seadusega nõutav arv õpilasi. Kutseharidus. Lähtuvalt ühiskonna ja linna tööturu vajadustest taotletakse kutse-, ameti- ja erihariduse omandamise võimaluse tagamiseks koostöö laiendamist linnas tegutsevate kutse- ja kõrgkoolidega. 15.2. Eesmärgid • Tingimuste tagamine linna elanikele erinevatele vajadustele vastava kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks alusharidusest kuni täiskasvanute pidevõppeni, et linn kujuneks tunnustatud hariduskeskuseks maakonnas ja riigis. • Linna tingimustele ja võimalustele ning linnaelanike vajadustele vastava tasakaalustatud ja areneva haridussüsteemi (s.o õppeasutuste ja nende tööd korraldavate asutuste võrk koos seostega selle süsteemi ja üldsuse vahel) kujundamine ja süsteemi uue majanduse tingimustele orienteerimise kindlustamine. • Õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine. • Süsteemi optimaalsuse tagamine. • Noorte koolivälise tegevuse ning noorsootöö koordineerimine ja huvihariduse võimaluste laiendamine. • Eesseisvaks eluks ja tööks valmistumisele, kasulikult ja tervislikult vaba aja veetmisele ning õppimis- ja töövõimaluste kohta teabe hankimisele kaasaaitamine, teavitamise ja nõustamise süsteemi väljaarendamine, narkomaania ja kuritegevuse ennetustöö ning kogu tegevuse koordineerimine. 15.3. Tegevused Tegevus – alusharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.1. Kõigile 3–6-aastastele lastele võimaldatakse hoidu ja alushariduse omandamist oma linna lasteaedades Pidev LE, lapsevanem 15.3.2. Eri lastehoiu vormidega lasteaedade tekke ja arengu soodustamine. 2–3-aastastele lastele 1–2 hoiurühma avamine 2003–2004 LE, erasektor, lapsevanem 15.3.3. Kõrgharidusega pedagoogilise personali kujundamine 2007. aastaks – jätkukoolituse võimaluste taotlemine koostöös Rakvere Kolledžiga Pidev LE, riik, pedagoog 15.3.4. 6-aastastele kooliks ettevalmistuse tagamine koolide juures Pidev LE 15.3.5. Koduste laste vanemate nõustamise korraldamine munitsipaallasteaedade juures Pidev LE 15.3.6. Lasteaedade mänguväljakute uuendamine 2003–2005 LE Tegevus – koolikohustuse täitmine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.7. Õpi- ja kasvatusraskustega ning andekate laste õpetamiseks programmide ellurakendamine linna üldhariduskoolides Pidev LE, lapsevanem, fondid 15.3.8. Programmide väljatöötamine ja ellurakendamine põhikoolist väljalangemise tõkestamiseks 2003–2005 LE, projektid 15.3.9. Koolivõrgu ümberkujundamine erivanuseliste rühmadega koolideks, minnes järk-järgult üle koolides alg-, progümnaasiumi ja gümnaasiumi astmele eri hoonete(osade)s 2003–2005 LE 15.3.10. Kodu ja kooli koostöö tõhustamine. Nõustamis- ja tugiteenuste rakendamine Pidev LE 15.3.11. Õppetöö korraldamine kõigis koolides ühes vahetuses 2004 LE 15.3.12. 500-kroonine kinkekaart I klassi õppimaasujatele koolitarvete ostmiseks 2003, 2004, 2005 LE 15.5.13. Sotsiaalpedagoogide töölerakendamine (vt Sots. kava) 2003 LE 15.3.14. Järk-järgult klasside täituvuse vähendamine 1.–9. klassis (algklassides 26 ja 5.–9. kl 30 õpilast) Alates 2003 LE Tegevus – koolivõrgu väljakujundamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.15. Rakvere Vene Gümnaasiumi hoones Rakvere Gümnaasiumi algklasside õpilaste arvu suurendamine vabade ruumide olemasolul Pidev LE 15.3.16. Gümnaasiumiõpinguteks võimaluste laiendamine, luues linna ühes gümnaasiumis vähemalt üks kutseklass 2003–2004 LE 15.3.17. Rakvere Linna Algkooli lõpetajatele sujuva ülemineku tagamine teiste koolide 6. klassidesse Pidev LE 15.3.18. Ettevalmistus Rakvere Vene Gümnaasiumi säilimiseks gümnaasiumi õpilaste olemasolul Pidev LE 15.3.19. Rakvere Erapõhikooli arengu toetamine 225 õpilasega põhikooliks Pidev LE 15.3.20. Rakvere Õhtukeskkooli ümberkorraldamine Alates 2003 LE 15.3.21. Rakvere Lille Kooli arengu toetamine (kuni 40 erivajadusega õpilasega põhikoolis) Pidev LE 15.3.22. Olemasolevate pedagoogide ümber- ja täiendusõppe korraldamine Pidev LE 15.3.23. Kõrgkvalifikatsiooniga haridusspetsialistide (eriti noorte ja meesõpetajate) koolidesse tuleku soodustamine Pidev LE 15.3.24. Võimaluste loomine personali kvaliteedi tõstmiseks, vastavate koolitusprogrammide ja projektide