Vabariigi Valitsus — Raisa Mayorovale alalise elamisloa andmine — RTL, 20, 279

Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521) § 142 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Raisa Mayorova (sünd 9.09.1922) taotlus alalise elamisloa saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Virumaa osakonna Narva büroos «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel menetlusse 17. oktoobril 2002. a. Raisa Mayorova on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt erru läinud välismaalase lesk. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri). Raisa Mayorova on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Raisa Mayorova puhul ei ole tuvastatud «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 1–4, 6 ja 8–13 sätestatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. Raisa Mayorova ei ole kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalane ega välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealine laps, mistõttu elamisloa andmise otsustamisel ei kohaldata tema suhtes «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut. Raisa Mayorova vastab alalise elamisloa andmise tingimustele ning tema suhtes ei ole tuvastatud alalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 3. OTSUS Lähtudes eeltoodust ning «Välismaalaste seaduse» § 14 2 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 12 lõikega 3 ning «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 1 anda Raisa Mayorovale alaline elamisluba. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus Raisa Mayorovale teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN