Sotsiaalminister — Isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete ohutuspõhinõuete ja tooteohutuse riikliku järelevalve eeskirja kinnitamise kohta Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuded, mida peab järgima isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuded, mida peab järgima masinate ja seadmete projekteerimisel ja valmistamisel Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskiri — RTL, 1994, 31, 0

SOTSIAALMINISTEERIUM MINISTRI MÄÄRUS Tallinn 30. mai 1994. a. nr. 38 Isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete ohutuspõhinõuete ja tooteohutuse riikliku järelevalve eeskirja kinnitamine ""Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra" ning "Masinate ja seadmete ohutuse tagamise korra" kinnitamise kohta" (RT I 1993, 75, 1103) täitmiseks ja eelnimetatud kordade täitmise üle riikliku järelevalve korraldamiseks määran: Kinnitada juurdelisatud: 1. "Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuded, mida peab järgima isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel." 2. "Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuded, mida peab järgima masinate ja seadmete projekteerimisel ja valmistamisel." 3. "Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskiri." Sotsiaalminister Marju Lauristin ------ Kinnitatud sotsiaalministri 30. 05. 1994. a. määrusega nr. 38 TERVISEKAITSE JA OHUTUSE PÕHINÕUDED, MIDA PEAB JÄRGIMA ISIKUKAITSEVAHENDITE PROJEKTEERIMISEL JA VALMISTAMISEL. Käesolev "Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuded, mida peab järgima isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel" (edaspidi põhinõuded) on koostatud Euroopa Ühenduse isikukaitsevahendite ohutust käsitleva direktiivi 89/686/EEC alusel, välja arvatud käesolevate põhinõuete p.4. 1. ÜLDNÕUDED Isikukaitsevahendid (edaspidi IKV-d) peavad kaitsema nende kasutajat kõigi esinevate kahjulike ja ohtlike mõjurite eest. 1.1. Projekteerimise põhimõtted 1.1.1. Ergonoomia IKV-d peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende kasutamisel ettenähtud otstarbel ja tingimustes oleks tagatud kasutaja normaalne tegutsemine maksimaalse võimaliku ohutusega 1.1.2. Kaitsetasemed 1.1.2.1. Optimaalne kaitsetase Optimaalne kaitsetase on selline, mille puhul IKV-de kasutamisest tingitud piirangud ei takista nende efektiivset kasutamist ohu või tavapärase toimingu sooritamise ajal. 1.1.2.2. Erinevatele ohuastmetele vastavad kaitsetasemed Kui eeldatavates kasutamisoludes esineb erinevaid ohuastmeid, peab IKV-de projekteerimisel arvestama neile vastavate kaitsetasemetega. 1.2. IKV-de ohutus 1.2.1. IKV-de ohtlikud ja häirivad omadused IKV-d peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende kasutamine eeldatavates tingimustes ei tekitaks ohtu ega häiriks kasutajat tegutsemisel. 1.2.1.1. Kasutatavate materjalide sobivus IKV-de valmistamiseks kasutatavad materjalid ja koostisosad, kaasa arvatud nende laguproduktid, ei tohi mõjuda kahjustavalt kasutaja isiklikule hügieenile ega tervisele. 1.2.1.2. Kasutajaga kontaktis olevate pindade omadused Kõik kasutajaga kontaktis olevad või kontakti sattuda võivad IKV-de pinnad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad, neil ei tohi olla teravaid servi, väljaulatuvaid osi või muud taolist, mis võiks esile kutsuda liigset ärritust või vigastusi. 1.2.1.3 Kasutaja liikumisvabaduse võimalikult vähene piiramine IKV-de kasutaja liikumist piirav mõju peab olema võimalikult väike. IKV-de kasutamine ei tohi põhjustada kasutaja selliseid liigutusi, mis võivad teda või teisi inimesi ohustada. 1.3. Kasutamismugavus ja -tõhusus 1.3.1. IKV-de sobivus kasutajale IKV-sid peab projekteerima ja valmistama nii, et neid oleks lihtne panna õigesse kasutamisasendisse ning need püsiksid paigal kogu eeldatava kasutamisaja, sõltumata tööliigutustest ja -asendeist. Selle peab tagama sobivate reguleerimis- ja kinnitusvõimaluste või küllaldase suuruste valikuga. 1.3.2. Kergus ja konstruktsiooni tugevus IKV-de mass peab olema minimaalne, kuid niivõrd, et see ei vähenda konstruktsiooni vastupidavust ega IKV-de efektiivsust. IKV-d peavad vastu pidama neile ettenähtud kasutamisoludes mõjuvatele välismõjudele, arvestamata põhinõuete punktis 3 mainitud lisanõudeid mõningatele IKV-de tüüpidele. 1.3.3. Üheaegselt kasutatavate IKV-de kokkusobivus Kui valmistaja toodab samaaegselt konstruktsioonilt ja tüübilt erinevaid, lähedaste kehaosade üheaegseks kaitseks mõeldud IKV-sid, peavad need olema sobivad üheaegseks kasutamiseks. 1.4. Kasutamisjuhendid Valmistaja poolt kaasa antavais IKV-de kasutamisjuhendeis peavad olema lisaks andmetele valmistajast ja/või tarnijast veel järgmised andmed: a) IKV-de hoidmise, kasutamise, hoolduse ja desinfitseerimise kohta; Valmistaja poolt soovitatavad puhastus-, hooldus- ja desinfitseerimisained ei tohi omada IKV-sid või nende kasutajat kahjustavaid kõrvalmõjusid; b) IKV-de tõhususe kohta katsetamisel saadud tulemuste põhjal; c) IKV-de tüübile sobiva lisavarustuse ja varuosade omaduste kohta; d) erinevatele ohuastmetele vastavate kaitsetasemete ja nendega seotud piirangute kohta; e) IKV-de või nende osade vananemisaja või kasutamise piirtähtaja kohta; f) transpordiks sobiva pakkimisviisi kohta; g) märgistuse selgitus (vt. 2.12.). Kasutamisjuhendid peavad olema täpsed ja arusaadavad ning kasutajamaa riigikeeles. 2. LISANÕUDED MÕNINGATELE IKV-DE LIIKIDELE 2.1. Reguleerimismehhanismiga varustatud IKV-d peab projekteerima ja valmistama nii, et ettenähtud kasutamisoludes nende reguleeringu tahtmatu muutus oleks välistatud. 2.2. Kaitstavaid kehaosi ümbritsevad IKV-d Kaitstavat kehaosa ümbritsevad kaitsevahendid peavad olema piisavalt ventileeritavad või ventileeruvad, et piirata kasutamisest tingitud higi teket. Kui see pole võimalik, peavad kaitsevahendeil võimaluse korral olema higi absorbeerivad osad. 2.3. Näo, silmade ja hingamiselundite IKV-d Näo, silmade ja hingamiselundite kaitsevahendid peavad võimalikult vähe piirama kasutaja vaatevälja. Silmi kaitsvate IKV-de "klaasid" peavad olema optiliselt piisavalt neutraalsed, et neid võiks kasutada täpsust nõudvatel pikaajalistel töödel. Vajadusel peab neid töötlema sisepinnale niiskuse kondenseerumist vältivate kemikaalidega või varustama sellekohaste lisaseadiste IKV-de tüübid, mis on ette nähtud kasutamiseks isikuile, kelle nägemine võib vajada optilist korrigeerimist, peavad sobima kasutamiseks koos prillide või kontaktläätsedega. 2.4. IKV-de vananemine Kui vananemine võib märgatavalt vähendada IKV-de kaitseomadusi, peab igale IKV eksemplarile ja/või selle vahetatavale osale märkima valmistamise aja ja võimalusel ka kasutamise piirtähtaja nii, et märgistust poleks võimalik valesti mõista. Samad andmed peab märkima püsivkirjas ka pakendile. Kui valmistaja pole võimeline hindama IKV-de tegelikku kasutamisiga, peab ta andma kasutamisjuhendis kõik vajalikud andmed selleks, et kasutaja võiks ise, arvestades IKV-de kvaliteeti ning nende hoidmis-, kasutamis-, puhastamis-, ja korrastamisolusid, hinnata tõenäolist vananemisaega. Kui valmistaja näeb ette, et tema soovitatud puhastusmenetlus võib tõenäoliselt vähendada IKV-de kaitseomadusi, peab ta varustama kõik eksemplarid märgistusega, kus on näidatud, mitu korda võib IKV-sid puhastada enne nende kontrollimist või kasutamiskõlbmatuks muutumist. Kui see pole võimalik, peab need andmed esitama kasutamisjuhendis. 2.5. IKV-de takerdumisoht Kui IKV-de eeldatavais kasutamisoludes võib eeldada nende takerdumisohtu mõne liikuva osa külge, mis tekitaks kasutajale ohtu, peab IKV-de põhiosad valmistama sellise tugevuse või konstruktsiooniga, et nad vajadusel puruneksid ja tagaksid sellega kasutaja eraldumise ohust. 2.6. Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad IKV-d Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ette nähtud IKV-d peab projekteerima ja valmistama sellistena, et nad ei tekitaks elektri, staatilise laengu või löögi tagajärjel kaarleeki ega sadet, mis võiks põhjustada plahvatuse. 2.7. Hädaolukorras kasutatavad, kiiresti paigaldatavad või äravõetavad IKV-d Sellised IKV-d peab projekteerima ja valmistama nii, et nende paigaldamiseks või äravõtmiseks kuluv aeg oleks võimalikult lühike. IKV-de paigaldamiseks või äravõtmiseks kasutatavad vahendid (rihmad, trukid ...) peavad olema hõlpsasti ja kiiresti käsitsetavad. 2.8. Eriti ohtlikes oludes kasutatavad IKV-d Eriti ohtlikes oludes kasutatavate IKV-de, loetletud Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1993. a. määrusega nr. 356 kinnitatud "Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra" p. 11-s, kasutamisjuhendeis peavad olema eraldi juhised eriväljaõppega isikutele, kes oskavad neid juhiseid tõlgendada ja tagavad, et kasutajad neid järgiksid. Kasutamisjuhendis peab kirjeldama ka, kuidas IKV-de kasutamise ajal saab kontrollida, et need on õigesti paigaldatud ja toimivad. 2.9. Reguleeritavate ja/või vahetatavate osadega IKV-d Kõik IKV-de osad, mida kasutaja võib reguleerida või vahetada, peab projekteerima ja valmistama nii, et nende reguleerimine ja vahetamine toimub lihtsalt, ilma töövahendeid kasutamata. 2.10. Teiste, täiendavate lisaseadmetega ühendatavad IKV-d Kui IKV-d on seadiseid, mille abil neid saab ühendada täiendavate seadmetega, peab ühendusmehhanismid projekteerima ja valmistama nii, et IKV-sid saab ühendada vaid nende seadmetega. 2.11. Vedeliku tsirkulatsioonisüsteemiga varustatud IKV-d Kui IKV-d sisaldavad vedeliku tsirkulatsioonisüsteemi, peab see olema valitud või projekteeritud ning paigutatud nii, et piisav vedeliku tsirkulatsioon on eeldatavais kasutamisoludes tagatud kaitstava kehaosa kogu ulatuses, sõltumata kasutaja asendist või liikumisest. 2.12. IKV-d, millistel on üks või enam otseselt või kaudselt tervisekaitse või ohutuse alast identifitseerimismärki või eritunnust Selliste IKV-de otseselt või kaudselt tervisekaitset või ohutust puudutav märgistus peaks eelistatavalt olema antud harmoniseeritud pilt- ja/või mõistemärgina. Märgistus peab püsima selgelt loetavana kogu eeldatava kasutamisaja. See peab olema täielik, täpne ja kergesti arusaadav, et vältida vääritimõistmist; kui see sisaldab sõnu või teksti, peavad need olema eestikeelsed (võivad olla dubleeritud muus keeles). Kui IKV-de või nende osade väiksed mõõdud ei võimalda kogu märgistust või osa sellest neile kanda, peab kogu vajalik informatsioon sisalduma pakendil ja kasutamisjuhendis. 2.13. Kandjat visuaalselt märgatavaks tegev kaitseriietus Kaitseriietusel, mis on ette nähtud kasutamiseks oludes, kus kasutaja peab olema märgatav ja eraldatav, peab olema üks või enam otsest või peegeldunud, sobiva luminestsentsi intensiivsuse ning foto- ja kalorimeetriliste omadustega valgust kiirgavat osa. 2.14. Mitme ohu eest kaitsvad IKV-d Mitme, üheaegselt esineda võiva ohu eest kaitsvad IKV-d peab projekteerima ja valmistama nii, et nad iga üksiku ohu osas rahuldaksid põhinõudeid (vaata 3. ptk). 3. LISANÕUDED MÕNINGATE OHTUDE EEST KAITSMISEL 3.1. Kaitse mehaaniliste löökide eest 3.1.1. Kukkuvate või paiskuvate esemete põhjustatud löögid ning kehaosade löögid vastu esemeid. Selliste ohtude, eriti aga keha ja selle osi muljumiste ja torgete eest kaitsvad IKV-d peavad vähendama löögi mõju võimaliku miinimumini. Seejuures ei tohi amortiseerivate osade möödud ega mass segada kaitsevahendi kasutamist eeldatud kasutamisoludes. 3.1.2. Kukkumised 3.1.2.1. Libisemiste vältimine Libisemisvastaste jalatsite tallad peab projekteerima ja valmistama või varustama lisaosadega nii, et oleks tagatud taldade piisav haardumine käiguteede pinnaga, arvestades nende võimalikku liiki ja seisundit. 3.1.2.2. Allakukkumiste vältimine Allakukkumise ja selle tagajärgede vältimiseks mõeldud IKV-d peavad koosnema rakmetest ja seadisest, mille abil saab neid kinnitada kindla kinnituspunkti külge. Kaitsevahendid peab projekteerima nii, et nende kasutaja eeldatav langemistee allakukkumisel on võimalikult lühike, et vältida lööke vastu esemeid. Allakukkumisel ei tohi pidurdusjõud saavutada piirväärtust, mille puhul kasutaja võiks saada vigastusi või kaitsevahendi mõni osa rebeneda ja sellega põhjustada kasutaja edasise kukkumise. Peab ka tagama, et pidurduse järel jääks kasutaja sellisesse asendisse, millises ta võib oodata abi saabumist. Valmistaja poolt kaasa antavad juhendid peavad sisaldama kogu olulise teabe: - nõutavaist kindla kinnituspunkti omadustest ja vajalikust kasutaja vaba langemise tee pikkusest alumise pinnani, et kasutaja selle vastu ei kukuks; - rakmete õigest paigaldamisest ning kaitsevahendi kinnitamisest kindla kinnituspunkti külge. 3.1.3. Mehaaniline vibratsioon Mehaanilise vibratsiooni eest kaitsvad IKV-d peavad tagama kaitstavale kehaosale mõjuva kahjulike sagedustega vibratsiooni piisava summutamise. Kasutajale mõjuva vibrokiirenduse efektiivväärtus ei tohi ühelgi juhul ületada kehaosadele kehtestatud maksimaalset päevanormi. 3.2. Kaitse kehaosade muljumise eest Muljumise eest kaitsevad IKV-d peavad nõrgendama surve mõju niivõrd, et see ei tekitaks püsivaid kahjustusi. 3.3. Kaitse mehaaniliste vigastuste eest (haavad, marrastused, lõiked, torked) IKV-de, mis on ette nähtud keha või selle osade kaitsmiseks seadmete poolt tekitatavate pindmiste vigastuste (haavad, marrastused, lõiked, torked) eest, materjalid ja osad peab valima projekteerima ja ühendama nii et eeldatavais kasutamisoludes oleks tagatud piisav kaitse selliste ohtude eest (vt. ka p. 3.1.) 3.4. Uppumisohu vältimine (päästevestid, käevööd, päästeülikonnad) Uppumise vältimiseks ette nähtud IKV-d peavad suutma vedelasse keskkonda sattunud, ka nõrkenud või teadvusetu kasutaja võimalikult kiiresti pinnale tõsta tema tervist ohustamata ning hoida teda pinnal asendis, mis võimaldab tal abi oodates hingata. Need IKV-d võivad olla täielikult või osaliselt mitteuppuvast materjalist, käsitsi või automaatselt gaasiga täidetavad või täispuhutavad. Eeldatavates kasutamisoludes: - peavad need IKV-d vastu pidama vedelasse keskkonda kukkumisel tekkida võivatele löökidele ning vedeliku mõjule; - gaasiga täidetavaid IKV-sid peab saama kiiresti täielikult täita. Kui eeldatavad erilised kasutamisolud nõuavad peavad vastavad IKV-d rahuldama üht või enamat järgmistest lisanõuetest: - neil peavad olema kõik käesoleva punkti teises lõigus toodud täitmisvõimalused ja/või valgus- või helisignaaliseadis; - neil peab olema haakimis- või haaramisseadis, mille abil saab kasutaja vedelikust välja tõsta; need peavad sobima pikaajaliseks kasutamiseks kogu selle aja jooksul, mil nende kasutaja allub vedelikku kukkumise ohule või töötab selles. 3.4.1. Ujuvuse abivahendid Riietus, mis tagab eeldatud kasutamisotstarbel tõhusa ujuvuse, peab olema kasutajale ohutu ja toetama teda vedelikus. See ei tohi piirata kasutaja liikumisvabadust eeldatud kasutamisoludes ning peab võimaldama kasutajal ujuda või põgeneda ohu eest või päästa teisi inimesi. 3.5. Kaitse müra kahjuliku mõju eest Müra kahjuliku mõju eest kaitsvad IKV-d peavad summutama müra asemeni, mis ei ületa lubatud (päeva) piirnormi. Kõigil sellistel IKV-del peab olema summutamise astet näitav märgistus ja kasutamismugavust näitav indeks. Kui see pole võimalik, peab märgistus olema pakendil. 3.6. Kuuma- ja tulekaitse Kogu keha või selle osa kaitsvatel IKV-del peab olema eeldatavatele kasutamisoludele vastav küllaldane soojusisolatsioonivõime ja mehaaniline vastupidavus. 3.6.1. Kasutatavad materjalid ja osad Soojuskiirguse või konvektsioonsoojuse mõju eest kaitsma sobivad materjalid ja osad peab valima sellekohase soojusjuhtivuse koefitsiendiga ja raskesti süttivad, et eeldatavais kasutamisoludes oleks välistatud nende ootamatu süttimine. Kui IKV-de materjalide või osade välispind peab olema peegeldav, peavad selle peegeldusomadused sobima infrapunasele kiirgusele. Lühiajaliseks kõrges temperatuuris kasutamiseks ette nähtud materjalid, osad ja IKV-d, millele võib sattuda kuumi pritsmeid või suurel hulgal sula materjali, peavad olema piisavalt suure soojusmahtuvusega, et siduda suuremat osa IKV-s neelduvast soojuskiirgusest, kuni kasutaja jõuab väljuda ohualast ja vabaneda kuumast IKV-st. Materjalid ja osad, millele võib sattuda palju kuuma materjali, peavad olema ka mehaaniliselt vastupidavad (vaata ka 3.1). IKV-de materjalid ja osad, mis võivad leekidega juhuslikult kokku puutuda või milliseid kasutatakse tuletõrjes, peavad oma süttimisomadustelt vastama eeldatavates kasutamisoludes esineda võivatele ohtudele. Need ei tohi leekide mõjul sulada ega soodustada tule levikut. 3.6.2. Kogu keha kaitsvad kasutamisvalmid IKV-d Eeldatavais kasutamisoludes: 1. IKV-de kaudu kasutajasse kanduv soojushulk peab olema nii väike, et kasutamise ajal kaitstavasse kehaosasse kogunev soojushulk ei tekitaks valuaistingut ega kahjustaks tervist. 2. IKV-d peavad vajadusel vältima vedeliku või auru pääsu ka kasutajani ega tohi tekitada talle põletusi kui ta puudutab kaitsevahendi pinda. Vedeliku aurumise või tahke aine sublimeerumise abil toimiva jahutussüsteemiga IKV-d peab projekteerima nii, et vabanevad ained juhitakse kaitstavast kehapinnast eemale. Kui IKV-d on varustatud hingamisseadisega, peab viimane tagama piisava kaitse kõigis ettenähtud kasutamisoludes. Kõigi kõrgel temperatuuril lühiajaliseks kasutamiseks ette nähtud IKV-de kasutamisjuhendites peab olema kogu teave, mille põhjal saab hinnata kui kaua võib kasutaja olla allutatud IKV kaudu toimuvale ülekuumenemisele. 3.7. Külmakaitse Kogu keha või selle osa külma eest kaitsvad IKV-d peavad olema eeldatavatele kasutamisoludele vastava soojusisolatsioonivõime ja mehaanilise vastupidavusega. 3.7.1. Kasutatavad materjalid ja osad Külma eest kaitsvate IKV-de materjalid ja osad peavad olema eeldatavatele kasutamisoludele vastava väikse soojusjuhtivusega. Elastsed materjalid ja osad peavad madala temperatuuri juures säilitama sellise elastsuse, mis on vajalik kasutaja liikuvuse ja vajalike asendite tagamiseks. Materjalid ja osad, millele võib sattuda palju külma ainet, peavad olema ka mehaaniliselt küllalt vastupidavad. 3.7.2. Kogu keha kaitsvad kasutamisvalmid IKV-d Eeldatavais kasutamisoludes: 1. IKV kaudu toimuv kasutaja jahtumine peab olema nii vähene, et kasutamisaja jooksul ükski kaitstav kehaosa, kaasa arvatud sõrmeotsad ja varbad, ei jahtuks niivõrd, et see tekitaks valu või kahjustaks tervist. 2. IKV-d peavad, kui võimalik, takistama vedelike (näit. vihma vesi) läbitungimise ega tohi tekitada kasutajale külmakahjustusi kui ta puudutab kaitsevahendi pinda. Kui IKV-d on varustatud hingamisseadisega, peab viimane tagama piisava kaitse kõigis IKV-de eeldatavais kasutamisoludes. Kõigi lühiajaliseks madalal temperatuuril kasutamiseks ette nähtud IKV-de kasutamisjuhendites peab olema kogu teave, mille põhjal saab hinnata, kui kaua võib kasutaja olla allutatud IKV kaudu toimuvale jahtumisele. 3.8. Kaitse elektrikahjustuste eest IKV-d, mis on ette nähtud kogu keha või selle osa kaitsmiseks elektrivoolu mõju eest, peavad olema küllaldase isoleerimisvõimega selliste pingete eest, millistega kasutaja võib tõenäoliselt kokku puutuda. Nende IKV-de tüüpide materjalid ja muud osad peab valima, projekteerima ja ühendama nii, et lekkevool läbi kaitsevahendi pinna, mida möödetakse katsetustel, tõenäoliselt esineda võivate pingete juures, on võimalikult väike - igal juhul väiksem lubatud piirväärtusest. IKV-del, mis on ette nähtud kasutamiseks pingestatavate seadmete juures, peab olema märgistus, mis sisaldab nende ohutusastet ja sellele vastavat maksimaalset kasutamispinget, seerianumbrit ja valmistusaega, nii kaitseseadmel kui pakendil. Nende välispinnal peab olema koht hilisemate, kasutuselevõtu ning sooritatud tähtajaliste kontrollimiste ja testimiste aegade märkimiseks. Valmistaja antavais kasutamisjuhendites peab olema näidatud selliste IKV-de ettenähtud kasutamisotstarve ja nende kasutamisajal sooritatavate eritestide metoodika ning perioodilisus. 3.9. Kaitse kiirguse eest 3.9.1. Mitteioniseeriv kiirgus IKV-d, mis on ette nähtud silmade kaitsmiseks mitteioniseeriva kiirguse poolt tekitatavate ägedate või krooniliste kahjustuste eest, peavad absorbeerima või peegeldama suurema osa kahjuliku lainepikkusega kiirgusenergiast, muutmata seejuures põhjendamatult spektri ohutu osa läbivust, kontrastide tajutavust ja värvitoonide eraldatavust, kui eeldatavad kasutamisolud seda nõuavad. Silmade kaitsevahendid peab projekteerima ja valmistama nii, et neil on kõigis spektri kahjulike lainepikkuste alades selline läbitavus, mis tagab läbi kaitsevahendi filtri kasutaja silma sattuva kahjuliku kiirgusenergia võimalikult madala nivoo, mis ei tohi ületada lubatud piirväärtust. Kaitseprillid ei tohi eeldatavais kasutamisoludes vananeda ega kaotada oma kaitseomadusi. Valmistaja peab märgistama iga turustatava filtreeriva kaitsevahendi selle spektraalset läbitavust iseloomustava kaitseastme numbriga. Samalaadsete kiirgusallikate kiirguse mõju eest kaitsmiseks ette nähtud silmade kaitsevahendid peab liigitama kaitsetasemete järgi tõusvas järjestuses, kusjuures valmistaja poolt antavas kasutamisjuhendis peab olema antud filtri läbilaskvuskõver, mille põhjal võib valida tegelikele kasutamisoludele kõige paremini vastava kaitsevahendi, arvestades kiirgusallika kaugust ja kiirguse spektraalset koostist sellel kaugusel. 3.9.2. Ioniseeriv kiirgus 3.9.2.1. Kaitse välise radioaktiivse kiirguse eest Kogu keha või selle osa radioaktiivse tolmu, gaaside, vedelike või nende segude eest kaitsvate IKV-de materjalid ja osad peab valima, projekteerima ja ühendama nii, et nad tagavad eeldatavais kasutamisoludes tõhusa kaitse saastematerjalide sissetungimise eest. Saasteainete liigist või omadustest sõltuv kaitsevahendite nõutav tihedus võidakse saavutada nende pinna mitteläbilaskvusega või muul viisil, nagu ventileerimise või ülerõhu loomisega, mis takistab saasteainete sissetungimist. Sellised IKV-d peavad olema eeldatud kasutamisaja jooksul vahepealsete puhastamiste järel korduvalt kasutatavad. 3.9.2.2. Piiratud kaitse välise kiirguse eest Kasutajat välise kiirguse eest täielikult kaitsvaid või selle mõju küllaldaselt nõrgendavaid IKV-sid saab valmistada vaid kaitseks nõrga elektron- (näiteks beeta-) või footon- (näiteks röntgen ja gamma-) kiirguse eest. Nende IKV-de materjalid ja osad peab valima, projekteerima, valmistama ja ühendama nii, et nad kaitsevad kasutajat nii tõhusalt, kui eeldatavad kasutamisolud seda nõuavad, põhjustamata seejuures kasutaja asendist, liigutustest või liikumisest lähtuda võivat ohusoleku aja pikenemist. IKV-del peab olema märgistus, mis näitab ettenähtud kasutamisoludele vastava koostismaterjali(de) liiki ja paksust. 3.10. Kaitse ohtlike ainete ja nakkusohu eest 3.10.1. Hingamiselundite kaitsevahendid Hingamiselundite kaitseks ette nähtud IKV-d peavad tagama kasutajale hingamiskõlbliku õhu saamise keskkonna saastumise ja/või hapnikuvaeguse puhul. Hingamiskõlbliku õhu saamise peab tagama sobivate meetoditega, nagu saastunud õhu filtreerimise või kasutajale puhtast keskkonnast õhu juhtimisega. Nende IKV-de materjalid ja osad peab valima, projekteerima ja ühendama nii, et kaitsevahendi kasutajale oleks eeldatavais kasutamisoludes tagatud normaalne hingamine ja hügieen. Näo-osa läbilaskvuse, sissehingamisel kaitsevahendi all tekkiva hõrenduse ja filtri puhastusvõime peab valima nii, et kasutaja hingamisteedesse sattuv vähene saaste ei kahjustaks ta tervist ega isiklikku hügieeni. IKV-del peab olema valmistajat identifitseeriv tunnus ja antud tüüpi iseloomustav märgistus, et kaitsevahendit kasutataks õigesti vastavalt selle kasutamisjuhendile. Filtreerivate kaitsevahendite kasutamisjuhendites peab olema nende filtrite (originaalpakendis hoidmisel) viimane lubatud kasutamisele võtmise kuupäev. 3.10.2. Ihu ja silmade kaitse IKV-d, mis on ette nähtud keha või selle osa kaitseks nakkusohtlike ainetega kokkupuutumise eest, peavad tagama, et sellised ained ei pääseks eeldatavais kasutamisoludes läbi kaitsva kihi. Sellistes IKV-des kasutatavad materjalid ja osad peab valima, projekteerima ning ühendama nii, et võimalusel tagatakse kasutaja täielik isoleerimine keskkonnast, mis võimaldab vajadusel tööpäeva pikendada, või limiteeritud isoleerimine, mis tingib kasutamisaja piiramise. Kui teatud ohtlikud või nakkusohtlikud ained on oma olemuselt või eeldatavaist kasutamisoludest tingituna niivõrd suure läbimisvõimega, et see piirab ajaliselt IKV-de kaitsvat toimet, peab selliseid kaitsevahendi tüüpe testima, kasutades seejuures standardiseeritud teste nende kaitsetõhususe astme määramiseks. Testimisele kuuluvate IKV-de märgistuses peavad olema näidatud testimiseks kasutavate ainete nimetused või koodid ja neile vastavad kasutamisajad. Kasutamisjuhendis peab olema koodide selgitus, standardiseeritud testi üksikasjalik kirjeldus ja kogu muu teave, mis on vajalik IKV-de kasutamisaja määramiseks erinevais eeldatavais kasutamisoludes. 3.11. Sukeldumisvahendite ohutusseadmed 1. Hingamisseadised Hingamisseadised peavad tagama kasutajale hingamiskõlbliku gaasisegu saamise eeldatavais kasutamisoludes - eriti arvestades suurimat sukeldumissügavust. 2. Kui eeldatavad kasutamisolud nõuavad, peavad seadmesse kuuluma: a) ülikond, mis kaitseb kasutajat sukeldumissügavusest lähtuva rõhu (vt. 3.2. c) ja/või külma eest (vt. 3.7.), b) õhusignaali seadis, mis hoiatab kasutajat hingamissegu lõppemise eest (vt. 2.8), c) tõstevest, mille abil kasutaja saab tõusta pinnale (vt. 3.4.1). 4. TÄIENDAVAD NÕUDED MÕNINGATELE IKV-DELE 4.1. Vibratsiooni eest kaitsvatel IKV-del või nende kasutamisjuhendis peab olema näidatud nende vibroisolatsioonivõime, mõõdetuna dB-des oktaavribades, vastavalt geomeetriliste kesksagedustega 1,0 kuni 63 Hz või 8,0 kuni 1000 Hz, või muul, sagedusest sõltuvat vibroisolatsioonivõimet iseloomustaval meetodil. 4.2. Kõigi müra kahjuliku mõju eest kaitsvate IKV-de märgistuses või nende pakendil peab olema näidatud nende heliisoleerimisvõime, möödetuna dB-des oktaavribades geomeetriliste kesksagedustega 31,5 kuni 8000 Hz, või muul sagedusest sõltuvat sumbuvuse astet iseloomustaval meetodil. ------ Kinnitatud sotsiaalministri 30. mai 1994. a. määrusega nr. 38 TERVISEKAITSE JA OHUTUSE PÕHINÕUDED, MIDA PEAB JÄRGIMA MASINATE JA SEADMETE PROJEKTEERIMISEL JA VALMISTAMISEL Käesolevad "Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuded, mida peab järgima masinate ja seadmete projekteerimisel ja valmistamisel" (edaspidi põhinõuded) on koostatud Euroopa Ühenduse masinate ja seadmete ohutust käsitleva direktiivi 89/392/EEC (täiendatud 91/368/EEC ja 93/44/EEC) alusel. Teadmiseks. 1. Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete järgimine on kohustuslik vaid antud seadme valmistaja poolt ettenähtud otstarbel kasutamisel esineda võivate ohutegurite osas, välja arvatud punktid 1.1.2., 1.7.3. ja 1.7.4., mis on üldkohustuslikud. 1. TERVISEKAITSE JA OHUTUSE PÕHINÕUDED 1. 1. Üldsätted. 1.1.1. Mõisted: a) ohuala - ala seadmes või selle läheduses, kus ohustatud isikut ähvardab oht, b) ohustatud isik - isik, kes ise või kelle kehaosa on ohualas, c) kasutaja - isik, kelle ülesandeks on seadmega ümberkäimine (paigaldamine, töötamine, seadistamine, hooldus, puhastamine, remont). 1.1.2. Ohutuspõhimõtted. a) Seadme peab valmistama nii, et see sobib kasutusotstarbeks ja et seda võib valmistaja poolt ette nähtud viisil inimesi ohustamata kasutada. Eesmärgiks peab olema igasuguse tervisekahjustuse või õnnetusjuhtumi riski viimine miinimumini kogu seadme planeeritud tööea jooksul, kaasa arvatud selle montaaþ ja utiliseerimine ning seadme võimalik mittesihipärane või ettenähtuist erinevates tingimustes kasutamine. b) Eesmärgi saavutamiseks sobivaid meetmeid valitakse sellises järjestuses: -ohud kõrvaldatakse või neid vähendatakse kõigi võimalike vahenditega (projekteerides ja valmistades seadme ohutuspõhimõtetest lähtudes), - võetakse kasutusele kaitseabinõud selliste ohtude vastu, mida ei saa kõrvaldada. -informeeritakse seadme vastuvõtjat seadme ohuallikatest, mida pole võimalik kõrvaldada, sellega seotud eriväljaõppe ja individuaalkaitsevahendite kasutamise vajadusest. c) Seadet projekteerides ja valmistades ning kasutamisjuhendeid koostades peab valmistaja arvestama ka seadme mittesihipärase kasutamise võimalusega kui seda võib eeldada. Seadme peab valmistama nii, et selle mittesihipärane kasutamine poleks võimalik. d) Seadme sihipärasel ettenähtud tingimustel kasutamisel peab ergonoomia põhimõtteid järgides viima miinimumini kasutaja toiminguid raskendavate, füüsiliselt ja psüühiliselt koormavate tegurite mõju. e) Seadme projekteerimisel ja valmistamisel peab valmistaja arvestama ettenähtud või eeldavast isikukaitsevahendite kasutamisest põhjustatud väsitavat mõju. f) Seadmega peab kaasa andma kõik selle seadistamiseks, hooldamiseks ja ohutuks kasutamiseks ette nähtud abiseadised ja -vahendid. 1.1.3. Materjalid ja tooted Seadme konstruktsioonmaterjalid, samuti töös kasutatavad või valmivad materjalid ja produktid ei tohi põhjustada ohustatud isikutele terviskahjustuse või õnnetusjuhtumi ohtu. Seadmed, milles kasutatakse vedelikke või gaase, peab projekteerima ja valmistama nii, et nende täitmine vedeliku või gaasiga, samuti kasutamine või tühjendamine või hoidmine oleks ohutu. 1.1.4. Valgustus. Kui normaalse üldvalgustuse puhul kohtvalgustuse puudumine võib tekitada õnnetusjuhtumi ohu, peab valmistaja varustama seadme sellel töötamiseks sobivate valgustusseadmetega. Valmistaja peab tagama, et seadmel ei tekiks kohtvalgustusest tingitud ohtlikke varjupiirkondi, häirivaid valguse peegeldusi ega stroboskoopefektist tulenevaid häireid Seadme regulaarset kontrolli nõudvatel siseosadel, samuti seadistus- ja hooldusaladel peab olema otstarbekohane valgustus. 1.1.5. Seadme projekteerimine selle käsitlemise hõlbustamiseks. Seade ja selle osa peab olema: -ohutult käsitsetav, -pakitud või projekteeritud nii, et seda võib ohutult ladustada (näiteks küllaldane stabiilsus, eritoed jne.) Kui seadme või selle osade kaal, suurus või kuju ei võimalda seda käsitsi liigutada, peab seadme või iga selle osa: -varustama lisavahenditega tõsteseadme külge kinnitamiseks, -projekteerima nii, et eeltoodud lisavahendeid saaks seadme külge kinnitada (näiteks keermestatud avad), -kujundama selliseks, et tavalisi tõstmise abiseadiseid oleks hõlbus seadme külge kinnitada. Kui seade või selle osa on mõeldud käsitsi liigutamiseks, peab see olema: -kas hõlpsasti liigutatav või -varustatud ohutut kinnihoidmist ja liigutamist võimaldavate käepidemetega. Erimeetmeid peab rakendama ka kergete seadmete või nende osadega ümberkäimiseks kui need võiad tekitada ohuolukordi (kuju, materjali või muul põhjusel). 1.2. Juhtimissüsteem. 1.2.1. Juhtimissüsteemi ohutus ja usaldatavus. Juhtimissüsteemi peab projekteerima ja valmistama nii, et see oleks ohutu ja usaldatav ning väldiks ohuolukorra tekke. Eelkõige peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et: -peab vastu tavalise kasutamise ja keskkonna mõjudele, -kasutaja valerefleksid ei tekita ohuolukordi. 1.2.2. Juhtimisorganid Juhtimisorganid peavad olema: -hästi nähtavad ja identifitseeritavad ning vajadusel asjakohaselt tähistatud, -paigutatud nii, et neid võib kasutada ohutult, kiiresti ja üheselt, -projekteeritud nii, et juhtimisorgani liikumine oleks vastavuses selle mõjuga, -paigutatud väljaspoole ohuala, väljaarvatud erijuhud: avariiseiskamisorganid, robotite õpetamise juhtpaneelid jne., -paigutatud sellistesse kohtadesse, kus nende kasutamine ei tekita lisaohtu, -projekteeritud või kaitstud selliselt, et ilma eritoimingut sooritamata ei saa ohuolukorda tekitada võivat juhtimisorganit kasutada, -valmistatud vastupidavana eeldatud koormustele; erilist tähelepanu peab pöörama hädaseiskamismehhanismidele, millele võivad mõjuda suured koormused. Kui juhtimisorgan on ette nähtud mitmete erinevate toimingute sooritamiseks, see tähendab, et kui puudub juhtimisorgani ja selle mõju ühesus (näiteks klaviatuurid) peab sooritatav toiming olema selgelt esile toodud. Juhtimisorganite paigutus, liikumine ja vastumõju liigutamisele peavad olema vastavuses seadme sooritatava toimingu, võttes arvesse ergonoomia põhimõtteid. Arvestama peab ettenähtud või eeldatava isikukaitsevahendite kasutamise segavat mõju. Seadmel peavad olema selle ohutuks kasutamiseks vajalikud sobivad informatsiooniseadised (näidikud, signalisatsiooniseadised jne.), Neid peab saama juhtimiskohalt jälgida. Kasutaja peab põhijuhtimiskohalt nägema, et ohualas ei ole ohustatuid isikuid. Kui see pole võimalik, peab juhtimissüsteem tagama valgus- ja/või helisignaali andmise seadme käivitumisel. Ohualas oleval isikul peab seejuures olema võimalus ja piisavalt aega takistada seadme käivitumist. 1.2.3. Käivitamine. Seadme käivitumine võib toimuda vaid vastava juhtimisorgani teadliku mõjutamise tulemusena. See nõue kehtib: -seadme uuesti käivitamisel selle seiskumise järel, sõltumata seiskumise põhjustest, -protsessi tingimuste (kiirus, surve, temperatuur jne.) märgataval muutumisel, välja arvatud juhud kui uuesti käivitamine või protsessi tingimuste muutmine on ohutu. See nõue ei kehti juhul kui uuesti käivitamine või protsessi muutus on tingitud automaatselt toimiva seadme tööprotsessi normaalsest kulgemisest. Kui seadmel on rohkem kui üks käivitusorgan, millest tingituna kasutajad võivad üksteist ohtu seada, peab sellise ohu vältimiseks paigaldama lisaseadised (näiteks takistavad või valivad), mis väldivad seadme samaaegse käivitamise mitmest käivitusorganist. Automaatselt toimivad seadmed peavad olema hõlpsasti uuesti käivitatavad seejärel kui ohutusnõuded on tagatud. 1.2.4. Seiskamismehhanismid. Normaalne seiskamine. Igal seadmel peavad olema mehhanism, mille abil saab seadme täielikult seisata. Kõik töökohad seadmel peavad olema varustatud seiskamisorganitega, mille abil saab, sõltuvalt ohu laadist, seisata seadme ühe või kõik liikuvad osad. Seadme seiskamisorganitel peab olema eelistatus võrreldes käivitusorganitega. Kui seade või selle osad on seiskunud, peab vastavalt olema katkestatud ka seadme või selle osade energiavarustus. Hädaseiskamine. Igal seadmel peab olema üks või enam hädaseiskamisorganit, mille abil saab ohtu vältida. Seda nõuet võib mitte täita: -seadmete puhul mille hädaseiskamine ei vähenda ohtu, kuna seiskamisaeg ei lühene või kui see ei võimaldaks kasutada muid meetmeid ohu vältimiseks, -käeshoitavate ja käsitsi juhitavate seadmete puhul. Hädaseiskamismehhanism peab: -olema kergesti eristatava, märgatava ja kättesaadava juhtimisorganiga -peatama ohtliku protsessi võimalikult kiiresti, tekitamata seejuures lisaohtu, -vajadusel käivitama või võimaldama käivitada ohutustamistoimingud. Hädaseiskamisorgan peab olema lukustatav, seda võib vabastada vaid asjakohaselt toimides; selle vabastamine ei tohi seadet käivitada, vaid peab tegema võimalikuks seadme uuesti käivitamise; hädaseiskamisorgan ei tohi seiskamist põhjustada enne lukustamist. Ühendatud seadmed ja seadised. Kui seadmed või nende osad on mõeldud toimima koos teiste seadmetega, peab valmitaja projekteerima ja valmistama need sellistena, et seiskamismehhanismid, kaasa arvatud hädaseiskamismehhanismid seiskavad lisaks antud seadmele ka kõik sellele eelnevad ja/või järgnevad seadmed kui nende toimingute jätkamine võib tekitada ohuolukorra. 1.2.5. Toimingute valik. Valitud toimingul peab olema eelis kõigi teiste toimingute ees peale hädaseiskamise Kui seade on projekteeritud ja valmistatud eesmärgiga võimaldada selle kasutamist erinevate juhtimis- või kasutamisviiside puhul, millel on erinev ohutustase (näiteks seadistamisel, hooldamisel või kontrollimisel), peab sellel olema igas asendis lukustamist võimaldav toimingute valiku lüliti. Lüliti igale asendile peab vastama üks toiming. Lüliti asemel võib kasutada muid valimisorganeid (näiteks numbrikoodiga), mis piiravad seadme teatud toiminguid kasutavate isikute ringi. Kui seade võib mõne toimingu puhul töötada väljalülitatud kaitseseadistega, peab toimingute valimisorgan samaaegselt: -lülitama välja seadme automaatjuhtimisüsteemi, -võimaldama seadme osade liikumist vaid selliste juhtimisorganite abil, mis nõuavad jätkuvat mõjutamist, -võimaldama ohtlikult liikuvate osade toiminguid vaid siis, kui ohutuse taset on tõstetud (kiiruse ja võimsuse vähendamise, toimingute astmelise järjestamise jne. abil) ja järjestikustest toimingutest lähtuvad ohud on välditud, -välistama liikumised, mis tahtlikult või juhuslikult seadme andureid mõjutades võivad tekitada ohuolukorra. lisaks peab kasutaja saama kasutatava seadme osade toiminguid juhtida seadistuspaigalt. 1.2.6. Energiavarustuse häired. Seadme energiavarustuse katkestamine, taastumine või ükskõik milline muutmine ei tohi tekitada ohuolukorda. Seejuures: -seade ei tohi ootamatult käivituda, -seadme seiskumisele ei tohi olla takistusi, kui vastav käsk on antud, - ükski seadme või sellele kinnitatud liikuv osa ei tohi kukkuda ega eemale paiskuda, -seadme iga liikuva osa automaatne või käsitsi seiskamine peab toimuma takistamatult, -ohutusseadised peavad püsima toimivatena. 1.2.7. Juhtimissüsteemi häired. Juhtimissüsteemi loogikaviga, häire või tõrge ei tohi tekitada ohuolukarda. Seejuures: -seade ei tohi ootamatult käivituda, -seadme seiskamisele ei tohi olla takistusi, kui vastav käsk on antud, - üksik seadme või sellele kinnitatud liikuv osa ei tohi kukkuda ega eemale paiskuda, -seadme iga liikuva osa automaatne või käsitsi seiskamine peab toimuma takistamatult, -ohutusseadised peavad püsima toimivatena. 1.2.8. Inimese ja seadme vastastikune mõju. Kasutaja ja seadme juhtimissüsteemi vastastikune mõju peab olema kasutajasõbralik. 1.3. Kaitse mehaaniliste ohutegurite eest. 1.3.1. Stabiilsus. Seade, selle osad ja varustus peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ettenähtud kasutamisel (vajadusel ka kliimatingimusi arvestades) ei tekiks nende ümbermineku, kukkumise või ootamatu liikumise ohtu. Kui seadme kuju või ettenähtud paigaldusviis ei taga selle küllaldast stabiilsust, peab seadme konstruktsioon võimaldama selle kinnitamist alusele. Sellekohane teave peab olema seadme kasutajajuhendis. 1.3.2. Purunemisoht kasutamise ajal. Seadme erinevad osad ja nende vaheliset ühendused peavad olema vastupidavad koormustele, mis tekivad ettenähtud kasutamisel. Kasutatavate konstruktsioonmaterjalide vastupidavus peab vastama seadme valmistaja poolt ettenähtud tingimustes kasutamisele, arvestades eriti materjalide väsimist, vananemist, korrosiooni ja kulumist. Valmistaja peab juhendeis andma ohutusnõuetest tingitud kontroll- ja hooldustoimingute loetelu ja nende teostamise sageduse. Vajadusel peab loetlema kuluvad osad ja määratlema nõuded nende vahetamiseks. Kui tarvitusele võetud abinõudest hoolimata säilib murdumis- või purunemisoht (näiteks lihvimisketastel), peab liikuvad osad monteerima ja paigutama nii, et nende purunemisel oleks välistatud kildude eemale paiskumine seadmest. Vedelikke ja gaase sisaldavad torud ja lõdvikud, eriti kõrgsurve all olevad, peavad vastupidavad ettenähtud sise- ja väliskoormustele, olema tugevalt kinnitatud ning kaitstud ülekoormuste ja -pingete eest. Torude ja lõdvikute purunemisel tekkida võiva ohu (ootamatu liikumine, väljapaiskuv vedeliku või gaasi juga) vältimiseks peab tarvitusele võtma eriabinõud. Kui töödeldava materjali etteandmine toimub automaatselt, peab ohu (näiteks töövahendi murdumisel) vältimiseks tarvitusele võtma järgmised abinõud: -selleks momendiks, kui töödeldav materjal (ese) puudutab töövahendit, peab viimane olema oma normaalses tööasendis, -kui töövahend hakkab liikuma või peatub (ettenähtult või vea tagajärjel, peab vastavalt toimima ka töödeldava materjali (eseme) etteandmismehhanism. 1.3.3. Ohud kukkuvatest või paiskuvatest esemetest Kukkuvate või paiskuvate esemete (töödeldavad esemed, töövahendid, laastud, killud, töötlemisjäätmed jne.) poolt tekitatava ohu vältimiseks peab tarvitusele võtma abinõud. 1.3.4. Seadme pindadest, teravatest servadest või nurkadest lähtuvad ohud. Kui seadme kasutusotstarve lubab, ei tohi selle osadel, mida võidakse puudutada, olla teravaid servi ega nurki või karedaid pindu, kui need võivad olla ohtlikud. 1.3.5 Ühendseadmetest lähtuvad ohud. Kui ühendseadme puhul on erinevate operatsioonide sooritamiseks vaja töödeldavat eset ümber paigutada, peab ühendseade olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ühe alaseadme kasutamine ei põhjustaks ohustatud isikule ohtu teiste alaseadmete poolt. Seetõttu peab iga alaseade, mis ei ole eraldi kaitstud, olema eraldi käivitatav ja seisatav. 1.3.6. Töövahendi pöörlemissageduse muutumisest lähtuvad ohud Kui seade on ette nähtud töötamiseks erinevatel tööreþiimidel (näiteks erinevatel kiirustel või võimsustel), peab selle projekteerima ja valmistama nii, et reþiimide valik ja muutmine oleks ohutu ja usaldusväärne. 1.3.7. Iiikuvatest osadest lähtuva ohu vältimine. Seadme kõik liikuvad osad peab projekteerima, valmistama, paigutama ja vajadusel varustama kaitseseadistega nii, et oleks välditud kõik nende puudutamisega kaasneda võivad ohud. Kõigi tööprotsessiga seotud liikuvate osade blokeerumine peab olema vastavate abinõude tarvitusele võtmisega välditud. Kui blokeerumine on sellele vaatamata tõenäoline, peab valmistaja ette nägema blokeerunud osa ohutu vabastamise võimaluse eriliste kaitseseadiste või tööriistade abil, näidates seadme kasutusjuhendeis ja vajadusel ka seadmele kinnitatud sildil, mil viisil seda teha. 1.3.8. Abinõude valik liikuvatest osadest lähtuva ohu vältimiseks. Seadme liikuvatest osadest lähtuva ohu vältimiseks kasutatavad kaitse- ja ohutusseadised peab valima vastavalt ohu liigile. Järgnevad nõuanded on valiku hõlbustamiseks. A. Jõuülekande liikuvad osad. Jõuülekande liikuvatest osadest (rihmarattad, rihmad, hammasrattad, hammaslatid, võllid jne.) lähtuva ohu eest kaitsvad ohutusseadised peavad olema kas punktides 1.4.1. ja 1.4.2.1. toodud nõuetele vastavad statsionaarsed ohutusseadised või punktides 1.4.1. ja 1.4.2.2. A toodud nõuetele vastavad teisaldatavad ohutusseadised. Kui võib eeldada, et jõuülekande liikuvatele osadele on vajalik sagedane juurdepääs, peab eelistama teisaldatavaid ohutusseadiseid. B. Tööprotsessi ajal liikuvad osad. Tööprotsessi ajal liikuvatest osadest (nagu lõikevahendid, presside liikuvad osad, jne.) lähtuvate ohtude eest kaitsvad seadised peavad olema: -kui võimalik, siis punktides 1.4.1. ja 1.4.2.1. toodud nõuetele vastavad statsionaarsed kaitseseadised, -muudel juhtudel teisaldatavad kaitseseadised, mis vastavad punktides 1.4.1. ja 1.4.2. B toodud nõuetele, või anduritega varustatud (näiteks sensortõkked ja -matid), kohaga siduvad (näiteks kahe käe juhtimissüsteemid) või automaatselt toimivad kaitseseadised, välistavad kasutaja keha või selle osade pääsu ohualasse vastavalt punktides 1.4.1. ja 1.4.3. toodud nõuetele. Kui kasutaja peab tegutsema teatud protsessiga otseselt liikuvate osade läheduses ja neid ei saa talle osaliselt või täielikult ligipääsmatuks muuta, peab need osad, kui see on tehniliselt võimalik, varustama: -punktides 1.4.1. ja 1.4.2.1. toodud nõuetele vastavate statsionaarsete kaitseseadistega, mis ei võimalda töös mittekasutatavate liikuvate osade puudutamist, -punktides 1.4.1. ja 1.4.2.3. toodud nõuetele vastavate reguleeritavate kaitseseadistega, mis piiravad ligipääsu nendele osadele, millele ligipääs on vajalik seadmel töötamisel. 1.4. Kaitse- ja ohutusseadistele esitatavad nõuded. 1.4.1. Üldnõuded Kaitse- ja ohutusseadised: -peavad olema vastupidava konstruktsiooniga, -ei tohi tekitada lisaohtu, -peavad olema sellised, et neid oleks raske vältida või muuta mittetoimivaiks -peavad olema piisavalt kaugel ohualast, -peavad võimalikult vähe takistama protsessi jälgimist, -peavad võimaldama töövahendite paigaldamise, vahetamise või hooldamise vaid piiratud alas, kus seda peab tegema, võimalusel kaitsevahendeid kõrvaldamata. 1.4.2. Erinõuded kaitseseadistele. 1.4.2.1. Statsionaarsed kaitseseadised. Statsionaarsed kaitseseadised peavad kindlalt paigal püsima. Nende kinnitustest võib olla võimalik vaid vastavate töövahendite abil. Kui võimalik, ei tohi nad kinnitamata paigal püsida. 1.4.2.2. Teisaldatavad kaitseseadised. A. A-tüüpi teisaldatavad kaitseseadised peavad: -kui võimalik, siis avatud asendis püsima seadme küljes, -olema ühendatud mehhanismiga, mis takistab liikuvate osade liikuma hakkamist kaitseseadise avatud asendi puhul ja annab kaitseseadise avamisel seiskamiskäsu. B. B-tüüpi teisaldavad kaitseseadised peab projekteerima ja ühendama kontrollsüsteemiga nii, et: -liikuvad osad ei saa hakata liikuma seni, kuni nad on kasutaja ulatuses, -ohustatud isikud ei saa puudutada liikuvaid osi nende liikuma hakkamise momendist alates, -neid võib reguleerida vaid ettenähtult toimides, kasutades vastavat töövahendit või võtit, - kaitseseadise ükskõik millise osa puudumine või vigastumine väldib seadme käivitumise või peatab liikuvad osad, -töödeldava materjali või seadme osade eemalepaiskumisest lähtuv oht kõrvaldatakse vastavate tõketega. 1.4.2.3. Ligipääsu piiravad reguleeritavad kaitseseadised. Reguleeritavad kaitseseadised, mis piiravad ligipääsu neile liikuvatele osadele, millele ligipääs on seadmel töötades vajalik, peavad: -olema käsitsi või automaatselt reguleeritavad, sõltuvalt töö liigist, -olema hõlpsasti reguleeritavad, ilma töövahendeid kasutamata, -võimalik palju vähendama eemalepaiskumisest lähtuvat ohtu. 1.4.3. Erinõuded ohutusseadistele. Ohutusseadised peab projekteerima ja ühendama seadme juhtimissüsteemiga nii, et: -liikuvad osad ei saa hakata liikuma seni, kuni nad on kasutaja ulatuses, -ohustatud isikud ei saa puudutada liikuvaid osi nende liikuma hakkamise momendist alates, -neid võib reguleerida vaid ettenähtult toimides, kasutades vastavat töövahendit või võtit, -ohutusseadise ükskõik millise osa puudumine või vigastumine hoiab ära seadme käivitumise või peatab liikuvad osad. 1.5. Muude ohtude eest kaitsmine. 