ettevalmistamine ja elluviimine. Haridustöötajate tunnustussüsteemi loomine ja käivitamine 2003–2004 LE 15.3.25. Õpilaskodu ettevalmistamine ja käivitamine 2003–2005 LE, erasektor Tegevus – kutseharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.26. Rakvere Kutsekeskkooli arendamisele kaasaaitamine, toetades selle kujunemist kutseõppekeskuseks, kus lisaks noorte esmakoolitusele toimub täiskasvanute tööalane koolitus, erivajadustega inimeste kutsealane koolitus ja gümnaasiumiõpilaste kutsealane eelkoolitus, piirkonna väikeettevõtjate ja teiste tööandjate nõustamine Pidev LE 15.3.27. Linna põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste kutsealase eelkoolituse osaline finantseerimine lepingute alusel 2003–2005 LE 15.3.28. Kutsetandvate koolide baasil kutse, ameti ja eriala omandamise võimaluste laiendamine majanduse, teeninduse jm linnaga seonduvate alade osas Pidev LE Tegevus – kõrgharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.29. Kaasaaitamine Rakvere Kolledži arengule ja integreerumisele linna haridusellu. Kolledži potentsiaali kasutamine linnas haridus- ja sotsiaalvaldkonnas 2003–2005 LE Tegevus – huviharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.30. Noortele ja lastele tasuta osalemine munitsipaal-üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides Pidev LE 15.3.31. Erinevate huvidega noortele võimaluste loomise toetamine juriidiliste ja füüsiliste isikute asutatud koolides ja ringides 2003–2005 LE, lapsevanem 15.3.32. Osade huviharidusteenuste järk-järguline üleandmine lepingute alusel erasektorile 2003–2005 LE, lapsevanem, erasektor 15.3.33. Huvialakoolide toetamine võimaluste mitmekesistamisel, sh koolieelikute ja täiskasvanute huvide ning võimete arendamiseks 2002–2005 LE, lapsevanem 15.3.34. Tingimuste loomine ja kaasaaitamine noorte suvise tööhõive süsteemi rajamisele ja korraldamisele 2003–2004 LE, projektid 15.3.35. Aktiivsem osalemine rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike noorsootööprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel narkomaania ja kuritegevuse ennetamiseks Pidev LE 15.3.36. Kvalifitseeritud noorsootöötaja töölerakendamine 2003 LE 15.3.37. Hästitoimivaks avatud noortekeskuseks väljaarendamisele kaasaaitamine 2003–2004 LE 15.5.38. Uuringute teostamine noorte huvide ja eelistuste ning linna võimaluste kindlakstegemiseks noorsootöö korraldamiseks 2003 LE 15.3.39. Noortevolikogu tegevuse toetamine Pidev LE 15.3.40. Võimlate, koolide ja avalike spordiväljakute korrastamine, võimaldamaks laiendada nende kasutamist 2003–2005 LE 15.3.41. Kriminaal-, narko- ja AIDS-i ennetustegevuseks aktiivse ja toimiva võrgustiku väljaarendamine ja toimimine 2003–2005 LE 15.3.42. Noorte kutsenõustamissüsteemi loomine ja käivitamine 2003–2005 LE 15.3.43. Täiskasvanute koolitusvõimaluste laiendamisele linnas kaasaaitamine 2003–2005 LE, projektid, kodanik Tegevus – süsteemi optimaalsuse tagamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.44. Olemasolevate haridusasutuste ning nende tööd korraldavate asutuste auditeerimine, töökohtade kaardistamine ja vajadusel ümberkorraldamine 2003–2004 LE 15.3.45. Haridusseadustikuga mitte ettenähtud teenuste järk-järguline üleandmine erasektorile 2003–2004 LE, erasektor, lapsevanem 15.3.46. Haridusasutuste varade korrastamine. Munitsipaalvara kaasaegse halduse ja arendamise korraldamine 2003–2004 LE 15.3.47. 15.3.4. Säästuprogrammide (normatiivide väljatöötamine ja võrdlemine teiste linnadega) rakendamine haridussüsteemi tõhusamaks toimimiseks 2003–2004 LE Tegevus – õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.48. Tervisliku ja turvalise õppekeskkonna loomine ja turvalisuse, ohutuse ja hügieenitingimuste tagamine ning selleks sihtprogrammide rakendamine Pidev LE 15.3.49. Investeeringute süsteemi sidumine haridusasutuste võrgu arenguga tagamaks kõigile võrdsed õppetingimused. Investeeringute kava väljatöötamine ja kinnitamine 2003–2004 2003 LE 15.3.50. Infotehnoloogia ajakohastamine ja uue tarkvara hankimine, osaledes aktiivselt vastavates programmides 2003–2005 LE, THSA jm projektid 15.3.51. Infosüsteemi väljakujundamine (haridusinfo