Haridusminister — Pedagoogikaspetsialistide üldtööaja kasutamise põhimõtete kinnitamine — RTL, 1994, 39, 0

Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1994. a. määruse nr. 133 "Lühendatud tööaja kehtestamine pedagoogikaspetsialistidele" (RT I 1994, 30, 467) alusel ja täitmiseks kultuuri- ja haridusminister määrab

1. Kinnitada juurdelisatud "Pedagoogikaspetsialistide üldtööaja kasutamise põhimõtted" ja kehtestada need 1. septembrist 1994. a. Kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik RUMMO Kooskõlastatud Marju LAURISTIN sotsiaalminister 21.06.1994. a. Kinnitatud kultuuri- ja haridusministri 21. juuni 1994. a. määrusega nr. 11 PEDAGOOGIKASPETSIALISTIDE ÜLDTÖÖAJA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1994. a. määrusega nr. 133 kinnitati koolide ja muude lasteasutuste õpetajate, kasvatajate ja teiste pedagoogikaspetsialistide lühendatud tööaja kestused, mis jaguneb üldtööajaks ja selle raames kehtestatud õpetajate, kasvatajate ja mõnede teiste töötajate vahetu õppekasvatustöö tundide arvuks nädalas. Nimetatud õppe- ja kasvatustöö koormusnormidest lähtudes määratakse kindlaks õpetajate, kasvatajate, ringijuhtide, logopeedide, defektoloogide, klaverisaatjate, kehakultuuriinstruktorite ja kuuldekabinettide instruktorite ametikohad. Vahetust õppe- ja kasvatustöö ajast üle jäänud üldtööaja kasutamine määratakse kindlaks töölepingu, ametijuhendi, sisekorra eeskirjade ja kollektiivlepinguga. 2. Üldtööaja hulka võib arvata: 1) põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpetajatel - õppekavade ja materjalide koostamine ning hooldamine, tundideks ettevalmistamine, õppeülesannete koostamine ja parandamine, eksamite vastuvõtmine, õpilaste abistamine ja nõustamine, korrapidamine koolis, kasvatuslike ülesannete täitmine väljaspool tunde (õppeekskursioonid, matkad, koolipeod, töö kooliaias), osalemine töökoosolekutel (koosolekud kooli õppekasvatus- ja organisatsioonilise töö korraldamise küsimustes) ja ainesektsioonide, -nõukogu ja komisjonide töös, lastevanemate nõustamine, vajadusel kodude külastamine; 2) koolide, lasteasutuste, haiglate ja polikliinikute eripedagoogidel - kõneravi ning eriõpet või rühma vajavate laste väljaselgitamine, koos õpetajate, kasvatajate ja lastevanematega individuaalsete õppekavade väljatöötamine, nende konsulteerimine õppevahendite, -meetodite ja materjalide kasutamisel, tundideks ettevalmistamine, dokumentide, aruannete vormistamine, osalemine töökoosolekutel ja ainesektsioonide, -nõukogude ja komisjonide töös, õppe- ja metoodiliste materjalide valmistamine ja hooldamine; 3) koolide ja õppeasutuste kasvatajatel - rühmatöö kava koostamine ja selle ettevalmistamine, laste elukondlike vajaduste rahuldamise korraldamine, koolisiseste ürituste korraldamisele kaasaaitamine, osalemine töökoosolekutel ja ainesektsioonide, -nõukogude töös, õppe-metoodilise töö tegemine; lastevanematega sidemete pidamine; 4) huvialakoolide huvialaõpetajatel, s.h. muusika-, kunstikoolide õpetajatel, klaverisaatjatel, kõikide koolide ringijuhtidel - tundideks ja ringitööks ettevalmistamine, individuaalprogrammide, arengukavade koostamine, õppematerjalide valmistamine ja hooldamine, koolisiseste ürituste, konkursside, ülevaatuste ettevalmistamine, nendel koos lastega osalemine, töökoosolekutel ja ainesektsioonide, -nõukogude ja komisjonide koosolekutel osalemine; 5) spordikoolide treener-õpetajatel - individuaaltreeningkavade koostamine, tundideks ettevalmistamine, õpilaste saatmine võistlustel, treeninglaagrites, võistluste organiseerimine, õppematerjalide valmistamine ja hooldamine, töökoosolekutel ja ainesektsioonide, -nõukogude ja komisjonide koosolekutel osalemine; 6) koolieelsete lasteasutuste iga nimetusega kasvatajatel - õppe- ja rühmatööks ettevalmistamine, õppevahendite ja materjalide valmistamine, hooldamine, kokkulepitud ajavahemikul (kuni pool tundi) kahe kasvataja üheaegne rühmas viibimine, lasteasutuse siseste ürituste (tähtpäevade, näituste, laste pidude jms.) korraldamises osalemine, töökoosolekutel ja ainesektsioonide, -nõukogude ja komisjonide koosolekutel osalemine, lastevanemate nõustamine, vajadusel kodude külastamine. 3. Kui pedagoogi vahetu õppe- või kasvatustöö tundide arv on suurem, kui tema ametikohale on kehtestatud, vormistatakse see kooskõlas töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 242) paragrahviga 37 kohakaaslusena ja sõlmitakse eraldi kirjalik tööleping. Vastavalt töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 1994, 2, 12) paragrahvile 17 ei või kohakaasluse alusel töötava pedagoogi üldtööaeg nädalas ületada 20 tundi. Kui pedagoog töötab põhikohal osalise tööajaga (s.t. vähem kui 1,0 ametikohaga), ei või üldtööaeg põhitööl ja kohakaasluskohal kokku ületada 60 tundi nädalas. 4. Üldtööaja piires võib haridusasutuse juht kooskõlas palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154) paragrahviga 12 määrata pedagoogile temaga kokkuleppel asendustunde, mille eest talle makstakse ühekordselt lisatasu tunnitasumäära ulatuses vastavalt tehtud õppe-kasvatustöö tundide arvule. Tundide asendamine ja selle eest lisatasu maksmine vormistatakse kirjaliku kokkuleppega. Kui asendamine ei mahu üldtööaja piiridesse, vormistatakse kuni nädalane asendamine ületunnitööna, pikemaajaline asendamine kohakaaslusena. Ületunnitöö tasustatakse vastavuses palgaseaduse paragrahviga 14, soovitades eelkõige hüvitada seda vaba aja andmisega. 5. Õppetöö vaheajad, mis ei ühti iga-aastase puhkusega, on pedagoogide tööaeg. Sel ajal kaasab kooli juhtkond neid pedagoogilisele ja organiseerimistööle, s.h. punktis 2 toodud ülesannete täitmine neile kehtestatud tööaja piires. 6. Tööaja reþiimi kehtestab ja tööaja arvestust peab asutuse juht töösisekorra eeskirjade, ajakava, töölepinguga ja kollektiivlepinguga kindlaksmääratud korras. Koolides ja lasteasutustes võib jagada töö iseloomust tulenevalt teatud töötajate (näiteks huvialajuht) tööaja nendega kokkuleppel osadeks (osa tööaega õhtul, osa päeval).