1.5.1. Elektrist lähtuvad ohud. Elektriajamitega seadmed peab projekteerima ja valmistama nii, et kõik elektrist lähtuvad ohud oleksid välditud. Teatud pingeväärtustel kasutatavate seadmete puhul peab järgima neile kehtestatud erinõudeid. 1.5.2. Staatilisest elektrist lähtuvad ohud. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et ohtlike elektrostaatiliste laengute teke oleks välditud või piiratud või on seade varustatud seadisega nende maandamiseks. 1.5.3. Teistest energialiikidest lähtuvad ohud. Teiste energialiikide abil käitatavad seadmed: hüdraulilised, pneumaatilised, soojusenergiaga käitatavad jne. peab projekteerima, valmistama ja komplekteerima nii, et oleks välditud kõik võimalikud nende energialiikidega seotud ohud. 1.5.4. Paigaldamisvigadest lähtuvad ohud. Kui seadme teatud osade paigaldamisel või vahetamisel võib nende ebaõige kinnitamine tekitada ohtu, peab ebaõige kinnitamise võimaluse välistama juba seadme projekteerimisel. Kui see pole võimalik, peab teate ohust märkima sellistele osadele või nende kinnituskohtadele. Samalaadne teave peab olema liikuvatel osadel või nende kinnituskohtadel, kui ohu vältimiseks on tarvis teada nende liikumissuunda. Sellekohane lisateave peab olema seadme kasutusjuhendeis. Kui elektrijuhtmete, gaasi- või vedelikutorude ebaõige ühendamine võib tekitada ohtu, peab ebaõige ühendamise võimaluse välistama juba seadme projekteerimisel. Kui see pole võimalik, peab teate ohust märkima kaablitele, torudele või nende ühenduskohtadele. 1.5.5. Madalast või kõrgest temperatuurist lähtuvad ohud. Kõrge või madala temperatuuriga seadme osade või materjalide puudutamisest või lähedusest lähtuvate ohtude vältimiseks peab tarvitusele võtma abinõud. Peab hindama kuuma või väga külma aine väljapaiskumise võimalusi. Kui selline oht on olemas, peab tarvitusele võtma abinõud selle kõrvaldamiseks või kui see pole tehniliselt võimalik, peab kõrvaldama väljapaiskumise ohtliku mõju. 1.5.6. Tuleoht. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välistatud selle süttimis- ja ülekuumenemisoht, mida seade ise, selle poolt toodetud või selles kasutatavad gaasid, vedelikud, aurud, tolm või muud ained võivad põhjustada. 1.5.7. Plahvatusoht. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välistatud plahvatusoht, mida seade ise, selle poolt toodetud või selles kasutatavad gaasid, vedelikud, aurud, tolm või muud ained võivad põhjustada. Selleks peab tarvitusele võtma abinõud, et -oleks välditud ainete ohtlike kontsentratsioonide teke, -oleks välistatud gaasisegude süttimine, -võimaliku plahvatuse mõju ei kahjustaks töökeskkonda. Samu ohutusnõudeid peab järgima siis, kui valmistaja näeb ette seadme võimaliku plahvatusohtlikus keskkonnas. Seadme eraldi osadena toimivad eleklrisüsteemid peavad vastama kehtivatele plahvatusohu vältimise erinõuetele. 1.5.8. Mürast lähtuv oht. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et selle tekitatud mürast lähtuv oht oleks viidud miinimumini, arvestades tehnilise arengu taset ja kasutatavaid meetodeid, pöörates põhitähelepanu müra allikatele. 1.5.9. Vibratsioonist lähtuv oht. Seade peab projekteerima ja valmistama nii, et selle vibratsioonist lähtuv oht oleks viidud miinimumini, arvestades tehnilise arengu taset ja kasutatavaid meetodeid, pöörates põhitähelepanu vibratsiooni allikatele. 1.5.10. Kiirgusest lähtuv oht. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et kiirgusemissiooni tase oleks minimaalne seadme tööks vajalik, välistades kiirgusmõjud ohustatud isikule või piirates kiirgusdoosid ohutule tasemele. 1.5.11. Välisest kiirgusest lähtuv oht. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et väline kiirgus ei häiriks selle tööd. 1.5.12. Laserseadmetest lähtuv oht. Laserseadmeid kasutades peab arvestama järgmiste nõuetega: -seadmes oleva laseri peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud eksituse tõttu tekkiv kiirgus, -seadmes olev laser peab olema varustatud selliste kaitseseadistega et otsene, sekundaarne, peegeldunud ega hajukiirgus poleks tervisele ohtlikud, -seadmes oleva laseri jälgimise või seadistamise optilised seadised peavad olema sellised, mis välistaksid kiirguse tervistkahjustava mõju. 1.5.13. Tolmust, gaasidest ja muudest heitmetest lähtuvad ohud. Seadme peab projekteerima, valmistama ja komplekteerima nii, et tekkivate gaaside, vedelike aurude, tolmu ja muude jääkproduktide ohtliku mõju saaks vältida. Kui ohutegurid on olemas, peavad seadmel olema vastavad seadised jääkproduktide kogumiseks või kõrvaldamiseks. Kui seade normaalses tööolukorras pole täielikult suletud, peavad jääkproduktide kogumise või kõrvaldamise seadised asuma jääkproduktide tekkekohale võimalikult lähedal. 1.5.14. Seadmest välja pääsemine. Seadme peab projekteerima, valmistama või varustama seadistega, mis väldivad ohustatud isiku sulgumise seadmesse, või kui see pole võimalik, siis seadistega abi kutsumiseks. 1.5.15. Libisemis-, komistus- ja kukkumisoht. Seadmeosad, kus inimesed võivad liikuda või seista, peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud inimeste libisemine, komistamine või kukkumine. 1.6. Hooldamine. 1.6.1. Seadme hooldamine. Seadme seadistus-, määrimis- ja hoolduspunktid peavad asuma väljaspool ohuala. Seadistus-, hooldus-, remondi-, puhastus- ja muid korrastustöid peab saama sooritada seisatud seadme puhul. Kui toodud nõudeid pole tehnilistel põhjustel võimalik täita, peab neid toiminguid saama sooritada ohutult (vaata punkti 1.2.5.). Automaat- ja vajadusel ka muis seadmeis peavad olema valmistaja poolt ette nähtud kohad veaotsinguseadiste ühendamiseks. Automaatseadmete need osad, mida on vaja sageli vahetada toodangu muutumise, kulumise või tootmishäiretest tingitud vigastuste tõttu, peavad olema hõlpsasti ja ohutult demonteeritavad. Ligipääsu neile osadele peavad kindlustama vajalikud tehnilised vahendid (tööriistad, mõõteseadised) valmistaja poolt kindlaks määratud viisil. 1.6.2. Pääs töö- ja hoolduskohtadele. Valmistaja peab seadme komplekteerima vajalike vahenditega (trepid, redelid, käiguteed ja -sillad), mida mööda pääseb ohutult kõikidele tootmisel, seadistamisel ja hooldusel vajalikele kohtadele. 1.6.3. Energiavarustuse katkestamine. Igal seadmel peavad olema hõlpsasti eristatavad seadised, mille abil saab katkestada seadme kogu energiavarustuse. Need peavad olema lukustatavad, kui energiavarustuse taastamine võib tekitada ohuolukorra. Kui seadme energiavarustus toimub pistikühenduse kaudu, piisab pistiku lahutamisest. Energiavarustuse katkestusseadis peab olema lukustatav ka siis, kui kasutaja ei saa igalt töökohalt kontrollida, kas energiavarustus on katkenud. Energiavarustuse katkemise järel peab olema võimalus seadmesse kogunenud energia ohutuks väljastamiseks. Sellised ahelad, mille ülesandeks on osade kinnihoidmine, informatsiooni säilitamine või valgustus, võivad erandina jääda energiavarustusega ühendatuiks. Sel juhul peab kasutaja ohutuse tagamiseks võtma tarvitusele eriabinõud. 1.6.4. Kasutaja mõju seadmele. Seadme peab projekteerima, valmistama ja komplekteerima nii, et kasutajal oleks võimalikult vähe vaja selle toiminguid mõjutada. Kui pole võimalik vältida seadme toimingute mõjutamist kasutaja poolt, peab see toimuma võimalikult hõlpsasti ja ohutult. 1.6.5. Siseosade puhastamine. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et siseosi, mis on sisaldanud ohtlikke aineid, on võimalik puhastada seadmesse sisenemata; ka vajaliku tühjenduse peab saama teha väljastpoolt. 1.7. Juhendid, signalisatsioon ja märgistus. 1.7.0. Informatsiooniseadised. Seadme juhtimiseks kasutatav informatsioon peab olema hõlpsasti ja üheselt mõistetav. Kasutaja ülekoormamise vältimiseks ei tohi sellega liialdada. Kui järelvalveta töötava seadme tõrge võib kujutada ohtu ohustatud isikule, peab seadme varustama heli- või valgussignaali andva hoiatusseadisega. 1.7.1. Hoiatusseadised. Seadmes kasutatavate hoiatusseadiste signaalid (valgus- või helisignaalid) peavad olema kergesti märgatavad ja üheselt mõistetavad. Seadme kasutajal peab olema võimalus igal hetkel kontrollida hoiatusseadiste korrasolekut. Valmistaja on kohustatud järgima signaalvärvidele ja -märkidele kehtestatud erinõudeid. 1.7.2. Muudest ohtudest hoiatamine. Kui rakendatud abinõudest hoolimata säilivad teatud ohuallikad või kui võimalikud ohuallikad on vähemärgatavad (elektrikilbid, radioaktiivse kiirguse allikad, hüdroseadmete lekkimine, ohud varjatud aladel), peab valmistaja neist hoiatama. Hoiatustena peab kasutama hästi arusaadavaid kujutusi või teksti, mis on (vähemalt) eesti keeles. 1.7.3. Märgistus. Iga seade peab olema varustatud püsiva ja hästi loetava märgistusega, mis sisaldab vähemalt: - valmistaja nime ja aadressi, - valmistusaasta, - seeria- või tüübitähise, Kui seade on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas, peab seadmel olema sellekohane märgistus. Seadmele peavad olema kantud ka kõik selle tüüpi ja ohutut kasutamist puudutavad andmed (näiteks pöörlevate osade suurimad pöörlemissagedused, kinnitatavate töövahendite suurimad mõõtmed, mass jne.). Kui seadme mõnda osa peab kasutamise ajal käsitsema tõsteseadme abil, peab selle mass selgelt, püsivalt ja üheselt mõistetavalt olema kantud sellele osale. Samad andmed peavad olema kantud sellistele seadme toiminguid muutvatele seadistele, mida kasutaja saab iseseisvalt seadmele kinnitada kuid mis ei ole varuosad ega töövahendid. 1.7.4. Juhendid. a) Iga seadmega peavad kaasas olema juhendid, mis sisaldavad vähemalt: - samu andmeid, mis on kantud seadmele, välja arvatud seeria number, (vaata 1.7.3.) koos seadme hooldamist hõlbustavate lisaandmetega (näiteks tarnija ja teenindavate ettevõtete aadressid), - andmeid seadme ettenähtud kasutusalast, arvestades ka punktis 1.1.2. c toodud kasutusvõimalusega, - teavet seadme kasutajale ettenähtud töökohtadest, - ohutuseeskirju, mis puudutavad: - seadme kasutuselevõttu, - seadme kasutamist, - seadme käsitsemist, mis sisaldab ka seadme ja selle osade masse, kui neid sageli transporditakse, - seadme paigaldamist, - seadme kokkupanekut ja lahtivõtmist, - seadistamist, - hooldust ja remonti, - vajadusel väljaõpet, - teavet selliste töövahendite põhiomadustest, mida võib seadmele kinnitada. Vajadusel peab juhendites juhtima tähelepanu sellele, kuidas seadet ei tohi kasutada. b) Valmistaja või tarnija poolt seadmega kaasaantavad juhendid peavad olema (vähemalt) eestikeelsed. c) Juhendeis peavad olema kõik seadme kasutusele võtmiseks, hoolduseks, kontrolliks ja vajadusel ka remondiks vajalikud joonised ja diagrammid, samuti juhised ohutuse tagamiseks. d) Seadme reklaamtrükises toodud ohutusnäitajad ei tohi olla vasturääkivuses juhendeis olevatega; selles peab olema alalõigule f vastav teave seadme poolt tekitatava müra kohta ja käsi- või käsitsijuhitava seadme puhul punktile 2.2. vastav teave vibratsiooni kohta. e) Vajadusel peab juhendeis olema teave meetmetest, mida rakendada müra või vibratsiooni vähendamiseks seadme paigaldamisel (summutite või amortisaatorite kasutamine, alusplaadi liigi ja massi valik). f) Juhendeis peab olema toodud seadme poolt tekitatav müratase järgnevalt: - A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne helirõhu tase tööpaigas, kui see ületab 70dB(A); alla 70 dB(A) mürataseme puhul piisab sellekohasest teatest, - lin või C-filtriga korrigeeritud helirõhu maksimaalne tase