Haridusminister — Täiskasvanute koolituse nõukogu põhimääruse kinnitamine — RTL, 1994, 39, 0

Lähtudes Eesti Vabariigi Valitsuse 21. juuni 1994. a. määruse nr. 232 "Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks vahendite taotlemise ja koolituse finantseerimise korra kinnitamine" (RT I 1994, 51, 861) punktist 2 kultuuri- ja haridusminister määrab

Kinnitada täiskasvanute koolituse nõukogu põhimäärus (juurde lisatud). Kinnitatud kultuuri- ja haridusministri 12. juuli 1994. a. määrusega nr. 12. TÄISKASVANUTE KOOLITUSE NÕUKOGU PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Täiskasvanute koolituse nõukogu (edaspidi nõukogu) on ministeeriumi juures alaliselt tegutsev nõuandev organ, kelle ülesanne on täiskasvanute koolituse organisatsioonide, asjatundjate ja haridusametnike ühistegevus täiskasvanute haridussüsteemi kujunemise ja arengu mõjutamisel ja sellele kaasaaitamisel. 2. Nõukogu juhindub oma tegevuses täiskasvanute koolituse seadusest (RT I 1993, 74, 1054), teistest haridusalastest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. II. Nõukogu koosseis ja moodustamise kord 3. Nõukogu koosseisu kuuluvad täiskasvanute koolituse organisatsioonide ja kesksete koolitusasutuste, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandusministeeriumi, Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ning Riigi Tööturuameti ja Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Ameti esindajad. 4. Esindajad volitatakse nõukogusse kolmeks aastaks. 5. Nõukogu koosseisu kinnitab minister. 6. Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. 7. Nõukogu töösse võib arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks kaasata vastava ala asjatundjaid, moodustada alalisi või ajutisi töörühmi (komisjone). 8. Oma ülesannete täitmiseks nõukogu: 1) arutab läbi ja annab hinnangu riigieelarve vahendite taotlustele täiskasvanute koolituse ja haridusuuringute korraldamiseks lähtudes riikliku hariduspoliitika põhisuundadest ning koolitus- ja uuringukavadele kehtestatud nõuetest; 2) osaleb täiskasvanute koolitust puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel; 3) annab hinnangu ministeeriumi eelarvekava täiskasvanute koolitust puudutavale osale enne selle kinnitamiseks esitamist; 4) otsustab igaks kalendriaastaks riiklikult eelistatud täiskasvanute koolituse valdkonnad, kus toimuvat õpet toetatakse riigieelarve vahenditest; 5) teeb ettepaneku täiskasvanute koolituseks eraldatud riigieelarve vahendite jaotamiseks täiskasvanute haridusuuringute, riiklikult eelistatud valdkondades kavandatud ning vabaharidusliku koolituse toetuseks lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest, riigieelarvest täiskasvanute koolituse finantseerimise korrast ja täiskasvanute hariduspoliitika põhisuundadest; 6) arutab läbi ja annab hinnangu Eesti osalusega suurematele rahvusvahelise koostöö projektidele täiskasvanute koolituses; 7) annab hinnangu olulisematele täiskasvanute koolituse süsteemi arengukavadele. III. Nõukogu õigused 9. Nõukogul on õigus: 1) kuulata ära riigieelarve vahendeid taotlevate koolitusasutuste või neid ühendavate organisatsioonide, samuti täiskasvanute haridusuuringute korraldajate esindajate põhjendused nende poolt esitatud taotlustele; 2) kuulata ära riigieelarvest täiskasvanute koolituseks või haridusuuringuteks toetust saanud koolitusasutuste, neid ühendavate organisatsioonide või haridusuuringuid korraldanute esindajate aruandeid riigieelarve vahendite kasutamise kohta; 3) saada oma tööks vajalikku informatsiooni; 4) teha ettepanekuid Kultuuri- ja Haridusnlinisteeriumile, samuti täiskasvanute koolitusasutustele ja neid ühendavatele organisatsioonidele täiskasvanute hariduse korraldamise küsimustes lähtuvalt riiklikust hariduspoliitikast ning reaalsetest vajadustest ja võimalustest; 5) tutvuda ettevalmistamisel olevate täiskasvanute koolitust puudutavate õigusaktide eelnõude, arengukavade ja rahvusvaheliste koostööprojektidega ja teha nende kohta ettepanekuid; 6) tutvuda Kultuuri- ja Haridusministeeriumi eelarvekava täiskasvanute haridust puudutava osaga ja teha omapoolseid ettepanekuid; 7) informeerida riigieelarve vahendite kasutamises ilmnenud puudustest ministeeriumi juhtkonda ning teha ettepanekuid süüdiolevate isikute vastutusele võtmiseks. 10. Nõukogu liikmete tööst nõukogus informeeritakse neid volitanud organisatsioone ja institutsioone, kes vajadusel võivad oma esindajad ennetähtaegselt teise isikuga asendada. IV. Nõukogu töökord 11. Nõukogu korralise koosoleku kutsub kokku mitte harvemini kui üks kord kvartalis nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 12. Nõukogu erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda vähemalt kolme nõukogu liikme, ministeeriumi juhtkonna või koolituspoliitika osakonna ettepanekul. 13. Erakorralise koosoleku toimumisest informeeritakse kirjalikult kõiki liikmeid vähemalt viis päeva ette. 14. Nõukogu on otsustusvõimeline kui koosolekul on esindatud vähemalt pooled nõukogu liikmetest. 15. Nõukogu koosolekutest võivad osa võtta nõukogu koosseisu mittekuuluvad ametiisikud nõukogu esimehe loal. 16. Nõukogu koosolekutel arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamist ning asjakohaste materjalide eelnevat tutvustamist nõukogu liikmetele korraldab nõukogu esimees. 17. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte ühtlasel jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. 18. Nõukogu poolt vastu võetud otsused vormistatakse kirjalikult nõukogu esimehe allkirjaga ja need on soovituslikud ministeeriumile ja teistele täiskasvanute koolitusega seotud organisatsioonidele ja institutsioonidele. 19. Nõukogu koosolekud protokollitakse, kusjuures protokollis kajastub ka häälte jagunemine otsuste vastuvõtmisel. Protokollid koos muude nõukogu töösse puutuvate materjalidega säilitatakse ministeeriumis ühtsel alusel muude dokumentidega. 20. Nõukogu teeb oma tööst kokkuvõtteid üks kord aastas. Kokkuvõte kajastab aasta jooksul tehtud tööd ning plaane eelolevaks aastaks. 21. Nõukogu esimehel on õigus taotleda ministeeriumilt nõukogu liikmete ja nõukogu töösse kaasatud asjatundjate töö tasustamist vastavalt nende osalemisele nõukogu töös ja tööpanusele või nende poolt nõukogu töös osalemisega seoses tehtud kulutuste katmist.