Vabariigi Valitsus — Andrey Palamarchukile alalise elamisloa andmine — RTL, 20, 283

Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521) § 142 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrey Palamarchuki (sünd 14.04.1984) taotlus alalise elamisloa saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel menetlusse 1. novembril 2002. a. Andrey Palamarchuk on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt erru läinud välismaalase täisealine laps. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri). Andrey Palamarchuk on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Andrey Palamarchuki puhul ei ole tuvastatud «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 1–4, 6 ja 8–13 sätestatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. Andrey Palamarchuk ei ole kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalane ega välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealine laps, mistõttu elamisloa andmise otsustamisel ei kohaldata tema suhtes «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut. Andrey Palamarchuk vastab alalise elamisloa andmise tingimustele ning tema suhtes ei ole tuvastatud alalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 3. OTSUS Lähtudes eeltoodust ning «Välismaalaste seaduse» § 14 2 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 12 lõikega 3 ning «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 1 anda Andrey Palamarchukile alaline elamisluba. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus Andrey Palamarchukile teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN