Vabariigi Valitsus — 2001. aastal antud riigiabi aruande kinnitamine — RTL, 18, 260

«Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600) § 49 lõike 2 alusel kinnitada Rahandusministeeriumi poolt esitatud «2001. aastal antud riigiabi aruanne» (lisatud). Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2003. a korraldusega nr 55-k 2001. AASTAL ANTUD RIIGIABI ARUANNE SISSEJUHATUS 1. Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) artikli 63 lõike 4 punkt b sätestab pooltele kohustuse anda iga-aastaselt aru riigiabi kogusuuruse ja jaotuse kohta. 2. Euroopa lepingu artikli 63 lõike 1 punktis iii ja lõikes 2 osutatud riigiabi käsitlevate sätete rakenduseeskirjad1 sätestavad, et Euroopa Ühenduse riigiabi järelevalveasutuseks on Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi komisjon) ja Eesti Vabariigi riigiabi järelevalveasutuseks on Rahandusministeerium. 3. 1996. aastal esitas Eesti Vabariik esimese riigiabi aruande. 1997.–1998. aasta riigiabi aruanne koostati erineva riigiabi hindamise ja riigiabi elemendi arvutamise metodoloogia alusel. 1999. ja 2000. aasta riigiabi aruanded koostati vastavalt komisjoni VIII riigiabi ülevaates2 ja komisjoni IX riigiabi ülevaates3 kasutatud metodoloogiast lähtudes. 4. Käesolev aruanne esitab ülevaate Eestis 2001. aastal antud riigiabist, lähtudes komisjoni IX riigiabi ülevaates kasutatud metodoloogiast. ÜLDMÄRKUSED 5. Aruanne sisaldab horisontaalseteks, sektoraalseteks ja regionaalseteks eesmärkideks antud riigiabi. Eesmärkide jaotus vastab komisjoni IX riigiabi ülevaate jaotusele. 6. Aruanne järgib komisjoni riigiabi ülevaadet ka abi vormide osas. A1A sisaldab rahalisi toetusi ja intressitoetusi, A2A maksusoodustusi, B1A aktsiakapitali suurendamist, C1A soodustingimustel laene, C2A maksude ajatamist ja D1A garantiisid. 7. Käesolev aruanne ei kajasta vähese tähtsusega abi 4. Vastavalt «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600) § 33 lõikele 1 loetakse vähese tähtsusega abiks «abi, mis ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul». Aruande läbipaistvuse tagamiseks on järgnevalt toodud andmed vähese tähtsusega abi kohta: 2001. aastal anti vähese tähtsusega abi summas 12,3 miljonit krooni (787 600 eurot). 8. Põllumajandusele ja kalandusele antav riigiabi ei kuulu Euroopa lepingu artikli 63 alla ja seega ei ole nimetatud valdkonnad aruandes kajastatud. 9. Aruanne hõlmab töötlevale tööstusele ja transpordisektorile antud riigiabi ning regionaalabi. Eestis ei ole söetööstust. Vaadeldaval perioodil ei antud riigiabi laevaehitusele, mootorsõidukitööstusele, terasetööstusele ega finantsteenuste sektorile. 10. Abi transpordisektorile on aruande II osas toodud kogumahus, sealhulgas vastavalt komisjoni IX riigiabi ülevaatele nõukogu määruse nr 1191/695 põhimõttel antud abi raudteetranspordile ja bussitranspordi dotatsioonideks. Dotatsioon ühenduseks saartega hõlmab nii praami-, väikelaeva- kui ka lennuühendust. 11. Riigiabi arvutamisel sooduslaenudes on kasutatud riigiabi viiteintressina 2001. aastal Eesti pankade poolt mittefinantssektori ettevõtjatele antud laenude kaalutud keskmist intressimäära, mis Eesti Panga andmetel oli lühiajalistele laenudele 8,2% ja pikaajalistele laenudele 8,3%. 