Teede- ja Sideminister — Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskirja kinnitamine Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri — RTL, 7

Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskirja + kinnitamine Teede- ja sideministri määrus 16. septembrist 1994. a. nr. 54. Eesti Vabariigi maanteeseaduse (RT 1992, 1, 1) paragrahv 25 lg. 1 alusel määran: 1. Kinnitada "Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri" (juurde lisatud). 2. Riigi Maanteeametil korraldada eeskirja tõlkimine inglise ja vene keelde. Teede- ja sideminister Andi MEISTER ------ Kinnitatud teede- ja sideministri 16. septembri 1994. a. määrusega nr. 54 Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri I osa. PÕHIMÕISTED 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti riigimaanteede (edaspidi maanteed) kasutamise ja kaitse korraldamise alused ja põhinõuded. 2. Eeskiri kehtib ka riigimaanteede linnu ja asulaid läbivatel lõikudel, mis on erandina Riigi Maanteeameti valduses. 3. Maanteeks nimetatakse väljaspool linnu ja asulaid paiknevat rajatist, mis on ette nähtud sõidukite (sh. liikurmasinate) ning jalakäijate liiklemiseks. Maantee koosneb Eesti Standardiga määratletud tarinditest ja elementidest, hõlmates nende paigutamiseks ja korrashoiuks eraldatud teemaad ja ohutusgabariitidega piiratud õhuruumi selle kohal. 4. Maanteed jagunevad: 1) kasutuse järgi: - avalikud maanteed, mis on avatud kõigile liiklejatele; - piiratult kasutatavad maanteed, millel sõidukid võivad liigelda maantee omaniku või haldaja loal ja käesolevas eeskirjas näidatud juhtudel; 2) omandivormi järgi: - riigimaanteed; - vallamaanteed; - eramaanteed. Riigimaanteed on Eesti Vabariigi omand ja need on avalikud maanteed. Valdajaks Riigi Maanteeamet oma keskasutuse - direktoraadi ja maakondlike asutuste - teedevalitsuste kaudu. 5. Muudatused maanteede jagunemiseks omandivormi järgi toimuvad vastavalt asjaõigusseadusele ja maanteeregistri põhimäärusele. 6. Riigimaanteed jagunevad talitluslikult: 1) põhimaanteed, milleks on pealinna ja suuremaid linnu omavahel ning tähtsate piiripunktidega ühendavad maanteed, sealhulgas euromaanteed; 2) tugimaanteed, milleks on maakonnakeskusi, teisi linnu ja tähtsaid transpordisõlmi omavahel ning põhimaanteedega ühendavad maanteed; 3) kohalikud maanteed, milleks on vallakeskusi ja asulaid omavahel ja maakonnakeskustega ning põhi- ja tugimaanteedega ühendavad maanteed. 7. Teemaaks nimetatakse maa-ala, mis on ette nähtud maantee kõikide elementide ja abirajatiste (hooned, parklad jms.) paigutamiseks. See maa kuulub riigile ja on määratud maaeralduse dokumentidega. 8. Maantee kaitseks, arendusvõimaluste loomiseks ja korrashoiu- ning liiklusolude püsivuse ja liiklusohutuse tagamiseks kehtestatakse maanteega külgnevatel maavaldustel väljaspool teemaad kaitsetsoon, mille piires kehtivad maaomanikele ja -kasutajatele erinõuded. Riigimaanteede kaitsetsooni laius on 50 m teeteljest mõlemale poole, mitme sõidutee korral äärmiste pärisuunaliste sõiduradade teljest. 9. Olenevalt pealiskihist jagunevad maanteed kattega teedeks, kruusteedeks või pinnasteedeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega tee (asfalt-, tsementbetoon vms. kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruustee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa vms. pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusel selleks kujunenud. II osa. ÜLDNÕUDED MAANTEEDE KASUTAJATELE 10. Maanteel liiklevate sõidukite gabariidid, parameetrid ja seisund peavad vastama liikluseeskirjale ja sõidukite tehnoseisundi nõuetele. 