kogumise süsteemi loomine, arvutite rakendamine, arvutivõrgu väljaarendamine ja ühendamine üleriigiliste ja linna-registritega) 2003–2004 LE 15.3.52. Õppeasutuste kodulehekülgede loomine ja arendamine suhtlusvahendiks üldsusega 2003–2004 15.3.53. Haridusasutuste finantseerimine pearaha alusel: süsteemi (normid, õigusaktid) väljatöötamine ja rakendamine 2003–2004 LE 16. KULTUUR JA SPORT 16.1. Olukorra kirjeldus Lääne-Virumaa Keskraamatukogu asub renoveeritud hoones, loodud on elektrooniline andmebaas, toimib elektrooniline laenutussüsteem. Tehakse ettevalmistusi ühinemiseks vabariikliku raamatukogude arvutivõrguga. Raamatukogus tegutseb aktiivselt kirjandusklubi, toimuvad konverentsid, koolitused, näitused, kontserdid. Keskraamatukogu on muutunud linna kultuurielu oluliseks keskuseks. Suur külastatavus toob esile probleemid – väike lugemissaal, lühike lahtiolekuaeg. Rakvere Rahvamaja osaliselt remonditud ruumid võimaldavad avalikke üritusi korraldada. Harjutusruumidena kasutavad hoonet rahvamaja ringide taidlejad, seltsid, erahuvikoolid. Osa keldrikorrusest on noortekeskuse kasutada. Probleemiks on ruumikitsikus, saali akustika, samuti II korruse ja keldrikorruse remontimata harjutus- ja ringiruumid. Aktiivselt osalevad kultuuritegevuses kodanike vabatahtlikud ühendused nagu folklooriselts Tarvanpää, 6 koori, 2 orkestrit, 1 rahvamuusikaansambel, 2 näitemänguseltsi, 3 kujutava kunsti ning 2 käsitöö- ja rahvakunstiühendust jne. Asutatud on mitmesuguseid klubilise iseloomuga seltsinguid eakate klubist õlleklubini. Probleemiks on tegevuseks sobilike ruumide vähesus ning rahaliste vahendite nappus. Oluliselt tõstavad kultuurielu kvaliteeti linnas riigile kuuluv Rakvere Teater ning teatri korraldatav rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal, samuti sihtasutus Virumaa Muuseumid. S/A Virumaa Muuseumid omab linnas Rakvere Näituste maja, Rakvere Ordulinnust ja Linnakodaniku Majamuuseumi. Rakvere linn on sõlminud lepingu kunstinäituste korraldamiseks linnale kuuluval rendipinnal MTÜ-ga Rakvere Kesklinna Galerii. Linnale kuuluva Vallimäe vabaõhulava haldamiseks on sõlmitud rendileping MTÜ-ga Rakvere Linna Mägi, et arendada Vallimäel aastaringset kultuuri- ja sporditegevust. Rakvere linn haldab Rakvere Spordihoonet, milleks renditakse spordihooneks kohandatud kirikut. Vajalik on uue spordikeskuse rajamine. Lisaks kuuluvad linnale 2 staadioni ja 4 koolivõimlat, on rajatud välisväljakuid ja terviseradasid. Neid hooneid ja rajatisi kasutavad lisaks spordikoolile ja üldhariduskoolidele ka umbes 30 spordiklubi nagu võrkpalliklubi Rivaal, kergejõustikuklubi ViKe, korvpalliklubi Rakvere jt. Linnas toimub mitmeid heatasemelisi spordiüritusi: Rakvere Rahvajooks, Virumaa Väikelaste Kergejõustikupäev, Wesenberghi Sprint, Rakvere Rattasõit jt. Välja on töötatud täpsustatud Rakvere linna kultuuri arengukava projekt aastani 2012, määratledes ära prioriteetsed spordialad ja kultuurisuunad. 16.2. Eesmärgid • Säilitada linnas kultuuriline mitmekülgsus. • Linna jaoks tähtsate institutsioonide arendamine – teater, näitused, spordi- ja veekeskus ning jäähall. • Tihendada koostööd kultuurivaldkonna siseselt, samuti teiste valdkondadega. • Luua piisavalt tegevusvõimalusi eri sihtgruppidele. • Taaskäivitada kino. 16.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 16.3.1. Rakvere Rahvamaja reorganiseerimise lõpuleviimine 2003 LE 16.3.2. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamine vastavalt «Rakvere linna eelarvest kultuuri- ja spordiprogrammide ning -ürituste toetamise korrale» Pidev LE 16.3.3. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamise suurendamine vastavalt «Rakvere linna eelarvest kultuuri- ja spordiprogrammide ning -ürituste toetamise korrale» vähemalt 1,5% linna eelarvest 2004 LE 16.3.4. Linna eelarvest rahaliste vahendite eraldamine linnale kuuluvate asutuste ning klubide ja seltside tegevuseks vajalike hoonete ning rajatiste majandus- ja kapitalikulude katteks Pidev LE 16.3.5. Rakvere Rahvamaja kapitaalremondi jätkamine 2002–2005 LE 16.3.6. Kultuuristipendiumide statuudi väljatöötamine ja rakendamine 2003–2005 LE 16.3.7. Spordikompleksi ehituse lõpuleviimine ja linnastaadioni rekonstrueerimine 2002–2005 RE + LE 16.3.8. Kino taasavamine 2003 RE + LE + Era 16.3.9. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ajakirjanduse lugemissaali laiendamine 2003 LE 17. SOTSIAALHOOLEKANNE 17.1. Olukorra kirjeldus 1. jaanuari 2001. a seisuga oli Rakveres registreeritud 302 töötut, seega on ametlik tööpuudus linnas 2,6%, tegelik tööpuudus võib olla mõnevõrra suurem. Viimastel aastatel on ametlik tööpuudus pisut kasvanud. Toimetulekutoetust on 2001. aastal 24. septembri seisuga saanud 541 perekonda, neist tööotsijate ja töötutega peresid 394, lastega peresid 255, pensionäriperesid 17. 1. jaanuaril 2002. a alustas tööd Rakvere Sotsiaalabikeskus – linna sotsiaalhoolekandeasutus, mille põhieesmärk on linna elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalse erivajadusega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kaasaaitamine. Rakvere Sotsiaalabikeskuse struktuuri kuuluvad sotsiaalmaja (kus on 30 sotsiaalkorterit), hoolekandetöötajad (koduhooldusteenust saab 88 vanurit ja invaliidi), vanurite päevakeskus, usaldustelefon, buss (12+1 kohta, vajadusel osutab ka invatakso teenuseid). Rakvere Sotsiaalabikeskuses on ruumid ka terviseedendusühingule, mille tegevuse raames toimuvad psühholoogilised nõustamised. Rakveres on veel erahooldekodu, mittetulundusühingud, mis pakuvad lastekodu- ja laste turvakoduteenust, vaimupuudega lastele kool ja vaimupuudega noortele päevakeskus. Rakvere Linnavalitsuses töötab lastekaitsespetsialist, samuti hooldustöötaja, kes tegeleb probleemsete ja toimetulekuraskustes peredega. Linna osalisel finantseerimisel on laste päevakeskus, mille tööd organiseerib Rakvere Lastekaitse Ühing. Päevakeskuses tegeletakse lastega pärast kooli, sisustatakse nende vaba aega, lapsi toitlustatakse üks kord päevas, õpitakse, toimuvad teatri- ja tantsutunnid, laagrid jne. Keskuse tegevuses osaleb igapäevaselt umbes 40 last, kokku on töös osalenud üle 130 lapse. Linnas on olemas mittetulundusühing Rakvere lastekodu- ja kriisituba, millelt linn ostab vajadusel teenust. Perspektiivselt on linnas vajadus lastepsühholoogi- ja psühhiaatri järgi. 17.2. Eesmärgid • Pakkuda senisest paindlikumaid ja kliendi vajadustele paremini vastavaid kvaliteetseid teenuseid. • Tõsta puuetega inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ning ühiskonda integreerumist. • Toetada teenuste pakkumist vanuritele ja puuetega inimestele, mis võimaldaks neil võimalikult kauem oma kodus elada. • Märgata laste probleeme võimalikult vara ning sekkuda õigeaegselt. • Arendada välja võrgustik erinevates institutsioonides töötavate lastega tegelevate spetsialistide vahel. 17.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 17.3.1. Sotsiaalabikeskuse töö arendamine ja erinevate teenuste laiendamine Alates 2003 LE 17.3.2. Laste päevakeskuse väljaarendamine laste tugikeskuseks (SAK) 2003–2005 LE + projektid 17.3.3. Uute ruumide leidmine vanurite päevakeskusele, mis ei võimalda oma asukoha ja suuruse poolest enam vajalikke teenuseid pakkuda (SAK) 2003–2004 LE 17.3.4. Päevakeskuses pakutavate teenuste nimekirja laiendamine vanurite päevahoiu ja supiköögi teenusega (SAK) 2003–2004 LE 17.3.5. Koduhoolduse klientidega lepingute sõlmimine Pidev LE 17.3.6. Hoolekandetöötajate koolitamine (SAK) Pidev LE 17.3.7. Isikliku abistaja teenuse nõudluse väljaselgitamine (enne: teenuse pakkumine) (SAK) 2003 LE 17.3.8. Koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega eelnevates tegevustes (SAK) Pidev * 17.3.9. Puuetega inimestele erinevaid teenuseid pakkuvate mittetulundusühingute toetamine (SAK) Pidev LE + projektid 17.3.10. Psüühikahäiretega inimestele päevakeskuse teenuste pakkumine (SAK) Alates 2003 LE + projektid 17.3.11. Koostöös Virumaa Tööotsijate Ühingu ja Lääne-Virumaa Tööhõiveametiga projektide väljatöötamine pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tagasipöördumiseks tööjõuturule (SAK) Pidev LE + projektid 17.3.12. Turvakodu teenuse pakkumine, kodutute öömaja vajaduse väljaselgitamine ja kodutute varjupaiga avamine (SAK) 2003–2005 LE 17.3.13. Koolidesse sotsiaalpedagoogide kohtade loomine 2003 LE 