Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 2003, 20, 276

(õ) 26.05.2009 15.15 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G. Š. (sünd 8.10.1961) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti menetlusse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos 21. augustil 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. G. Š. poolt Eesti kodakondsuse saamise sooviavaldusele lisatud dokumentidest ning tema omakäelisest elulookirjeldusest nähtub, et G. Š. on teeninud kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes. 1979. aastal asus G. Š. õppima Atšinski Lennundus-Tehnilises Sõjaväelises Õppeasutuses, mille lõpetas 1982. aastal. Tema teenistuskäik jätkus Kaliningradi oblastis õhuvägede tehnikuna aastatel 1982–1985. 1985. aastal suunati G. Š. Paldiskisse, kus ta täitis jaokomandöri ülesandeid. G. Š. arvati Nõukogude Liidu relvajõududest reservi 1989. aastal vanemleitnandi auastmes, seoses toime pandud kuriteoga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 8. oktoobri 2002. a kirjaga nr 15.2-20/36133 G. Š-d teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. G. Š. väidab oma 24. oktoobri 2002. a kirjas, et teda ei saa vaadelda välisriigi relvajõududest erru või reservi arvatud isikuna põhjusel, et riiki, kelle relvajõududes ta teenis, tänasel päeval ei eksisteeri. Samuti väidab G. Š., et ta ei kujuta mingit ohtu Eesti riigile ega rahvale ning leiab, et «Kodakondsuse seaduse» § 21 rikub Eesti riigile ja rahvale lojaalsete isikute inimõigusi. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 6 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab kaadrisõjaväelasele Eesti kodakondsuse andmise, sõltumata teenistuskohustuste liigist, laadist või iseloomust. Õiguslikku tähendust omab üksnes asjaolu, et isik on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. G. Š. kinnitab teenimist kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes omakäeliselt kirjutatud elulookirjelduses. Seega vastab G. Š. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. G. Š. väitest, et «Kodakondsuse seaduse» § 21 rikub Eesti riigile ja rahvale lojaalsete isikute inimõigusi, ei selgu, milles seisneb nende rikkumiste olemus. «Kodakondsuse seaduse» § 2 lõike 1 kohaselt omandatakse Eesti kodakondsus sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras või taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena. G. Š. ei ole alaealisena Eesti kodakondsust kaotanud, samuti ei ole ta Eesti kodakondsust omandanud ka sünniga, mistõttu ta ei kuulu subjektide hulka, kelle põhiõigusi kodakondsuse andmisest keeldumisega võidakse rikkuda. «Kodakondsuse seaduse» kohaselt ei ole subjektiivset õigust kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni teel. Seega ei ole riigil kohustust anda tingimusteta kodakondsust riigis viibivale või riigis alaliselt elavale isikule, kellel puudub kodakondsus. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 6 mitte anda Eesti kodakondsust G. Š-le, kuna ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus G. Š-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.