11. Teekattel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub teepinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega). 12. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi tee-elemente või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treiler). 13. Punktis 12 nimetatud sõidukid võivad kattega maanteed ületada selleks ettenähtud kohtades ja ka mujal, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja -katte rikkumise. 14. Naastrehvide kasutamine reguleeritakse liikluseeskirjaga. 15. Maanteel on keelatud teha selliseid sõidukite avariitöid, mille ajal võib kattele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid teekatet lagundavaid aineid. Avariitööde hädavajadusel tuleb rakendada teekatte kaitsmiseks tõhusaid meetmeid. 16. Maanteel ei tohi: 1) sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mis tahes esemete, sõidukite või veostega; 2) sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; 3) sõita või manööverdada eraldusribal, süvendi ja mulde nõlvadel ning külgkraavides; 4) sõita maanteele ning sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõidud; 5) ummistada sildade, truupide avasid, külgkraave ja drenaaþe ning takistada vee juhtimist teemaalt; 6) ladustada teemaale materjale, mis võivad kahjustada maanteed või keskkonda (kemikaalid, väetised, sõnnik jms.), piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; 7) maanteele või teemaale maha loopida ehk panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; 8) jätta teemaale järelevalveta või köietamata kariloomi. Alapunktide 1...6 rakendamise üle maanteehoiuga seotud tegevuse puhul otsustab maantee valdaja. 17. Maantee valdaja loata ei tohi: 1) sulgeda liiklust; 2) maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid, samuti eemaldada nendelt katteid; 3) teha maanteel ja teemaal mis tahes maanteehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms. Kaitsetsoonis ei tohi oma tegevusega halvendada liiklustingimusi maanteel; 4) projekteerida ja ehitada teemaale ja kaitsetsooni mis tahes hooneid või muid rajatisi, sealhulgas alalisi bussipeatuskohti; 5) rajada maanteele täiendavaid maha- ja pealesõiduteid; 6) rajada teemaale ja kaitsetsooni müügipunkte ja muid teeninduskohti (ka ajutisi ning seal olevate hoonete baasil); 7) paigaldada teabe- ja reklaamivahendeid maanteele, teemaale ning kaitsetsooni; 8) teha remondi- ja muid töid või muuta liikluskorda raudteeülesõidukohtadel; 9) korraldada spordivõistlusi ja teisi rahvaüritusi maanteel ning kaitsetsoonis; 10) ajada karja maanteel; 11) karjatada kariloomi teemaal; 12) künda teemaad. 18. Maantee kasutamisel mis tahes muuks otstarbeks peale liiklemise (massiüritus, spordivõistlus, müügikohad teemaal jms.) võib teevaldaja võtta selle eest tasu kehtestatud korras kinnitatud hinnakirja järgi. III osa. TÖÖD MAANTEEL, TEEMAAL JA KAITSETSOONIS 19. Kõik maanteel, teemaal ja teekaitsetsoonis kavandatavad maanteehoiuvälised tööd tuleb tee valdajaga (teedevalitsusega) kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Põhimaantee puhul tuleb tehtavad tööd kooskõlastada ka Maanteeameti Direktoraadiga. 20. Maantee kaitsetsoonis oleva maa omanik või -kasutaja võib kooskõlastamata teha oma majapidamise ja maakasutamisega seotud töid (maa harimine, saagi koristamine jms.), kui need tööd ei ole vastuolus maanteeseaduse ja käesoleva eeskirja teiste sätetega. Maanteega vahetult külgnevat maad võib maaomanik või kasutaja harida kuni teemaa piirini, seejuures kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit ja nende nõlvu. Ei ole lubatud maaharimismasinatega välja sõita maanteele, manööverdada sellel või selle nõlvadel. 