Põllumajandusminister — Maaparandussüsteemide üleandmine maaomanikele Maaparandussüsteemide maaomanikele üleandmise kord

Maaparandussüsteemide üleandmine maaomanikele Vastu võetud põllumajandusministri 31. 08. 1994.a. määrusega nr 20 (RTL 1994, 45, lk 1555), jõustunud 13.10.1994, jõustunud 13.10.1994 Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 24.05.2002/40 (RTL 2002, 62, 928) 01.06.2002 Maaparandusseaduse (RT I 1994, 34, 534) § 22 lõike 1 alusel määran: [RTL 2002,62,928 - jõust. 01.06.2002] 1. Kinnitada "Maaparandussüsteemide maaomanikele üleandmise kord" vastavalt lisale. 2. Katta haritava maa kuivendusseisundi hindamisega seotud kulutused alates 1995. aastast maa hindamiseks ettenähtud vahenditest. 3. Maaparandusbüroo juhatajal Mati Tõnismäel kontrollida määruse täitmist. ------ Lisa Kinnitatud põllumajandusministri 31. augusti 1994. a. määrusega nr. 20 Maaparandussüsteemide maaomanikele üleandmise kord 1. Maaparandusbüroo bilansis olevate maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvad rajatised nagu lahtised ja kinnised veejuhtmed, sillad, truubid, paisud, tammid jm. antakse maa tagastamisel või asendamisel üle maaomanikule, kelle maal need paiknevad (maaparandusseaduse paragrahv 22). Nende rajatiste maksumus kustutatakse bilansist. Maaparanduse mõju maa viljelusväärtusele arvestatakse maa maksustamishinna määramisel. Kui maaparandussüsteemi hooldamiseks asutatakse ühistu (maaparandusseaduse paragrahv 16) antakse maaparandussüsteem üle koos omaniku kohustusega astuda moodustatava ühistu liikmeks. 2. Maaparandussüsteeme annavad maaomanikele üle maaparandusbürood aktiga pärast tagastatava või asendatava maaomandi kandmist Eesti Vabariigi maakatastrisse. Maaüksuse plaani koopia esitab maakonna maa-amet (maakorraldusteenistus) vastavale maaparandusbüroole 10 päeva jooksul arvates maaomandi kandmisest maakatastrisse. 3. Maaparandusbüroo koostab maaparandussüsteemide üleandmise akti (lisa 1) ja asutab aktide arvelevõtmise registri ning viib läbi haritava maa kuivendusseisundi hindamise (lisa 2) hiljemalt 4 kuu jooksul (välitoode perioodil) alates maaomandi maakatastrisse kandmise päevast ja esitab akti maa-ametile. Maaparandussüsteemide üleandmise aktide register peab sisaldama akti numbri, milleks on registreerimise järjekorranumber, koostamise aja, maaomaniku nime, maa katastriüksuse numbri ja toimiku numbri, mis aitaks vajadusel leida alusdokumente. Kõik maaparandussüsteemide üleandmise dokumendid ja register kuuluvad alatisele säilitamisele. + 4. Maaparandussüsteemide üleandmisel tekkivad vaidlused maaparandusbüroo ja omaniku vahel lahendab Põllumajandusministeerium koos asjaosalistega. Kokkuleppe mittesaamisel lahendab asja kohus. Lisa 1 "Maaparandussüsteemide maaomanikele üleandmise korra" juurde Maaparandussüsteemide maaomanikule üleandmise akt nr..... Käesolev akt on koostatud "...." ....... 19 ...a., valla volikogu otsuse ja maaparandusseaduse paragrahv 22 alusel. Üleandja................................esindaja ................................................ Vastuvõtja .................. valla .......................talu omanik ........................................................ katastriüksuse number ......... registreeritud ................ 1. Maaparandussüsteemi iseloomustus: (täpsusega üks koht pärast koma) ---------------------------------------------------------------- Jrk. Näitaja Mõõt- Kogus Märkused nr. ühik ---------------------------------------------------------------- Pindala 1. Kuivendatud maa ha 2. sh. haritav maa Haritava maa kuivendusseisund " 3. Hea " 4. Rahuldav " 5. Puudulik " Haritavast maast 6. Liigniiskuse tõttu kasutamata " Rajatised ja hooned 7. Kraavid km 8. Drenaaþitorustik " 9. Sillad tk. 10. Truubid " 11. Kaevud " 12. Suudmed " 13. ................. 14. Teed km 15. Tammid " 16. Pumbajaamad tk. 17. ................ 18. ................ 19. ................ 20. ................ 2. Maaparandussüsteem on ekspluatatsiooni antud .... aastal. Süsteemi eesvooluks on .......................................... Eesvoolu seisukord .............................................. 3. Üleantud maaparandussüsteemi arvestuslik bilansiline maksumus on.......krooni ja jääkmaksumus ........krooni, mis kustutatakse käesoleva akti alusel ......................... bilansist. 4. Kui üleantud maaparandussüsteemi või selle osa hooldamiseks nähakse maaparandusseaduse paragrahv 16 3. lõike järgi ette ühistu, on maaomanik kohustatud astuma moodustatava ühistu liikmeks. Kuni ühistu moodustamiseni hoiab maaparandussüsteemi või selle osa korras maaomanik, kelle maal see paikneb. 5. Käesolev akt on koostatud neljas eksemplaris: üleandjale, vastuvõtjale, maa-ametile ja kohalikule omavalitsusele. Lisa. Maaparandussüsteemi teostusjoonis mõõdus 1:2000 või 1:5000. Üleandja Vastuvõtja Lisa 2 "Maaparandussüsteemide maaomanikele üleandmise korra" juurde Haritava maa kuivendusseisundi hindamine 1. Kuivendatud haritava maa kuivendusseisundi hindamisel arvestab büroo maaparandussüsteemide rajatiste (veejuhtmed, kaevud, suudmed jm.) seisukorda ja maaparandussüsteemide toimimisvõimet. 2. Hindamisel eristatakse kolme kuivendusseisundi astet: hea-I, rahuldav-II, puudulik-III. 2.1. Hea-I: korras kuivendussüsteemid; tasane, mikrolohkudeta, liigniiskusest tingitud kultuuride kahjustusi ei esine; põllutööde tegemine ei ole raskendatud. 2.2. Rahuldav-II: kuivendussüsteemid vajavad remonti; liigniisked lohud, märgatavad kultuuride kahjustused; ebasoodsatel aastatel kevadised ja sügisesed põllutööd raskendatud. 2.3 Puudulik-III: kuivendussüsteemid vajavad rekonstrueerimist; haritav maa on tugeva liigniiskuse tunnustega, liigniiskete lohkude suur osatähtsus, olulised kultuuride kahjustused; põllutööd võimalikud ainult soodsatel aastatel. 3. Eristatud kuivendusseisundi astmed piiritletakse maaparandussüsteemi üleandmise aktile lisatud maaparandussüsteemi teostusjoonisel. 4. Piiritletud kuivendusseisundi astmete sees eraldatakse liigniiskuse tõttu kasutamata maa hõreda viirutusega, kui selle pind on üle 0,3 hektari.