12. Andmed I lisas on esitatud Eesti kroonides, II lisas on andmed ümber arvestatud eurodesse (vahetuskurss 15,6466 EEK/EUR). III lisas tuuakse ülevaade 2001. a Phare programmidest. Phare programmide Eesti-poolne kaasfinantseerimine ei sisaldanud 2001. aastal riigiabi. 1 Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2002, 15.01.2002. 2 European Commission (2000), Eighth Survey on State Aid in the European Union, COM (2000) 205 final, Brussels 11.4.2000. 3 European Commission (2001), Ninth Survey on State Aid in the European Union, COM (2001) 403 final, Brussels, 18.7.2001. 4 Vähese tähtsusega abi ei ole EÜ reeglite järgi riigiabi, kuna ei moonuta riikidevahelist konkurentsi. 5 Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1191/69, 26.06.1969, raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta (EÜT L 156, 28.06.1969). I OSA: RIIGIABI KOGUMAHT 13. Riigiabi kogumaht aruandeperioodil on toodud tabelites 1 ja 2. Tabel 1 Riigiabi kogumaht jooksevhindades (tuhandetes kroonides) 1999 2000 2001 Riigiabi KOKKU Sealhulgas 1 111 777,9 407 133,3 549 243,3 – töötlev tööstus 748 655,0 39 706,8 101 885,7 – söetööstus – – – – transport sealhulgas raudteetransport 340 714,8 145 600,0 341 117,0 142 127,4 422 829,0 231 013,9 – teenused 22 408,1 26 309,5 24 528,6 – tööhõive – – – – koolitus – – – Tabel 2 Riigiabi kogumaht jooksevhindades (tuhandetes eurodes) 1999 2000 2001 Riigiabi KOKKU Sealhulgas 71 055,5 26 020,5 35 103,1 – töötlev tööstus 47 847,8 2 537,7 6 511,7 – söetööstus – – – – transport sealhulgas raudteetransport 21 775,6 9 305,5 21 801,3 9 083,6 27 023,7 14 764,5 – teenused 1 432,1 1 681,5 1 567,7 – tööhõive – – – – koolitus – – – Võrreldes 2000. aastaga suurenes 2001. aasta riigiabi kogumaht Eestis 34,9% võrra. Selle tingis peamiselt töötleva tööstuse ettevõtjatele ja transpordisektorile antud riigiabi mahu kasv. Töötleva tööstuse osas on aruandesse lisatud keskkonnakaitse eesmärgil antud riigiabi summad, mida eelnevatel perioodidel riigiabina ei käsitatud. Samuti on lisandunud regionaalabi programm. Transpordisektoris on riigiabi mahu suurenemine seotud dotatsioonide üldkasvuga ja individuaalse riigiabi andmisega Edelaraudtee ASile. Riigiabi mahu vähenemine toimus vaid teenuste sektoris. 14. Tabelis 3 on toodud riigiabi kogumaht ühe elaniku kohta ja osakaal sisemajanduse koguproduktist, samuti riigiabi kogumaht ühe töötaja kohta ning osakaal valitsemissektori lõpptarbimiskulutustest. Tabel 3 Riigiabi kogumaht ühe elaniku kohta, sisemajanduse koguproduktist (SKP), ühe töötaja kohta ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutustest jooksevhindades (ümardatud) 1999 2000 2001 Ühe elaniku kohta (kr) 808 297 403 Ühe elaniku kohta (eurot) 52 19 26 Osakaal SKPst (%) 1,48 0,48 0,57 Ühe töötaja kohta (kr) * 1811 669 951 Ühe töötaja kohta (eurot)* 116 43 61 Osakaal valitsemissektori lõpptarbimiskulutustest (%) 6,23 2,19 4,52* * Aluseks on võetud töötajate üldarv Võrreldes eelmise aastaga on riigiabi kogumaht ühe elaniku kohta 2001. aastal tõusnud, kuid on siiski tunduvalt madalam kui sama näitaja Euroopa Liidus perioodil 1997–1999 (Eestis 26 eurot, ELis 240 eurot). Ka riigiabi ühe töötaja kohta on oluliselt madalam kui Euroopa Liidus perioodil 1997–1999 (Eestis 61 eurot, ELis 563 eurot). Suurenenud