21. Maanteel ja teemaal tehtavateks maanteehoiuvälisteks töödeks tuleb saada teevaldaja (teedevalitsuse) kirjalik luba. Kaitsetsoonis tehtavateks töödeks tuleb saada maaomaniku või valdaja luba ja kooskõlastus teevaldajaga. 22. Maanteel ja teemaal maanteehoiuvälisteks töödeks loa saamiseks tuleb maantee valdajale (teedevalitsusele) esitada: 1) kirjalik taotlus, millega garanteeritakse finantseerimise ja tehnika olemasolu töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks teostamiseks; samuti teekasutajate poolt tee sulgemisega või liikluspiirangutega kaasnevate pretensioonide lahendamine; 2) tee valdajaga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos nõuetekohase liikluskorralduse skeemiga; 3) tööde kalendergraafik. 23. Enne tööde alustamist koostavad töötegija ja teevaldaja esindajad kahepoolse akti teekatte, mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Kui ümbersõidutee haarab ka valla- või eramaanteid, siis nende seisukorra ülevaatamine ja kooskõlastamine toimub nende teede valdaja esindajaga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos teevaldaja pretensioonidega ja nende kõrvaldamise tähtajaga. Normaalsete liiklustingimuste mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse tööloas (lepingus). 24. Maanteel ja teemaal tehtavate tööde tsooni tähistab töö tegija enne tööde alustamist vastavalt "Teetööde liikluskorralduse juhendile". 25. Maanteel või teemaal maanteehoiuväliseid töid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. 26. Tööde alustamisest maanteel või teemaal peab töötegija kirjalikult (telefonogramm, faks või avaldus) informeerima teedevalitsust üldjuhul kaks päeva varem, põhimaanteedel ka Riigi Maanteeameti Direktoraati. Järelevalvet korraldab teevaldaja. IV osa. LIIKLUSE AJUTINE PIIRAMINE VÕI SULGEMINE MAANTEEDEL 27. Maanteedel võidakse liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral, teetööde või ettenähtud korras kooskõlastatud ürituse ajaks. 28. Otsuse maanteel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb teevaldaja. 29. Liikluse sulgemise või piiramise loa põhimaanteedel annab Maanteeameti Direktoraat, tugi- ja kohalikel maanteedel - teedevalitsus. 30. Maanteel tekkinud otsese ohu korral võib liikluse sulgeda või seda piirata erandina ka politsei, informeerides sellest kohe teedevalitsust. 31. Üldist ja ametialast teavet kõigist maanteedel kavandatavatest liikluse sulgemistest ja piirangutest antakse Maanteeameti kehtestatud korra kohaselt. 32. Maanteel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb teedevalitsusele esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Aasta jooksul kavandatavad kaevetööde plaanid, mis on seotud teekatte lõhkumisega, tuleb esitada teevaldajale hiljemalt jooksva aasta 1. veebruariks. Avariilistel juhtudel vaadatakse tööde taotlused operatiivselt läbi. 33. Enne maanteel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad teedevalitsuse ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. 34. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis töötegija sõlmib maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. 35. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse kooskõlastamisel sulgemistingimustega. 36. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt punktides 33 ja 34 sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. 37. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selleks lepitakse eelnevalt kokku. V osa. PEATUMINE JA PARKIMINE 38. Maanteel tohib peatuda ja parkida vastavalt liikluseeskirja nõuetele. 