17.3.14. Riikliku sotsiaalregistri pidamine Pidev LE 17.3.15. Vähemkindlustatud perede toetamine toimetulekutoetuse ja ühekordsete toetuste maksmisega, lastele tasuta koolitoidu, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega Pidev LE + projektid 17.3.16. Doteeritud hindadega bussisõidu võimaldamine linnaliinide autobussides linna haldusterritooriumil elavatele raske ja keskmise puudega inimestele, üle 70-aastastele pensionäridele ja 4-liikmeliste perede lastele ning doteeritud hindadega saunapiletid Pidev LE 17.3.17. Peredele lapse sünni puhul sünnitoetuseks makstava summa suurendamine 2003 LE 17.3.18. Ranitsatoetuse maksmine kooliminevatele lastele Alates 2003 LE 18. TERVIS 18.1. Olukorra kirjeldus Esimese etapi üldarstiabi osutavad Rakvere linnas eratervishoiuasutused ja eraarstid. Teise etapi eriarstiabi tagamiseks osaleb Rakvere linn A/S-s Rakvere Haigla. Terviseedendamisega tegelevad Rakveres projektipõhiselt mitmed mittetulundusühingud, järjepidevamalt Tuleviku tn 8 asuv nõustamiskoda. Linnaarsti avaliku tervishoiu korraldamiseks Rakvere linnal ei ole. Ambulatoorse teise etapi arstiabi osutavad erialaarstid, kes töötavad haigekassa lepingu alusel. Avaliku tervishoiu edendamiseks vajab Rakvere linn tervishoiunõuniku (rahvatervisespetsialisti) ametikohta. Tervisenäitajad Peamised surmapõhjused Rakvere linnas on ülekaalukalt südame- ja vereringehaigused (65%), teisel kohal on vähkkasvajad (17%), järgnevad traumad (8%) ja alkoholimürgistused (7%). Enesetappe on 2% surmajuhtudest ning tapmisi 1%. Meeste ja naiste keskmist vanust suremisel (vt tabel) iseloomustab viimaste aastate õrn langus, seda peamiselt meeste osas. Meeste ja naiste vanus suremisel 1993–2002 Aasta 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Mehed 59,8 62,3 60,2 62,4 61,3 65 62,7 60,7 63,9 62,9 Naised 74,3 75 73,2 76,4 75,4 75,5 73,2 73,2 74,6 74,6 18.2. Eesmärgid • Edendada elanikkonna tervist pidades prioriteetideks järgmisi haigusgruppe – neuropsühholoogilised haigused, kardiovaskulaarsed haigused, pahaloomulised kasvajad, tahtmatud vigastused, nakkushaigused (HIV/AIDS). • Jätkata tööd Tervislike Linnade Liikumises. • Tõhustada ennetustegevust narkomaania, HIV-i, süüfilise vastu võitlemiseks. • Edendada terviseharidust. • Kindlustada linnaelanikke arstiabiga. • Kaardistada laste tervislik seisund. 18.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 18.3.1. Linna õigusaktide läbivaatamine lähtuvalt nende mõjust elanike tervisele 2003–2005 * 18.3.2. Linna tervisenäitajate süstemaatiline kogumine Pidev * 18.3.3. HIV/AIDS-i ja narkoennetuse kabineti avamine koostöös maavalitsuse ja ühisomavalitsusega 2003 LE, projektid, ÜOV 18.3.4. Koolides ja mujal tehtava selgitustöö läbiviimise jätkamine Pidev LE 18.3.5. Kindlustamata isikute tuberkuloosiuuringute maksumuse kompenseerimine Pidev Ravikindlustus 18.3.6. Rakvere Terviseedendamise Keskuse tegevuse toetamine 2003–2004 LE 18.3.7. Linna haldusterritooriumil elavatele lastele ja noorukitele regulaarse stomatoloogilise kontrolli võimaldamine Pidev Ravikindlustus 18.3.8. Psühholoogilise kriisiabikeskuse loomine koostöös ühisomavalitsuse ja maakonna omavalitsustega Sõltuvalt rahastamisest ÜOV, LE, projektid LISA 1. Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad detailplaneeringud 1. Rakvere linna Lilleoru elamurajooni detailplaneerimise korrektuurprojekt (kinnitatud 14.03.1991); 2. Rakvere Moonaküla väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 26.06.1993); 3. Pagusoo väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 09.06.1994); 4. Turu platsi, Kastani, Väike ja Jakobsoni tn detailplaneering (kehtestatud 17.10.1996); 5. Lennuvälja linnaosa üldplaneering ja hoonestatud ala detailplaneering (kehtestatud 05.06.1997); 6. Rakvere, Rohuaia tn 30 koosolekutemaja krundi detailplaneering (kehtestatud 19.03.1998); 7. Tallinna, Laada, Laia tänava ja Turu platsiga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.05.1998); 8. Tallinna, Jakobsoni ja Parkali tänava ning Vallimäega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998); 9. Parkali, Pika, Tallinna ja Jakobsoni tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 02.12.1999); 10. Seminari tn 3 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998); 11. Laia, Rohuaia, C. R. Jakobsoni ja Tallinna tänavaga piirneva kvartali detailplaneering (kehtestatud 17.09.1998); 12. Laia, Rohuaia, C. R. Jakobsoni ja Tallinna tänavaga piirneva kvartali detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002); 13. Võidu, Veski ja Laada tn ning Laada ja Võidu tänava vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.12.1998); 14. Võidu, Veski ja Laada tn ning Laada ja Võidu tänava vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 22.08.2002); 15. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 03.06.1999); 16. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L. Koidula tn 5 (kinnistu nr 3310) ja Ed. Vilde tn 1 (kinnistu nr 16284) osas (kehtestatud 21.09.2000); 17. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L. Koidula tn 3 kinnistu osas (kehtestatud 19.10.2000); 18. Turu platsi ning Laada, Ed.Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 21.06.2001); 19. Laada, Tallinna ja Võidu tänavaga ning Võidu ja Laada tänavat ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999, muudetud 15.03.2001); 20. Laada, Tallinna ja Võidu tänavaga ning Võidu ja Laada tänavat ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 15.03.2001); 21. Laada, Tallinna ja Võidu tänavaga ning Võidu ja Laada tänavat ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 11.10.2001); 22. Näituse ja Fr. R. Kreutzwaldi tänava, Jaama ja Ilu puiestee ning Maidla ojaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999); 23. Kastani tn 10a kinnistu detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999); 24. Narva tn 32b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.05.2000); 25. C. R. Jakobsoni, Rohuaia, Laia ja Parkali tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000); 26. Fr. R. Kreutzwaldi 5b kinnistu detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000); 27. Ed. Vilde, Laada, Tuleviku ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 03.08.2000); 28. Seminari tn 19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000); 29. Tõusu tn 9 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000); 30. Võidu, Jaama ja Näituse tänava ning raudteega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000); 31. Narva tn 25 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000); 32. Kastani, Silla, L. Koidula, Väike-Karja, Karja, Allika ja Vee tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000); 33. Fr. R. Kreutzwaldi tn 3 ja 3a ning Vallikraavi tn 2, 4, 4a, 4b, 6, 6a, 6b ja 6c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 25.01.2001); 34. Fr. R. Kreutzwaldi tn 3 ja 3a, Vallikraavi tn 2, 4 ja 6 ning Linnuse tn 1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 13 maa-ala detailplaneeringu muudatused (kehtestatud 20.12.2001); 35. Kauri tn 2 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.05.2001); 36. Laada, Ed. Vilde, Võidu ja Tuleviku tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001); 37. Parkali tn 4 ja 4a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001); 38. Arkna tee 1a ja 1i ning Nortsu tee 7 / Lennuki tn 7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 13.09.2001); 39. Viru tn 30b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001); 40. Arkna tee 1d, 1e, 1f, 1j, 1k ja 1l maaüksuste maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001); 41. Võidu tn 97 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.11.2001); 42. Võidu tn 97 maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002); 43. L. Koidula tn 15 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.03.2002); 44. Rägavere tee 43b ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002); 45. Pikk tn 25, Pikk tn 27, Pikk tn 27a, Sauna tn 3 ja Sauna tn 3a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002); 46. Jaama tn 21, Kauba tn 6 ja Kauba tn 6a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002); 47. Päikese tn 4 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002); 48. Tammiku tn 7 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002); 