on riigiabi osakaal valitsemissektori lõpptarbimiskulutustes. Nimetatud näitaja on võrreldes ELi sama näitajaga perioodil 1997–1999 märgatavalt suurem (Eestis 4,52%, ELis 2,44%) Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis on Eestis peaaegu kaks korda väiksem võrreldes ELi sama näitajaga perioodil 1997–1999 (Eestis 0,57%, ELis 1,18%). II OSA: RIIGIABI TÖÖTLEVAS TÖÖSTUSES 15. Tabelis 4 on toodud töötleva tööstuse ettevõtjatele antud riigiabi üldmaht. Tabel 4 Riigiabi töötlevas tööstuses jooksvates hindades 1998 1999 2000 2001 Tuhat krooni 819 342,2 748 655,0 39 706,8 101 885,7 Tuhat eurot 52 365,5 47 847,8 2 537,7 6 511,7 Riigiabi üldmaht töötlevas tööstuses suurenes 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga 62 178 900 krooni ehk 3 974 000 euro võrra. Peamiselt toimus suurenemine (2/3 kogu riigiabi kasvust töötlevas tööstuses) keskkonnakaitsele suunatud riigiabiprogrammi arvelt, mida eelmistel aastatel riigiabina ei käsitatud. Suurenes ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning teistele töötleva tööstuse sektori ettevõtjatele antud riigiabi maht. 16. Tabelis 5 on toodud töötleva tööstuse ettevõtjatele antud riigiabi ja töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtuse suhe ning riigiabi ja töötlevas tööstuses hõivatute suhe. Tabel 5 Riigiabi suhe töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtusesse ja riigiabi töötlevas tööstuses hõivatute kohta jooksevhindades (ümardatud) 1998 1999 2000 2001 Suhe töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtusesse (%) 7,59 7,23 0,29 0,64 Ühe töötaja* kohta (kr) 5873 5750 288 759 Ühe töötaja* kohta (eurot) 375 367 18 49 * Aluseks on võetud töötlevas tööstuses töötajate arv Tabel 5 sisaldab riigiabi suhet nii töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtusesse kui riigiabi mahtu ühe töötleva tööstuse töötaja kohta. Riigiabi osatähtsus töötlevas tööstuses toodetud lisandväärtusest on 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga suurenenud, kuid see on endiselt väiksem kui Euroopa Liidus (1,5% 1999. a). Ka riigiabi osakaal ühe töötlevas tööstuses hõivatud töötaja kohta on tõusnud, kuna on kasvanud riigiabi üldmaht. 17. Aruanne kajastab riigiabi kõigis abi vormides. Töötlevas tööstuses antud riigiabi vormid on toodud tabelis 6. Tabel 6 Riigiabi töötlevas tööstuses 2001. aastal Jaotus riigiabi vormide järgi (jooksevhindades, %) Riigiabi vormid Grupp A Grupp B Grupp C Grupp D Kokku Rahal. toetus A1A Maksu- soodustus A2A Aktsia- kapitali- suurendam. B1A Soodus- laen C1A Maksude ajatamine C2A Garantii D1A 46,97 38,46 0,00 0,02 0,00 14,55 100,00 2001. aastal anti töötlevas tööstuses riigiabi peamiselt toetuste (46,97%) ja maksusoodustuste vormis. Võrreldes 2000. aastaga on tunduvalt vähenenud maksusoodustustena antud riigiabi, moodustades 38,46% (2000. aastal 69,65%). Samas on tõusnud riigiabi andmine toetuste (2000. aastal 29,14%) ja garantiide vormis (2000. aastal 1,13%). 2001. aastal ei antud riigiabi aktsiakapitali suurendamise ja maksude ajatamise vormis. 