39. Pimeda ajal ei tohi maanteel (asulavälisel teel) reeglina sõidukeid parkida. Seda tuleb teha parklas, puhkekohas või selleks sobivas kohas maantee kõrval, kui ei kahjustata loodust või maaomaniku huve. 40. Maanteel hädapeatunud või muu liiklustakistuse tekitanud sõiduki juht on kohustatud: 1) viivitamatult tähistama tekkinud ohtliku situatsiooni liikluseeskirja nõuete kohaselt; 2) tekitatud liiklustakistuse teelt kohe kõrvaldama; 3) mitte suutes liiklustakistust kõrvaldada, peab ta sellest teatama politseile ja teevaldajale. 41. Halva nähtavuse ajal tuleb maanteel peatunud või parkinud mootorsõidukil või haagisel sisse lülitada gabariidituled; kas ühe gabariiditule rikke korral ohutuled või välja panna ohukolmnurk. VI osa. ERAKORRALISED VEOD 42. Erakorralised veod on suuremõõtmelised ja/või raskekaalulised veosed, mida veetakse autode, traktorite või muude eriveeremitega ning mis ületavad Eestis kehtivate sellekohaste normide ja liikluseeskirjaga lubatud mõõtmeid või koormusi, samuti ohtlike ainete ja esemete veod. 43. Punktis 42 nimetatud vedusid tuleb korraldada vastavalt "Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirjale" või "Ohtlike ainete veo eeskirjale". 44. Maanteede remondi- ja korrashoiukulutuste kompenseerimiseks võtab maantee valdaja erakorraliste vedude vedajalt tasu kehtestatud korras kinnitatud hinnakirja järgi. VII osa. LUBADE JA KOOSKÕLASTUSTE VÄLJASTAMINE 45. Peatükkide II, III, IV ja VI kohaselt väljastatavate lubade eest võetakse tasu kehtestatud korras kinnitatud hinnakirja järgi. VIII osa. LIIKLUS JÄÄTEEDEL 46. Liiklus jääteedel toimub vastavalt "Jääteede rajamise, hooldamise ja kasutamise juhendile". IX osa. MAANTEEGA KÜLGNEVA MAA OMANIKE, KASUTAJATE NING MAANTEEL VÕI KAITSETSOONIS OLEVATE RAJATISTE OMANIKE JA VALDAJATE KOHUSTUSED 47. Maanteega külgneva maa omanik või kasutaja teekaitsetsooni piires: 1) hoiab korras temale kuuluvad juurdesõiduteed kuni teemaani ja paigaldab nendele Eesti Standardi kohaselt vajalikud liikluskorraldusvahendid; 2) hoiab teemaaga külgneva maa-ala ning sellel paiknevad hooned või rajatised korras ega halvenda oma tegevusega maantee seisundit või maanteehoiu tingimusi. 48. Maanteel (sh. teemaal) paiknevate melioratsiooni ja hüdrotehniliste ning teiste maantee koosseisu mittekuuluvate rajatiste hoidu korraldab nende omanik või valdaja kooskõlastatult maantee valdajaga. 49. Juhul kui kaitsetsoonis paiknevate ehitiste või rajatiste (sh. haljastuse) seisukord ohustab liiklust või maanteed, peab omanik nad viivitamatult korrastama. 50. Maanteid ületavaid raudteeviadukte hoiab korras raudtee omanik või valdaja. Maanteega ühel tasapinnal asuvaid raudteeülesõidukohti hoiavad korras maantee ja raudtee omanik või valdaja vastavalt raudteeülesõidukohtade tehnokasutuseeskirjale. 51. Juriidilised ja füüsilised isikud, kelle kasutuses olev maa külgneb teemaaga, peavad hoolitsema, et koduloomad ja -linnud ei pääseks maanteele. 52. Maantee talihooldeks peab teemaaga külgneva maa omanik või kasutaja võimaldama teemaaga külgnevale maale ajutiste lumetõkete paigaldamist, lumevallide ja -kraavide rajamist tuisklume tõkestamiseks ning lume paiskamist väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei kahjusta maa omaniku või kasutaja vara ega takista juurdepääsu tema elukohta ja kinnisvarale. 