49. Võidu tn 2c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002); 50. Kastani, Silla, C. R. Jakobsoni ja Väike tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2002); 51. Narva tn 40a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2002); 52. Õli tn 7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002); 53. Narva, Niine, Herne ja Luha tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002); 54. Vabaduse tn 19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002). LISA 2. Rakvere linna rajatavad veetorustikud aastatel 2002–2005 Jrk nr Torustiku lõik DN mm Pikkus m 1. Valguse 50 130 2. Kesk põik (Kesk–Põhja) 63 180 3. Põhja 40 90 4. Pilve 40 90 5. Lina tn (Tähe tn – Kesk põik) 50 190 6. Looduse tn (rdt-st – Koiduni) 40 90 Moonaküla linnaosa kokku 770 7. Narva (alates Heina tn-st) 150 925 8. Narva 63 125 9. Aasa 50 280 10. Luha 50 210 11. Niine 50 260 12. Terase (Heina–Aasa) 50 90 13. Muru 40 145 14. Raua tn 75 190 Lennuvälja, Roodevälja kokku 2225 15. Raja tn pikendus näituse tn-ni 110 390 16. Lille (Lille põik–Jaama pst) 63 150 17. Ilu puiestee (nimetu–Kreutzwaldi) 110 190 18. Terase (Vene–Heina) 63 320 19. Tuule (Tallinna tn–Herne tn) 63 280 20. Kuusiku 50 200 21. Raja 50 200 22. Rohu 63 310 23. Rohu tn ristuvad nimetud tänavad 32 280 24. Oja (Fr. R. Kreutzwaldi–Näituse) 63 420 25. Oja (Fr. R. Kreutzwaldist piki oja äärt) 50 170 26. Kibuvitsa 63 150 Mõisavälja, Lilleküla, Kukeküla kok ku 3060 27. Laada (Adofi–Saue) 150 120 28. Rohuaia (Pikk–Lai) 100 210 29. Vilde (Koidula–Laada) 100 140 30. Turuplatsi tn (Lai–Laada) 100 120 Vanalinn, Südalinn kokku 590 31. Pähkli (Tammiku–Pähkli ristmik) 160 150 32. Pähkli (Pähkli ristmik–Ringtee) 110 270 33. Pähkli (Pähkli ristmik–Vahtra) 110 100 34. Pähkli (Pähkli ristmik–Õie) 50 260 35. Vahtra (Vaarika–Pähkli) 110 300 36. Tammiku (Pähklist Ringtee suunas) 160 280 37. Tammiku (Pähkli–Õie) 110 190 38. Tõru 63 440 39. Vainu 50 160 40. Ülase 40 60 41. Tulbi 32 110 42. Kõrre 32 60 43. Nimeta põiktänav (Kõrre ja Põllu vahel) 40 80 44. Mooni 40 90 45. Kirsi 50 160 46. Nõmme 40 90 47. Mädapea tee (Õie–Vahtra pst) 110 140 48. Kevade 110 540 49. Tänav Tõusu ja Kevade vahel 110 200 50. Tänavad Kevade ja Vallikraavi vahel 50 1020 51. Kevadest hargnevad tupiktänavad 40 140 Vallimäe, Tammiku, Taaravainu kokku 4840 52. Vee (Vabaduse–Kastani tn) 110 410 53. Viru (Karja–Vabaduse) 63 550 54. Väike-Karja 50 140 55. Kungla (Vabaduse–Nisu) 63 140 56. Nisu (Kungla–Karja) 63 260 57. Karja (Aia–Viru) 160 220 58. Kungla (Side–Rägavere tee) 100 90 59. Silla (L. Koidula ja Viru vahel) 50 70 60. Koidula (Vee ja Karja vahel) 32 70 Õpetajate heinamaa, Seminari kokku 1950 KOKKU 13 435 LISA 3. Rakvere linna rajatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, ülepumplad ja survetorustikud aastatel 2002–2005 Jrk nr Torustiku lõik DN mm Pikkus m 1. Valguse (Koidu põik–Valguse 2) 160 75 2. Kesk põik (Kesk–Lina) 160 40 3. Kesk põik (Lina–kollektor põhjapiiril) 200 220 4. Põhja (Välja–Kesk põik) 160 220 5. Põhja (Näituse–Kesk põik) 160 50 6. Põhja (Välja–Lääne) 160 80 7. Põhja (Tallinna mnt–Lääne) 160 70 8. Põhja põik (Põhja tn–kollektor põhjapiiril) 160 90 9. Lääne (Lääne põik–kollektor põhjapiiril) 160 80 10. Lääne (Lääne põik–Kesk) 160 60 11. Lääne põik (Tallinna mnt–Lääne) 160 80 12. Kesk (Tallinna mnt–Lääne) 160 80 13. Kesk (Eha–Lääne) 160 70 14. Kollektor põhjapiiril (Tallinna mnt–Näituse) 250 640 15. Söödi (Tallinna mnt–Lääne) 160 50 16. Välja (Põhja–kollektor põhjapiiril) 160 40 17. Tähe (Põhja–kollektor põhjapiiril) 160 40 18. Niidu (Põhja–kollektor põhjapiiril) 160 70 19. Lina (Tähe–Kesk põik) 160 130 20. Tähe (Kesk–Põhja) 160 130 21. Tähe (Kesk–Koidu) 160 160 22. Kesk (Eha–Koidu põik) 160 200 23. Pilve (raudtee–Koidu) 160 70 24. Koidu (Tallinna mnt–Koidu) 200 70 25. Videviku tn 160 140 26. Looduse tn 160 140 Moonaküla kokku 3095 27. Narva (naftabaasi kollektorist lõpuni) 160 240 28. Narva (Luha–Muru) 200 190 29. Narva (Luha–Heina) 200 180 30. Aasa (Narva–Herne) 200 280 31. Luha (Narva–Herne) 160 210 32. Niine (Narva–Herne) 160 200 33. Terase (Aasa–Heina) 160 90 34. Raua (Raudtee–Lennuki) 160 160 Lennuvälja, Roodevälja kokku 1550 35. Jaama pst (Võidu–Kalda peakollektor) 315 300 36. Lille (Lille põik–Jaama pst) 160 130 37. Raja pikendus Näituse tn-ni (Jaama puiestee äärne torustik) 160 200 270 170 38. Saue (Uus–Vene) 160 80 39. Ilu puiestee (Fr. R. Kreutzwaldi tn-st põhjas – TREV-i kollektor) 160 200 130 80 40. Terase (Vene–Heina) 160 240 41. Uus (Herne–Saue) 160 85 42. Tuule (Tallinna tn–Terase) 160 100 43. Tuule (Terase–Harne) 160 120 44. Kuusiku (Tallinna mnt–Ilu puiestee) 160 180 45. Raja (Tallinna mnt–Ilu puiestee) 160 170 46. Rohu (Raja–Kreutzwaldi–Trev-i kollektor) 200 250 47. Ilu puiestee (Kuusiku–Raja) 160 60 48. Rohu tn nimetud risttänavad lääne suunast 160 160 140 140 49. Oja tn (piki oja Kreutzwaldi tn-st) 160 130 50. Küti (Tallinna–Sepa) 160 100 Mõisavälja, Lilleküla, Kukeküla kok ku 2875 51. Rohuaia tn (Lai tn–olemasolev toru) 200 50 52. Vilde (Koidula tn–Laada tn) 200 215 Vanalinn, Südalinn kokku 265 53. Pähkli (Tammiku–Vahtra) 250 250 54. Pähkli (Ringtee–Pähkli ristmik) 250 270 55. Vahtra (Pähkli–nimetu tänav–Vaarika) 250 440 56. Pähkli (Õie–Pähkli ristmik) 160 260 57. Tammiku (Õie–Pähkli) 160 190 58. Tammiku (ringtee suunast–Pähkli) 160 200 59. Tammiku tn (Pikk tn–Villa Theresa) 200 320 60. Tõru (ringtee suunast–Pähkli) 160 200 61. Tõru (Õie–Pähkli) 160 130 62. Õie tn 160 150 63. Vainu (Vaarika–Vahtra) 160 160 64. Ülase (Õie–Vahtra) 160 130 65. Kõrre (Õie–Vahtra) 160 100 66. Nimeta põiktänav (Kõrre ja Põllu vahel) Õie–Vahtra 160 130 67. Mooni (Õie–Vahtra) 160 150 68. Kirsi (Õie–Vahtra) 160 210 69. Mädapea tee (Õie–Vahtra kollektor) 160 170 70. Nimetu tänav (Vallikraavi–Kevade) 160 160 Vallimäe, Tammiku, Taaravainu kokku 3620 71. Surve toru Kaevu tn pumplast olemasolevasse torustikku 90 360 Kurikaküla, Paemurru, Pagusoo kokku 360 72. Vee tn (Vabaduse tn–Väike-Karja tn) 200 250 73. Vee tn (Kastani tn–Allika tn) 200 110 74. Vee tn (Kunderi tn–Kastani tn) 200 170 75. Viru tn (Karja tn–Vee tn) 160 130 76. Viru tn (Silla–Vee tn) 160 320 77. Vabaduse tn (Kungla tn–Vee tn) 200 200 78. Kungla (Nisu–Vabaduse) 160 140 79. Nisu (Karja–Kungla) 160 260 80. Kungla (Side–Võidu tn suunas olemasolevasse torustikku) 160 140 81. Karja (Tartu tn põhikool–olemas olev toru) 200 120 82. Viru (Vabaduse–Silla–Koidula) 200 270 83. Koidula tn pikendus (olemas olevast torustikust–Silla tänavani) 160 140 84. Koidula tn (Võimla–Kastani) 250 370 Õpetajate heinamaa, Seminari kokku 2620 KOKKU 14 385 LISA 4. Rakvere linna tänavate ehituse- ja remondikava aastateks 2003–2005 Sõiduteed Tänava nimetus pindala (m2) ligikaudne maksumus 1. Linna keskväljak 2. Kastani tn läbimurre 2600 2 000 000 3. Vahtra pst 750 150 000 (sh 100 000 riigieelarvest) 4. Rähni tn 1700 280 000 5. Vallikraavi tn parkla + tugimüür 500 213 000 6. Rahu 17a parkla 500 80 000 7. Vilde 2a parkla + tee (laste tervisekeskus) 300 60 000 8. Kunderi tn parkla 1000 160 000 9. Vabaduse tn lõik Karja–Ööbiku 7350 1 470 000 10. Saueaugu tn 2400 380 000 11. Vabriku tn parkla 160 40 000 12. Kotka tn 2200 350 000 13. Kauri tn 1100 180 000 14. Saue tn 2500 380 000 15. Jakobsoni tn läbimurre (Tallinna–Jaama) 5400 1 400 000 16. Kibuvitsa tn 1400 280 000 17. Ehituse tn 1850 270 000 18. Oru tn 800 130 000 19. Mulla tn 3 juurdepääsutee 950 180 000 20. Võimla tn 1 parkla 400 65 000 21. Lennuki tn 1000 160 000 Kõnniteed Tänava nimetus pindala (m2) ligikaudne maksumus 1. Tallinna tn (kivisillutis + piirded) 450 230 000 2. Pikk tn (kivisillutis) 350 200 000 3. Laada tn (kivisillutis) 170 70 000 4. Lilleoru tn jalgrattatee 2100 330 000 5. Posti tn (kivisillutis) 260 100 000 6. Koidula tn (asfalt) 230 50 000 7. Kastani tn (asfalt) 300 90 000 8. Jakobsoni tn (kivisillutis) 160 60 000 9. Lai tn (kivisillutis) 250 90 000 10. Jaama tn (asfalt) 240 70 000 11. Tartu tn (asfalt + kivi) 200 40 000 12. Tuleviku tn (Laada–Võidu, kivi) 240 90 000 13. Lembitu tn (kivi + asfalt) 80 30 000 14. Rohuaia tn (lõik Pikk–Jakobsoni) 520 230 000 15. Heina tn (asfalt) 200 35 000 16. Karja tn (asfalt) 300 60 000 17. Tõusu tn (kivisillutis + rennid) 200 150 000 18. Arkna tee (asfalt) 230 40 000 19. Bussipeatus (Mäe, asfalt) 100 20 000 20. Bussipeatus (Lai, kivi) 160 40 000