18. Tabel 7 kajastab riigiabi vastavalt abi andmise eesmärkidele. Tabel 7 Riigiabi töötlevale tööstusele (%) 2001. aastal Jaotus vastavalt sektoritele ja eesmärkidele 1. Horisontaalsed eesmärgid 1.1. Teadus- ja arendustegevus 8,55 1.2. Keskkonnakaitse 38,44 1.3. VKEd 10,19 1.4. Kaubandus 0,00 1.5. Energia säästmine 0,00 1.6. Saneerimine ja restruktureerimine 0,00 1.7. Muud horisontaalsed eesmärgid 0,00 2. Sektoraalsed eesmärgid 2.1. Laevaehitus 0,00 2.2. Terasetööstus 0,00 2.3. Muu töötlev tööstus 38,46 3. Regionaalsed eesmärgid 4,36 Kokku 100,00 * Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad 2001. aastal oli ülekaalus keskkonnakaitse eesmärkidel antud riigiabi ja muudele töötleva tööstuse sektori ettevõtjatele antud riigiabi. Järgnesid riigiabi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, teadus- ja arendustegevuseks suunatud ning regionaalsetel eesmärkidel antud riigiabi. Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi anti ettevõtjatele vastavalt «Saastetasu seaduse» (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375) §-le 19 saastetasu maksmise kohustuse asendamiseks. Nimetatud riigiabi on aruandes kajastatud esmakordselt. Riigiabi muudele töötleva tööstuse sektori ettevõtjatele Riigiabi anti kahele põlevkivi töötlevale tööstusettevõtjale «Saastetasu seaduse» § 10 lõike 3 alusel. Nimetatud soodustus kaotas kehtivuse 1. jaanuaril 2002. a. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi Sellel eesmärgil anti abi sihtasutuse KredEx laenugarantiide programmi raames. Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi Abi anti rahandusministrilt riigiabi andmise loa saanud abiprogrammi raames Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuurile eraldatud vahenditest nii rakendusuuringuteks kui tootearenduseks. Regionaalabi Regionaalabi all on kajastatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse mittepõllumajandustootjatele suunatud laenugarantiide programm. 19. Tabelis 7 on näidatud nii abiprogrammide raames kui ka individuaalse abina töötlevas tööstuses antud riigiabi. Nii keskkonnakaitsele, teadus- ja arendustegevusele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele kui regionaalseteks eesmärkideks suunatud riigiabi anti abiprogrammide raames. Individuaalset riigiabi anti vaid kahele muu töötleva tööstuse sektori ettevõtjale. III OSA: RIIGIABI TEISTELE SEKTORITELE 20. Abi meediale ja kultuurile 2001. aastal toetati Eesti filmitööstust, sh mängufilmide ja animafilmide tootmist. Vastavalt Euroopa Ühenduse reeglitele võib kultuuri edendamiseks antavat abi pidada ühisturuga kokkusobivaks. Abimeetmed Eesti filmitööstusele täidavad kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise eesmärki. Kuna filmid võivad konkureerida teiste filmitootjate filmidega, arvati nimetatud meetmed riigiabi hulka. Samuti toetati perioodiliste väljaannete kojukannet maapiirkondades, kus kandekulud linnapiirkondadega võrreldes on tunduvalt suuremad. 21. Tabelis 8 on toodud transpordisektorile 2001. aastal antud riigiabi. Tabel 8 Riigiabi transpordisektorile jooksevhindades (tuhandetes kroonides) Raudtee- transport Ühendus saartega* Maantee- transport Riigiabi kogumaht sealhulgas vastavalt nõukogu määruse nr 1191/69 põhimõtetele antud riigiabi 231 013,9 191 288,9 63 000,0 – 128 815,0 128 815,0 * Ühendus saartega hõlmab nii praami-, väikelaeva- kui ka lennuühendust saartega. Dotatsioonid lennuühenduseks saartega moodustasid 5 100 000 krooni. Eesti