töökohal, juhul kui see on võrdne või ületab 130 dB (A), - seadme poolt tekitatava müra helirõhkude tasemed oktaavribades geomeetriliste kesksagedustega 31,5; 63; 125; 250; 500: 1000; 2000; 4000 ja 8000 Hz, kui A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne helirõhu tase tööpaigas ületab 85 dB (A), Seadmete puhul, mille ekvivalentne müratase 1 m kaugusel seadmest ületab 85 dB (A), kuid seadme kasutaja töökoht ei asu antud müra piirkonnas ega selle vahetus läheduses, peab näitama seadme poolt tekitatavate helivõimsuste (ekvivalentsete helivõimsuste) tasemed oktaavribades geomeetriliste kesksagedustega 31, 5; 63; 125; 250; 500; 1000; 2000; 4000 ja 8000 Hz. Lubatud on anda helivõimsuste tasemed 1/3 oktaavribades. Mõõtmisel võib kasutada muid meetodeid, kuid sel juhul peab valmistaja sellest juhendites teatama, samuti peab valmistaja teatama, millistes seadme töötamise faasides mõõtmised tehti. Kui töökohad seadmel ei ole määratud või kui neid ei saa määratleda, peab helirõhu mõõtma kohtades, mis asuvad 1 meetri kaugusel seadmest horisontaalsuunas ja 1,6 meetri kõrgusel põrandast. Suurim helirõhk ja tema esinemispaik peavad olema toodud seadme juhendeis. g) Kui seade on ette nähtud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas, peavad juhendid sisaldama kogu sellekohase teabe. h) Selliste seadmete puhul, mis on mõeldud ka eriväljaõppeta kasutajatele, peab juhendite koostamisel arvestama ka nende eeldatava teadmiste tasemega. i) Tehnoloogiliste infra- ja ultraheliseadmete juhendites peab olema toodud nende poolt tekitatavad helirõhu (ekvivalentsed) tasemed seadme kasutaja tööpaigas 1/3 oktaavribades. j) Tehnoloogiliste seadmete, milles kasutatakse elektromagnetvälju, radioaktiivset, infrapunast, ultraviolett- või laserkiirgust, juhendites peab olema toodud nende parameetrid seadme kasutaja töökohal ja vajadusel ohutsooni piir. 2. MÕNINGAID SEADMERÜHMI PUUDUTAVAD TERVISEKAITSE JA OHUTUSE LISANÕUDED 2.1. Toiduainetetööstuse seadmed. Lisaks 1. peatükis toodud tervisekaitse ja ohutusnõuetele peab toiduainete valmistamiseks ja töötlemiseks (näiteks keetmiseks, jahutamiseks, külmutamiseks, sulatamiseks, pesemiseks, pakkimiseks, hoidmiseks, transportimiseks või jaotamiseks) ettenähtud seadmed projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud igasugune mürgistuste, haigestumiste ja nakkuste oht, pidades kinni järgmistest hügieeninõuetest: a) Materjalid, millest valmistatakse seadme toiduainetega kokku puutuvad osad, peavad vastama neile kehtestatud erinõuetele. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et eelmainitud osi saaks puhastada enne igat kasutuskorda. b) Kõikide pindade liitekohad, kuhu võiks koguneda orgaanilist ainet, peavad olema siledad, ilma servade ja pragudeta. c) Seadme konstruktsioonis peab püüdma vältida väljaulatuvaid osi, süvendeid ja teravaid servi. Osade valmistamisel peab eelistama keevis- või muid pidevliiteid. Kruvi- ja neetliidete kasutamine on keelatud, välja arvatud juhud, kui see on tehniliselt möödapääsmatu. d) Kõik toiduainetega kokkupuutuvad pinnad peavad olema hõlpsasti puhastatavad ja desinfitseeritavad. e) Toiduaineist, puhastamisest, desinfitseerimisest ja loputamisest jäävad vedelikud peavad saama takistamatust seadmest välja voolata (soovitavalt vastavas puhastusasendis). f) Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud igasugune vedelike ja elusorganismide, eriti putukate, samuti mistahes orgaanilise aine pääs või kogunemine kohtadesse, mida ei saa puhastada. g) Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud abiainete (näiteks määrdeainete) kokkupuude toiduainetega. Vajadusel peab seadme valmistama nii, et antud nõude täitmist saaks pidevalt kontrollida. Juhendid. Lisaks 1. peatükis toodud nõuetele, peavad juhendid sisaldama teabe soovitatavate puhastus-, desinfitseerimis- ja loputusainete ning nende kasutusmeetodite kohta (nii kergesti ligipääsetavate kohtade kui ka selliste kohtade osas, millele ligipääs on võimatu, näiteks torustikud). 2.2. Käsiseadmed Lisaks 1. peatükis toodud põhinõuetele peavad käsiseadmed vastama järgmistele tervisekaitse ja ohutuse nõuetele: - seadmel peab olema küllaldane toetuspind ning piisav arv sobiva kujuga käepidemeid ja -tugesid, mis tagavad seadme stabiilsuse valmistaja poolt ettenähtud tingimustel kasutamisel, - kui töötava seadme käepidemeist ei saa käsi täiesti ohutult eemaldada, peavad seadmel olema sellised käivitus- ja seiskamisseadised, mida saab kasutada käsi käepidemeilt eemaldamata, välja arvatud juhud, kui see on tehniliselt võimatu või on selleks ette nähtud eriline juhtimisseadis, - seadme projekteerimisel, valmistamisel ja komplekteerimisel peab välistama juhusliku käivitamise võimaluse, samuti ohu, et seade jääb tööle pärast käte käepidemeilt eemaldamist; kui see pole tehniliselt võimalik, peab tarvitusele võtma muud abinõud, - käsiseadme peab projekteerima ja valmistama nii, et vajadusel oleks töödeldav koht nähtav. Juhendid. Käsiseadme juhendeis peavad olema järgmised andmed selle poolt tekitatava vibratsiooni kohta: - kui käsivartele mõjuv vibratsioonikiirendus (RMS- root mean square acceleration value) ületab 2,5 m/s2, peab selle suurus olema juhendeis toodud; kui vibratsioonikiirendus ei ületa 2,5 m/s2, piisab vastavast teatest. Mõõtmistel võib kasutada muid meetodeid, kuid sel juhul peab valmistaja sellest juhendites teatama. 2.3. Seadmed puidu ja muude samalaadsete materjalide töötlemiseks. Lisaks 1. peatükis toodud nõuetele, peavad seadmed millel töödeldakse puitu või füüsikalistelt omadustelt sarnaseid materjale, nagu korki, luud, kõva kummit, plasti või muud, vastama järgmistele tervisekaitse ja ohutusnõuetele: a) seadme peab projekteerima, valmistama ja komplekteerima nii, et töödeldavaid esemeid võib paigutada ja suunata seadmesse ohutult; kui töödeldavat eset hoitakse töölaual käsitsi, peab töölaud olema piisavalt tugev ega tohi takistada töödeldava eseme liikumist, b) seadme, mille kasutamisel võib esineda töödeldavate esemete eelmalepaiskumisoht, peab projekteerima, valmistama ja komplekteerima nii, et eemalepaiskumine oleks välistatud; kui see pole võimalik, peab tagama, et eemalepaiskuv ese ei tekitakse vigastuse ohtu kasutajale või teistele ohustatud isikutele, c) seadmel, mille töövahendit saab selle peatumise ajal puudutada, peab olema automaatne pidurdusmehhanism, mis peatab töövahendi piisavalt kiiresti, d) mitte täisautomaatselt toimivate seadmete töövahenditest põhjustatud raskete õnnetuste ohu vältimiseks peab rakendama erimeetmeid, näiteks vähendama lõikesügavust vms. 3. TERVISEKAITSE JA OHUTUSPÕHINÕUDED SEADME LIIKUMISEST LÄHTUVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS Liikumisest põhjustatud oht esineb selliste seadmete puhul, mis omal jõul või mõne teise seadme poolt veetavana või lükatavana, sõltuvalt tööprotsessi käigust, liigub perioodiliselt või pidevalt tööpaikade vahel. Liikumisest põhjustatud oht võib esineda ka paiksete seadmete puhul, mis on nende ümberpaigutamise hõlbustamiseks varustatud rataste, rullide, jalastega jne. või paigutatud liikuvale alusele või tõsteseadmele. Lisaks peatükkides 1 ja 2 toodud põhinõuetele peab seadmed, mis oma liikumisega tekitavad lisaohtu, projekteerima ja valmistama nii, et need vastaksid järgmistele nõuetele. 3.1. Üldsätted. 3.1.1. Mõisted. Juht on seadme liikumise eest vastutav kasutaja. Ta võib seadet juhtides asuda seadmel, liikuda sellega kaasa või juhtida seda kaugjuhtimispuldist. 3.1.2. Valgustus. Iseliikuvad seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks ka valgustamata oludes, peavad olema varustatud tööks sobivate valgusallikatega, kui muude seadusandlike aktidega pole määratud teisiti. 3.1.3. Seadme projekteerimine selle käsitsemise hõlbustamiseks. Seadme või selle osade käsitsemisel ei tohi need sooritada äkilisi liikumisi ega tekitada ümberminekust põhjustatud ohtu. 3.2. Töökohad. 3.2.1. Juhtimiskoht. Juhtimiskoht peab olema kujundatud ergonoomia põhimõtteid arvestades. Kahe või enama juhtimiskoha puhul peab igaüks neist olema varustatud juhtimisseadistega. Sellisel juhul peab seadme projekteerima nii, et juhtimistoiminguid, välja arvatud hädaseiskamised, saab üheaegselt sooritada vaid ühelt kohalt. Juhtimiskohalt peab olema selline nähtavus, et juht võib liikuvat seadet ja selle tööorganeid ettenähtud otstarbel kasutada, ohustamata ennest või teisi isikuid. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et selle juht ega kasutaja ei saaks oma töökohalt juhuslikult puudutada seadme rattaid või roomikuid. Juhtimiskoha peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud heitmeist (gaasid, tolm) või hapnikuvaegusest põhjustatud ohud. Liikuvad seadmel asuva juhi juhtimiskoht peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et sinna saaks paigaldada juhikabiini, kui selleks on piisavalt ruumi. Kui seade on varustatud juhikabiiniga, peab selles olema koht seadme juhile ja/või kasutajale vajalike juhendite hoidmiseks. Juhtimiskohal peab olema juhikabiin ka siis, kui keskkonnatingimused võivad ohustada juhti ja/või kasutajat. Kui seade on varustatud juhikabiiniga, peab see olema projekteeritud, valmistatud ja komplekteeritud nii, et juhil oleks head töötingimused ja ta oleks kaitstud kõigi võimalike ohutegurite (mitteküllaldane küte ja ventilatsioon, halb nähtavus, liigne müra ja vibratsioon, kukkuvad või kabiini tungida võivad esemed, ümberminek jne.) eest. Väljapääsutee kabiinist peab võimaldama kiire lahkumise. Kabiinil peab olema ka hädaväljapääs, mis peab avanema põhiväljapääsu suhtes mõnes muus suunas. Juhikabiin ja selle osad peavad olema valmistatud raskestisüttivatest materjalidest. 3.2.2. Iste. Seadme juhiiste peab tagame juhile stabiilse tööasendi ja olema valmistatud ergonoomia põhimõtteid järgides. Iste peab olema projekteeritud nii, et juhile mõjuv vibratsioon sumbuks selles minimaalsele saavutatavale tasemele. Istme kinnitused peavad vastu pidama kõigile võimalikele koormustele, seda ka seadme ümberminekul. Kui juhi jalgade all ei ole põrandat, peavad sinna olema paigaldatud libisemist vältivad jalatoed. Kui seadmele on ette nähtud turvakabiin (ROPS - rollover protection structure), peab iste olema varustatud turvavöö või mõne muu seadisega, mis hoiab juhi istmel, kuid ei takista tööliigutuste sooritamist. 3.2.3. Muud kohad. Kui seadme kasutamine eeldab, et sellel viibib või töötab pidevalt või perioodiliselt lisaks juhile veel teisi kasutajaid, peab ka neile ette nägema sobivad kohad ohutuks töötamiseks. Erilist tähelepanu peab pöörama kukkumisohu vältimisele. Kui töötingimused võimaldavad, peab need töökohad varustama istmetega. Kui teatud ohtude vältimiseks varustatakse juhtimikoht kabiiniga, peab ka muudele töökohtadele paigaldama kaitseseadised samade ohtude vältimiseks. 3.3. Juhtimisseadised. 