53. Teemaal ja teemaaga külgneval alal mulla-, maaharimis-, ehitus- ja teisi töid tegevad juriidilised ja füüsilised isikud vastutavad selle eest, et sõidukid ei kannaks teele pori, sõnnikut jms. või tagavad selle pideva koristamise sõiduteelt, hoiatades ühtlasi liiklejaid teel esinevast ohust. X osa. MAANTEE VALDAJA KOHUSTUSED 54. Maanteede liiklusohutuse ja sõidetavuse tagamiseks peavad teedevalitsused: 1) hoidma maanteed ja teerajatised korras vastavalt teede- ja sideministri kehtestatud seisundinõuetele; 2) tagama talvel teede libeduse- ja lumetõrje vastavalt Maanteeameti kehtestatud taliteenistust käsitlevale juhendile; 3) paigaldama Eesti Standardi kohased liikluskorraldusvahendid; 4) viima liikluse all olevalt maanteelt ära mittetöötavad maanteehoiu masinad ja mehhanismid; 5) tähistama ja piirdestama remondis ja ehitamisel olevad teelõigud vastavalt "Teetööde liikluskorralduse juhendile"; 6) tähistama erandina maanteele jäetud teedemasinad liiklusmärkide ja piiretega; 7) kõrvaldama mahasõiduteelt maanteehoiutöödega tekitatud takistused; 8) vastava teabe saamisel, koostöös politseiga, võimaluse korral eemaldama maanteele jäetud liiklust ohustava sõiduki või veose; 9) tähistama maanteele jäetud hädapeatunud sõiduki või muud takistused, mida ei ole võimalik koheselt teelt eemaldada; 10) jälgima maanteede seisukorda ja tee ning teemaaga külgnevate alade kasutajate tegevuse seaduspärasust ja mõju teele, rakendama meetmeid tõkestamaks tee, teemaa ja teerajatiste kahjustamist ning ohu tekkimist liiklusele; 11) rakendama koheselt meetmed avariidest, liiklusõnnetustest ja ilmastiku järsust muutumisest põhjustatud erakorraliste liiklustakistuste kõrvaldamiseks; 12) teatama infolevi kanalite kaudu liikluskorralduse muudatustest ja liikluspiirangutest maanteedel; 13) analüüsima maanteedel teeoludega seotud liiklusõnnetusi. XI osa. RIIGI MAANTEEAMETI VOLITATUD TÖÖTAJATE ÕIGUSED 55. Riigi Maanteeameti volitatud töötajad määratakse teede- ja sideministri kehtestatud korra kohaselt. 56. Riigi Maanteeameti volitatud töötajatel on kõigil maanteedel õigus: 1) peatada liikluseeskirjaga ettenähtud korras sõidukeid maanteede nõuetekohase kasutamise ja liiklusohutuse tagamiseks ning tööülesannetega seonduva teabe edastamiseks või saamiseks; 2) fikseerida maanteeseaduse ja käesoleva eeskirja nõuete rikkumisi, kohaldades nõudeid rikkunud füüsilistele isikutele halduskaristusi või koostades protokolle karistuste määramiseks haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel ja maanteele tekitatud kahju eest hüvituse sissenõudmiseks; 3) eemaldada maanteelt sinna jäetud liiklust ohustava või maanteehoidu takistava sõiduki (veose) sõidukijuhi või selle omaniku kulul. Juhul kui selline sõiduk või veos on maanteele jäänud liiklusõnnetuse tulemusena, võib seda eemaldada vaid pärast liikluspolitseilt nõusoleku saamist; 4) eemaldada maanteele, teemaale ja teekaitsetsooni ilma nõuetekohase loata või kooskõlastuseta paigaldatud objektid, sh. reklaami- ja infovahendid nende omaniku kulul ilma omanikku eelnevalt informeerimata; 5) reguleerida maanteehoiutööde puhul liiklust "Liikluse reguleerimise ja kontrollimise eeskirja" järgi, kandes vastavat riietust. XII osa. MAANTEE KASUTAJATE VASTUTUS 57. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes maanteede kasutamise või muu tegevusega on kahjustanud, risustanud või saastanud maanteid, kasutanud neid ebasihipäraselt või rikkunud käesoleva eeskirja teisi sätteid, kannavad vastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. 58. Maanteele tekitatud materiaalse kahju peab süüdlane hüvitama. 59. Materiaalse kahju suuruse teeb kindlaks maantee valdaja. XIII osa. MAANTEE VALDAJA VASTUTUS 60. Maantee valdaja vastutab tema valduses oleva maantee seisundi ja käesoleva eeskirja X osa nõuete täitmise eest vastavalt maanteeseaduse paragrahv 24.