riiklik transpordipoliitika näeb ette, et riik ja kohalikud omavalitsused katavad sihtotstarbelise dotatsiooniga oma eelarvest osa kohaliku ühistranspordi veokuludest. Ühistranspordi toetamise eesmärk on tagada ühistranspordi sõidupiletihinna optimaalne tase, mis soodustaks igapäevaliikluses ühissõidukite eelistatud kasutamist ning tagaks ühistransporditeenuse kättesaadavuse ka keskmisest madalama sissetulekuga elanike gruppidele. Toetatakse avalikku liinivedu, kuna transpordiettevõtjatel ei ole võimalik katta reisijateveoteenuse osutamisel tehtavaid kulusid sellest saadava tulu arvelt. I lisa: Ülevaade riigiabi kogumahust Eestis 2001. aastal (tuhandetes kroonides) A1A A2A B1A C1A C2A D1A KOKKU % 1. Horisontaalsed eesmärgid 1.1. Teadus- ja arendustegevus 8 687,5 0 0 21,8 0 0 8 709,3 1,59 1.2. Keskkonnakaitse 39 169,8 0 0 0 0 0 39 169,8 7,13 1.3. VKEd 0 0 0 0 0 10 377,7 10 377,7 1,89 1.4. Kaubandus 0 0 0 0 0 0 0,00 1.5. Energia säästmine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.6. Saneerimine ja restruktureerimine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.7. Tööhõive 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.8. Koolitus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.9. Muud horisontaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0 2. Sektoraalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.1. Terasetööstus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.2. Laevaehitus 0 0 0 0 0 0 0 0 2.3. Muu töötlev tööstus 0 39 185,2 0 0 0 0 39 185,2 7,13 2.4. Söetööstus – abi tootmisele 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.5. Söetööstus – muu abi 0 2.6. Transport sh – nõukogu määrus 191/69 – õhutransport 422 829,0 320 103,9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 422 829,0 320 103,9 0 76,98 58,28 0 2.7. Finantsteenused 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.8. Turism, meedia, kultuur 24 528,6 0 0 0 0 0 24 528,6 4,47 3. Regionaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 4 443,7 4 443,7 0,81 KOKKU 495 214,9 39 185,2 0 21,8 0 14 821,4 549 243,3 100,00 % 90,16 7,13 0,00 0,01 0,00 2,70 100,00 II lisa: Ülevaade riigiabi kogumahust Eestis 2001. aastal (tuhandetes eurodes) A1A A2A B1A C1A C2A D1A KOKKU % 1. Horisontaalsed eesmärgid 1.1 Teadus- ja arendustegevus 555,2 0 0 1,4 0 0 556,6 1,59 1.2 Keskkonnakaitse 2 503,4 0 0 0 0 0 2503,4 7,13 1.3 VKEd 0 0 0 0 0 663,3 663,3 1,89 1.4 Kaubandus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.5 Energia säästmine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.6 Saneerimine ja restruktureerimine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.7 Tööhõive 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.8 Koolitus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.9 Muud horisontaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2. Sektoraalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.1 Terasetööstus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.2 Laevaehitus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.3 Muu töötlev tööstus 0 2 504,4 0 0 0 0 2 504,4 7,13 2.4 Söetööstus – abi tootmisele 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.5 Söetööstus – muu abi 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.6 