3.3.1. Juhtimisorganid. Juht peab saama mõjutada kõiki juhtimisorganeid juhtimiskohalt, välja arvatud toimingud, mida saab ohutult sooritada vaid juhtimiskohalt eemal olevate juhtimisorganite abil. Eriti puudutab see töökohti (välja arvatud juhtimiskoht), mida kasutavad ja mille eest vastutavad muud isikud peale juhi; või kui juht peab tööoperatsiooni ohutuks sooritamiseks juhtimiskohalt lahkuma. Pedaalide olemasolul peavad need olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juht saaks neid ohutult kasutada ja eksimise võimalus kasutamisel oleks viidud miinimumini. Pedaalid peavad olema libisemist vältiva pinnaga ning hõlpsasti puhastatavad. Kui seadme juhtimisorgani kasutamine võib tekitada ohuolukorra või põhjustada seadme ohtlikku liikumist, peab see tagastuma neutraalasendisse kohe peale seda, kui kasutaja on juhtimisorgani vabastanud. See nõue ei kehti selliste juhtimisorganite puhul, millel on rohkem kui üks fikseeritav asend. Ratastel liikuva seadme juhtimisseadis peab olema valmistatud nii, et see vähendaks juhtratastele mõjuvatest löökidest põhjustatud roolile või juhtkangile mõjuvat jõudu. Diferentsiaalmehhanismi lukustussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seda saab vabastada ka seadme liikumise ajal. Punkti 1.2.2 viimane lause ei kehti liikuvate seadmete puhul. 3.3.2. Liikuma hakkamine / liikumine. Seadmelt juhitavad iseliikuvad seadmed peavad olema varustatud seadisega, mis takistab seadme käivitamise kõrvaliste isikute poolt. Seadmelt juhitava iseliikuva seadme liikumine võib toimuda vaid siis, kui juht mõjutab juhtimisorganeid. Kui seadme kasutusotstarve eeldab selle varustamist seadme gabariitmõõtmeid ületavate mehhanismidega (nagu tõstukite või kraanade toed, nende nooled), peab seadme juhil olema võimalus enne liikumise alustamist hõlpsasti veenduda, et need mehhanismid asuvad oma kohtadel ja liikumine on ohutu. See nõue puudutab ka kõiki teisi seadme osi, mis peavad ohutuse tagamiseks olema liikumise ajal kindlas asendis ja vajadusel fikseeritud. Kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, peab seadme liikumise eeltingimuseks olema eelnimetatud mehhanismide ja osade ohutu asend. Seade ei tohi hakata liikuma mootori käivitamisel. 3.3.3. Liiklemine. Kui teedel liiklemist reguleerivas seadusandluses pole määratud teisiti, peavad iseliikuv seade ja selle järelhaagis vastama aeglustus-, peatumis-, pidurdus- ja paigalpüsimisnõuetele, et oleks tagatud ohutus seadme kasutamisel ettenähtud ja valmistaja poolt lubatud kasutus-, laadimis-, liikumis-, pinnase- ja kaldetingimustes. Juht peab saama juhitava seadme kiirust vähendada ja seda peatada kasutades selleks ettenähtud seadiseid. Kui ohutuse tagamiseks on vaja, peab seadmel olema juhtimissüsteemi tõrgetest või energiakatkestusest lähtuva ohu vältimiseks sõltumatu ja hõlpsasti ligipääsetav hädapidurdussüsteem. Ohutuse tagamiseks peab seadmel olema seisupidur, mis tagab vajadusel seadme paigalpüsimise. see võib olla ühendatud mõne 2. peatükis nimetatud vaid mehaaniliselt toimiva seadisega. Kaugjuhitav seade peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see peatub automaatselt, kui juht kaotab kontakti juhtimisorganitega. Punkt 1.2.4. ei kehti liiklemisel. 3.3.4. Käies juhitavate seadmete liikumine. Käies juhitav iseliikuv seade võib liikuda vaid vastava juhtimisorgani pideva mõjutamise ajal (juhi poolt). Seade ei tohi hakata liikuma mootori käivitamisel. Käies juhitava seadme juhtimissüsteemi peab projekteerima nii, et oleks miinimumini viidud ohud, mis lähtuvad seadme ootamatust liikumisest juhi suunas, eriti: a) pealesõidust, b) pöörlevatest osadest põhjustatud vigastumine. Seadme normaalne liikumiskiirus peab vastama juhi käimiskiirusele. Seadmel, millele saab kinnitada pöörleva töövahendi, ei tohi see hakata liikuma, kuni on sisse lülitatud tagasikäik, välja arvatud juhul, kui seadme liikumine on põhjustatud töövahendi liikumisest. Viimasel juhul peab tagasiliikumise kiirus olema selline, mis ei ohusta juhti. 3.3.5. Juhtimissüsteemi tõrked. Kui seadme juhtimisseadis on võimandiga (näiteks roolivõimendi), ei tohi võimendi energiakatkestus takistada seadme juhtimist selle peatamiseks vajaliku aja jooksul. 3.4. Kaitse mehaaniliste ohutegurite eest. 3.4.1. Kontrollimatud liikumised. Kui seadme liikuv osa on peatatud, siis selle liikumised peatusasendist, mis pole tingitud juhtimisorganite mõjutamisest, ei tohi tekitada ohtu ohustatud isikutele. Seadme peab projekteerima, valmistama ja vajadusel paigutama liikuvale alusele nii, et selle raskuskeskme asukoha kontrollimatud muutused ei mõjutaks seadme stabiilsust ega põhjusta konstruktsioonielementide ülekoormust. 3.4.2. Purunemisoht kasutamisel. Seadme suure sagedusega pöörlevad osad, mis võivad ettevaatusabinõudest hoolimata puruneda, peavad olema kinnitatud ja kaitstud nii, et kildude eelmalepaiskumine oleks välistatud või vähemalt takistatud nende pääs juhtimis- ja/või töökohtadele. 3.4.3. Ümbermineku oht. Kui iseliikuva seadme juhi ja teiste võimalike kasutajate töökoht on seadmel ja on olemas selle ümbermineku oht, peab seadme projekteerima ja varustama selliste kinnituselementidega, mis võimaldavad seadmele paigaldada turvakabiini (ROPS - rollover protective structure). Kabiini konstruktsioon peab tagama seadme ümberminekul sellel asuva juhi ja teiste kasutajate küllaldase ohutuse. Veendumaks, et turvakabiin vastab paragrahvis 2 toodud ohutusnõuetele, peab valmistaja või tarnija selleks läbi viima vastavad katsetused (tüübihindamise). 3.4.4. Kukkuvad esemed. Kui seadme juhi ja teiste võimalike kasutajate töökoht on seadmel ja on olemas oht ülalt kukkuda võivate esemete näol, peab seadme projekteerima ja varustama, kui seadme mõõtmed seda võimaldavad, selliste kinnituselementidega, et seadmele saaks kinnitada turvakatuse (FOPS - falling-object protective structure). Selle konstruktsioon peab tagama seadme kasutajale küllaldase ohutuse ülalt kukkuvate esemete ja materjalide eest. Veendumaks, et turvakatus vastab paragrahvis 2 toodud ohutusnõuetele, peab valmistaja või tarnija selle kinnituseks läbi viima vastavad katsetused (tüübihindamise). 3.4.5. Käiguteed. Käiguteede käetoed ja astmed peab projekteerima, valmistama ja paigutama nii, et nende kasutamine oleks võimalik vaistlikult, välistades seejuures seadme juhtimisorganite kasutamist nende asemel. 3.4.6. Pukseerimisseadised. Iga seade, mis pukseerib või mida pukseeritakse, peab varustama selliste pukseerimis- ja/või haakeseadistega, mis tagavad hõlpsa ja ohutu külge- ja lahtihaakimise ning väldivad juhusliku lahtihaakumise kasutamise ajal. Kui veotiisli kaal seda nõuab, peab seadme varustama pinnasele sobiva ja tiisli kaalule vastava toetuspinnaga tugijalaga. 3.4.7. Seadme ja seda käitava iseliikuva seadme vaheline jõuülekanne. Iseliikuva seadme ja selle poolt käitatava seadme vaheline jõuülekandevõll ja sellega ühendatud muud võllid peavad olema kaitstud mõlema seadme poolt kogu ulatuses. Iseliikuva seadme väljund, kuhu on ühendatud jõuülekandevõll, peab olema kaitstud seadme külge kinnitatud kattega või muu ohutust tagava seadisega. Pöördemomendi piirajad või hoorattad võivad asetseda vaid (kardaan-) jõuülekandevõlli käitava seadme poolses otsas. Võll peab olema sellekohaselt märgistatud. Iga veetav seade peab olema varustatud selliste jõuülekandevõlli kinnituselementidega, mis väldivad võlli ja selle kaitsekatte vigastamise kokkupuutel maaga või vedava seadmega. Kaitsekatete välimised osad peab projekteerima, valmistama ja paigaldama nii, et need ei saaks jõuülekandevõlliga kaasa pöörelda. Kui valmistaja näeb ette käiguteede kulgemise jõuülekandevõlli läheduses, peab olema tagatud, et eelmises lõigus nimetatud kaitsekatet ei kasutataks astmena, välja arvatud juhul, kui kate on selleks ette nähtud. 3.4.8. Jõuülekande liikuvad osad. Erinevalt punktis 1.3.8. A toodule ei pea sisepõlemismootori mootoriruumis asuvatele liikuvatele osadele juurdepääsu takistavad äravõetavad kaitseseadised olema lukustatavad, kui neid saab avada vaid vastava töövahendi, võtme või vastava juhtorgani abil, mis asub kõrvalistele isikutele mitteligipääsetavas lukustatavas juhikabiinis. 3.5. Kaitse muude ohutegurite eest. 3.5.1. Akud. Aku kest, asend ja paigaldus peavad välistama elektrolüüdi valgumise kasutaja peale seadme ümberminekul ning elektrolüüdi- aurude kogunemise kasutajate töökohtadel. Seadme peab projekteerima ja valmistama nii, et vajadusel saab aku selleks ettenähtud seadise abil hõlpsasti vooluahelast lahutada. 3.5.2. Tuleoht. Sõltuvalt sellest, milliste ohutegurite olemasolu seadme kasutamisel võib eeldada, peab seadme varustama, kui mõõtmed seda võimaldavad: - hõlpsasti ligipääsetavasse kohta paigutatud tulekustutiga või - paikse tulekustutussüsteemiga. 3.5.3. Tolmust, gaasidest ja muudest heitmetest lähtuvad ohud. Selliste ohutegurite olemasolul võib punktis 1.5.13. loetletud kogumisseadised asendada muude vahenditega, näiteks veepritsimisseadmetega. Punkti 1.5.13. teine ja kolmas lõik ei kehti seadmete puhul, mis on ette nähtud vedelike pritsimiseks. 3.6. Juhendid, signalisatsioon ja märgistus. 3.6.1. Juhisildid ja hoiatusmärguanded. Seadmel peavad olema selle kasutamist, seadistamist ja hooldamist puudutavad informatsiooni- ja/või juhissildid kõigis kohtades, kus see on vajalik ohustatud isikute ohutuse tagamiseks. Need peab valima, kujundama ja valmistama kergesti märgatavate ja vastupidavatena. Kui üldkasutatavatel teedel liiklemise eeskirjades pole määratud teisiti, peab seadmelt juhitavatel seadmetel olema: - helisignaal ohustatud isikute hoiatamiseks, - kasutusotstarbele vastav valgussignalisatsioon, näiteks pidurituled, tagasikäigutuled ja vilkurid. Viimane nõue ei kehti vaid allmaatöödeks ettenähtud seadmete puhul, kui neil puudub elektrisüsteem. Kaugjuhitava seadme, mille normaalsel kasutamisel esineb kasutaja löögi- või muljumisoht, peab varustama sobivate seadistega, mis informeerivad kasutajat löökide ja muljumise eest. See nõue kehtib ka seadme kohta, mis pidevalt edasi-tagasi liigub ja mille taha puudub kasutajal otsene nähtavus. Seadme peab valmistama nii, et selle hoiatus- ja signalisatsiooni- seadiseid ei saaks ekslikult mittetoimivaiks muuta. Kui ohutuse tagamiseks on vaja, peab ette nägema hoiatus- ja signalisatsiooni- seadiste korrasoleku kontrollimise võimaluse; nende mittekorrasolek peab olema hõlpsasti märgatav. Kui seadme või selle töövahendite liikumised on eriti ohtlikud, peavad seadmel olema sildid, mis hoiatavad sellele töötamise ajal lähenemast; sildid peavad olema loetavad kaugusest, mis tagab nende isikute ohutuse, kes peavad viibima seadme läheduses. 3.6.2. Märgistus. Lisaks punktis 1.7.3. toodule peab seadmel olev märgistus sisaldama: - seadme nimivõimsuse kilovattides (kW), - seadme massi kilogrammides (kg) ja vajadusel: - valmistaja poolt veokonksule lubatud suurima veojõu njuutonites (N), - valmistaja poolt lubatud suurima vertikaalsuunalise tõstejõu njuutonites (N). 3.6.3. Juhendid. Lisaks punktis 1.7.4. toodule peab juhendis olema järgmine teave: a) Seadme poolt tekitatava vibratsiooni tase, mis on mõõdetud sellel või mõnel samalaadsel seadmel järgnevalt: - kui käsivartele mõjuv vibratsioonikiirendus (RMS - root mean square acceleration value) ületab 2,5 m/s2, peab selle suurus olema juhendis toodud; kui vibratsioonikiirendus ei ületa 2,5 m/s2, piisab vastavast teatest, - kui kehale (jalgadele või istmikule) mõjuv vibratsioonikiirendus ületab 0,5 m/s2, peab selle suurus olema juhendis toodud; kui vibratsioonikiirendus ei ületa 0,5 m/s2, piisab vastavast teatest. Mõõtmistel võib kasutada muid meetodeid, kuid sel juhul peab valmistaja sellest juhendites teatama. b) Kui seadmel on sõltuvalt kasutatavatest töövahenditest mitmeid kasutusvõimalusi, peavad nii seadme kui töövahendite valmistajad andma kogu vajaliku teabe töövahendite ohutuks kasutamiseks ja seadmele kinnitamiseks. 