Transport sh –nõukogu määrus 1191/69 – õhutransport 27 023,7 20 458,4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 27 023,7 20 458,4 0 76,98 0 2.7 Finantsteenused 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.8 Turism, meedia, kultuur 1 567,7 0 0 0 0 0 1 567,7 4,47 3. Regionaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 284,0 284,0 0,81 KOKKU 31 650,0 2 504,4 0 1,4 0 947,3 35 103,1 100,00 % 90,16 7,13 0,00 0,01 0,00 2,70 100,00 III lisa: EESTI PHARE 2001. a RAHVUSLIK PROGRAMM (EUR) Haldussuutlikkuse tugevdamist toetavate Phare projektide nimekiri Taotleja/projekt Projekti kogumaksumus Phare kokku Phare IB Phare INV Eesti kaasfin. Siseministeerium 1 Schengeni konventsiooni rakendamine 2 138 541 1 675 990 374 580 1 301 410 462 551 2 Analüüsi infosüsteemi programm 715 978 605 313 227 816 377 497 110 665 Põllumajandusministeerium 3 Tururegulatsiooni süsteemi arendamine 2 010 000 1 570 000 610 000 960 000 440 000 4 Toidujärelevalvesüsteemi tugevdamine 2 545 000 1 975 000 710 000 1 265 000 570 000 5 Loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehase projekt 3 990 000 3 000 000 0 3 000 000 990 000 Justiitsministeerium 6 Kohtusüsteemi administratiivse suutlikkuse parandamine 767 000 600 000 335 000 265 000 167 000 Sotsiaalministeerium 7 Kollektiivläbirääkimiste edendamine alaliitude tasemel 473 000 461 000 461 000 0 12 000 Rahandusministeerium 8 Maksuameti administratiivse suutlikkuse tõstmine 1 495 400 1 384 000 1 254 000 130 000 111 400 Majandusministeerium 9 Vastavushindamise infrastruktuuri arendamine metroloogia valdkonnas 3 343 300 2 500 000 447 000 2 053 000 843 300 Haridusministeerium 10 Veterinaarmeditsiinialase hariduse kaasajastamise projekt 2 920 000 1 920 000 620 000 1 300 000 1 000 000 Keskkonnaministeerium 11 ELi looduskaitse võrgustiku (Natura 2000) loomine Eestis 970 000 800 000 800 000 0 170 000 Riigikantselei eurointegratsiooni büroo 12 Toetus kiirendamaks Eesti liitumist ELiga 1 600 000 1 300 000 1 300 000 0 300 000 Haldussuutlikkuse tugevdamist toetavate Phare 2001 projektide kogueelarve 22 968 219 17 791 303 7 139 396 10 651 907 5 176 916 Sotsiaalset ja majanduslikku ühtlustamist toetavate projektide (ESC) nimekiri Taotleja/ projekt Projekti kogumaksumus Phare kokku Phare IB Phare INV Eesti kaasfin. Majandusministeerium 13 Struktuuride ja instrumentide väljatöötamine ettevõtluse toetamise meetmete elluviimiseks 4 138 800 2 768 800 1 000 000 1 768 800 1 370 000 Haridusministeerium 14 Toetus inimressursi arenguks Lääne-Eesti saartel 1 250 000 1 000 000 330 000 670 000 250 000 Sotsiaalministeerium 15 Toetus noorte tööhõivele 1 250 000 1 000 000 1 000 000 0 250 000 Rahandusministeerium 16 ELi struktuurivahendite juhtimiseks ettevalmistumine 1 795 000 1 200 000 965 000 235 000 595 000 Eesti Phare 2001. a rahvusliku programmi ESC projektide kogueelarve 8 433 800 5 968 800 3 295 000 2 673 800 2 465 000 Phare 2001 toetus Eesti osalemiseks Euroopa ühenduste programmides 2002. a 3 177 598 2 585 398 1 574 898 1 010 500 592 200 Osalemine Läänemere riikide koostööprogrammis (CBC) 3 000 000 3 000 000 0 3 000 000 Phare 2001. a programmi eelarve kokku 37 579 617 29 345 501 12 009 294 17 336 207 8 234 116 Rahandusminister Harri ÕUNAPUU