4. TERVISEKAITSE JA OHUTUSE PÕHINÕUDED TÕSTMISEL TEKKIVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS Tõstmisega seotud ohud esinevad põhiliselt selliste seadmete puhul, mis on mõeldud lasti samaaegseks tõstmiseks ja teisaldamiseks. Lastiks võivad olla esemed, materjalid, kaubad jne. Lisaks peatükkides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele peab seadmed, mille kasutamisel esineb tõsteoperatsioonidest põhjustatud ohtusid (põhiliselt lastide kukkumine või kokkupõrkamine, seadme ümberminek tõstmisel) projekteerima ja valmistama nii, et need vastavad alltoodud nõuetele. 4.1. Üldsätted 4.1.1. Mõisted. a) Tõstmise abiseadised: tõstmise abiseadiste all mõistetakse seadiseid või elemente, mis ei ole pidevalt seadmele kinnitatud ja mis asetsevad seadme ja lasti vahel või on kinnitatud lasti külge selleks, et seda saaks haarata. b) Abihaardevahendid: need on vahendid, mis aitavad moodustada või kasutada troppi: silmuskonksud, tõsterõngad, rõngaspoldid jne. c) Suunatav last: see on last, mille kogu liikumine toimub kindlate punktide vahel mööda jäiki või paindlikke juhikuid. d) Koormusvarutegur: see on seadme valmistaja poolt garanteeritud suurima koormuse, mida abiseadeldis võib kanda (tõsta), ja lubatud suurima koormuse suhe. e) Katsetustegur: see on staatilise või dünaamilise katse ajal seadmele, selle elementidele või abiseadistele rakendatud koormuse ja neile märgitud lubatud suurima koormuse suhe. f) Staatiline katse: see on katse, mille käigus eelnevalt kontrollitud seade koormatakse staatilise katsetusteguri kordse suurima lubatud koormusega ja pärast koormuse kõrvaldamist kontrollitakse seade uuesti, veendumaks, et sellel pole vigastusi. g) Dünaamiline katse: see on katse, mille käigus katsetatakse seadet selle kõigis komplektatsioonivariantides dünaamilise katsetusteguri kordsel suurimal lubatud töökoormusel ja jälgitakse, et seade ja selle ohutusseadised töötavad tõrgeteta. 4.1.2. Kaitse mehaaniliste ohtude eest. 4.1.2.1. Ebastabiilsusest lähtuvad ohud. Tõsteseadmed peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks tagatud punktis 1.3.1. nõutav stabiilsus nii seadme kasutamisel, kui ka hoidmise, paigalduse, transportimise ja utiliseerimise kõigil etappidel, samuti juhendite järgi tehtavate katsetuste ajal. 4.1.2.2. Juhtrööpad ja rööbasteed. Rööbastel liikuvad seadmed peab varustama seadistega, mis rööbastele mõjudes väldivad seadme rööbastelt väljasõidu. Kui rööbastelt väljasõit on vaatamata eelmainitud seadiste olemasolule siiski tõenäoline, kas seadme või rööbastee vigastuse tõttu, peab võimalusel seadme varustama seadistega, mis väldivad seadme osade või lasti kukkumise, või seadme ümbermineku. 4.1.2.3. Mehaaniline vastupidavus. Tõsteseadmed, tõstmise abiseadeldised ja nende elemendid peavad vastu pidama neile mõjuvaile koormustele ja võimalusel ka koormustele, mis lähtuvad valmistaja poolt mitteettenähtud tingimustes paigaldamisest ja kasutamisest või valest komplektsusest, arvestades seejuures ka keskkonnatingimuste ja kasutajate mõju. See nõue peab olema täidetud ka seadme transpordi, kokkupaneku ja utiliseerimise ajal. Tõsteseadmed ja tõstmise abiseadised, arvestades nende kasutusotstarvet, peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud materjalide väsimisest või kulumisest põhjustatud purunemine. Kasutatavate materjalide valikul peab arvestama kasutuskeskkonna tingimustega, arvestades eriti korrosiooni, kulumise, löökide, külmhapruse ja vananemise mõju. Tõsteseadmed ja tõstmise abiseadised peab projekteerima ja valmistama vastupidavatena staatilistele koormuskatsetele nii, et ei tekiks püsivaid deformatsioone ega purunemisi. Arvutustes peab staatilise katsetusteguri valima sellise, mis tagab piisava ohutuse. Üldjuhul on see: a) käsiajamiga tõsteseadmetel ja -vahenditel 1,5, b) muudel tõsteseadmetel 1,25. Seadmed peab projekteerima ja valmistama nii, et need läbiksid vigastamatult dünaamilised katsetused, mille käigus seadet koormatakse dünaamilise katsetusteguri kordse suurima lubatud koormusega. Dünaamiline katsetustegur valitakse selline, mis tagab piisava ohutuse; üldjuhul on see 1,1. Dünaamilised katsetused peab teostama seadmetele, mis on valmis normaaltingimustes kasutamiseks. Üldjuhul tehakse katsetused katsetusteguri kordsel nimikoormusel. Kui seadme juhtimissüsteem võimaldab mitut samaaegset liikumist (näiteks pöörlemine ja lasti teisaldamine), tehakse katsetused seadet enim koormavate üheaegselt toimuvate liikumiste tingimustes. 4.1.2.4. Plokirattad, trumlid, ketid ja trossid. Plokirattad, trumlid ja rattad peavad läbimõõdult vastama neile paigutatavate kettide või trosside mõõtmetele. Trumlid ja rattad peab projekteerima, valmistama ja paigutama nii, et kett või tross saaks neil maha libisemata liikuda. Otseselt lasti tõstmisel või hoidmiseks kasutatavate trosside puhul ei tohi kasutada pleissimist mujal kui otstes (mujal on see lubatud vaid seadise puhul, mida on kasutusotstarbest lähtuvalt vaja regulaarselt teisaldada). Kinnitusotsikutega varustatud trosside koormusvaruteguri peab valima sellise, mis tagab piisava ohutuse, üldjuhul on see 5. Tõstekettide koormusvaruteguri peab valima sellise, mis tagab piisava ohutuse, üldjuhul on see 4. Selleks, et kontrollida kasutatava varuteguri piisavust, peab valmistaja või tarnija teostama iga otseselt lasti tõstmiseks ettenähtud trossi- või ketitüübi ja otsikute koormuskatsetused. 4.1.2.5. Abihaardevahendid. Abihaardevahendite projekteerimisel peab arvestama materjali väsimist ja vananemist ning töötsüklite arvu ettenähtud otstarbel kasutamisel nii ettenähtud kui oletatava kasutusaja jooksul. Lisaks: a) Otsikutega varustatud terastrosside koormusvaruteguri peab valima sellise, mis tagab piisava ohutuse, üldjuhul on see 5; trossides ei tohi olla pleissimiskohti ega silmuseid mujal kui otstes. b) Kui kasutatakse keevitatud lülidest valmistatud ketti, peab see olema nn. lühikeselüliline; kõigi ketitüüpide koormusvaruteguri peab valima sellise, mis tagab piisava ohutuse, üldjuhul on see 4. c) Tekstiilköite või -troppide koormuskasutegur sõltub materjalist, valmistusmeetodist, mõõtmetest ja kasutusest. Selle peab valima sellise, mis tagab piisava ohutuse, üldjuhul on see 7, eeldades, et kasutatud materjalid on kvaliteetsed ja valmistusmeetod on sobiv köie kasutusotstarbeks; vastasel korral suurendatakse varutegurit vajaliku ohutuse tagamiseks. Tekstiiliköites ja -troppides ei tohi olla sõlmi, liiteid ega pelissitud kohti, välja arvatud troppide otsad, kui ei ole tegemist otsikuteta linttroppidega. d) Kõigi metallosade, mis moodustavad tropi või mida kasutatakse koss sellega, koormuskasuteguri peab valima sellise, mis tagab piisava ohutuse, üldjuhul on see 4. e) Mitmeharaliste troppide tõstevõime määramisel peab arvestama nõrgima haru koormusvarutegurit, harude arvu ja tõstenurka tropiharude suhtes. f) Veendumaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab valmistaja või tarnija tegema katsetused kõigile lõikudes a, b, c ja d viidatud haardevahenditele. 4.1.2.6. Liikumiste juhtimine. Liikumiste juhtimisorganid peavad toimima nii, et seade, millele nad on paigutatud, püsib ohutuna: a) Seadme peab projekteerima või varustama selliste seadistega, mis tagavad seadme osade liikumise amplituudi püsimise ettenähtud piirides. Kui võimalik, peab seadiste sellisele toimimisele eelnema hoiatussignaal. b) Kui mitut samas ruumis asetsevat paikset või rööbastel liikuvat seadet on võimalik samaaegselt liikuma panna ja võib tekkida kokkupõrkeoht, peab need seadmed projekteerima ja valmistama nii, et nende juhtimissüsteemide ühendamisega oleks kokkupõrkeoht välditud. c) Tõsteseadmete mehhanismid peab projekteerima ja valmistama nii, et last ei saaks põhjustada ohuolukorda libisemise või ootamatu vaba langemisega ka siis, kui tekib osaline või täielik energiakatkestus või kui kasutaja lõpetab seadme kasutamise. d) Normaalsel kasutamisel ei tohi lasti langetamine olla võimalik vaid hõõrdpiduri abil, välja arvatud seadmed, mille toimimine seda eeldab. e) Haardevahendid peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välistatud lasti juhuslik lahtipääsemine neist. 4.1.2.7. Lasti käsitsemine. Seadme juhtimiskoha peab paigutama sinna, kust on tagatud parim nähtavus seadme osade liikumisteedele, vältimaks nende võimalikke kokkupõrkeid inimeste, seadiste ja teiste seadmetega, mis on samaaegselt kasutusel. Paiksed, suunatava lastiga seadmed peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud lasti või vastukaalu kokkupõrge ohustatud isikuga. 4.1.2.8. Äike. Seadmed, mis vajavad kasutamise ajal kaitset pikselöögi eest, peab varustama süsteemiga, mis maandab elektrilaengud. 4.2. Erinõuded seadmetele, mis ei ole käsikäitatavad. 4.2.1. Juhtimissüsteem. 4.2.1.1. Juhtimiskoht. Punktis 3.2.1. toodud nõuded kehtivad ka mitteliikuvate seadmete kohta. 4.2.1.2. Iste. Punkti 3.2.2. esimeses ja teises lõigus ning punktis 3.2.3. toodud nõuded kehtivad ka mitteliikuvate seadmete kohta. 4.2.1.3. Juhtimisorganid. Tõsteseadme või selle mehhanismide liikumiste juhtimisorganid peavad võimalusel tagastuma neutraalasendisse kohe, kui kasutaja on nad vabastanud. Kui lasti osaline või kogu liikumine ei tekita kokkupõrkeohtu, võib kasutada juhtimisorganeid, mis tagavad lasti automaatse peatamise ettemääratud kõrgusel või kohas ilma juhtimisorganite pideva mõjutamiseta kasutaja poolt. 4.2.1.4. Koormuse kontroll. Seadmed, mille suurim lubatud töökoormus on vähemalt 1000 kg või mille ümberminekuoht on vähemalt 40 000 Nm, peab võimalusel varustama seadistega, mis hoiatavad juhti või hoiavad ära lasti ohtlikud liikumised juhtudel: - kui tõsteseade koormatakse üle: - lubatud suurima koormuse või - lasti tekitatava lubatust suurema momendiga, - kui ületatakse tõstetavast lastist põhjustatud ümberminekumoment. 4.2.2. Trossidel liikuv seade. Tõste-, kande- ja langetamistrossid peavad olema varustatud vastukaaludega või seadistega, mis võimaldavad trosside pingsust pidevalt kontrollida. 4.2.3. Ohud ohustatud isikule. Seadmed, mille on suunatud last või mille lasti toed liiguvad kindlaksmääratud radadel, peab varustama seadistega, mis väldivad ohustatud isiku ohtu sattumise. Seadmed, mille tõsteplatvormile on seadme juhi ligipääs vajalik (näit. lasti ladustamiseks või kinnitamiseks), peab projekteerima ja valmistama nii, et oleks välditud lasti kontrollimatud liikumised, eriti lasti peale- ja mahalaadimisel. 4.2.4. Vastavus otstarbele. Seadme tarnimisel või esmakordsel kasutuselevõtmisel peab valmistaja või tarnija läbi viima vastavad katsetused selleks, et tagada kasutusvalmite käsitsi või muu energia abil käitatavate tõsteseadmete ja -seadiste ohutu töötamine. Katsetusel peab arvestama nii seadme staatilisi kui ka dünaamilisi omadusi. Kui seadet pole võimalik valmistaja või tarnija juures koostada, peab katsetused läbi viima kasutuskohal. 4.3. Märgistus. 4.3.1. Ketid ja trossid. Igal üksikul tõsteketil, -trossil või linttropil, mis ei ole seadme või seadise koostisosa, peab olema märgis või kui see pole võimalik, siis kinnitatud plaat või rõngas valmistaja või tarnija nime, aadressi ja kontrollimistõendi numbriga. Tõend peab sisaldama standardites nõutud teabe või nende puudumisel vähemalt: - valmistaja või tarnija nime; - vajadusel valmistaja või tarnija aadressi; - keti või trossi iseloomustuse, mis sisaldab: - nimimõõtmed, - konstruktsiooni kirjelduse, - andmed valmistusmaterjali kohta, - metallurgilise eritöötluse seadmed, - viite katsetustel kasutatud standardite kohta, - keti või trossi suurima lubatud koormuse, Erinevate kasutusotstarvete jaoks võib anda erinevaid koormusväärtusi. 4.3.2. Tõstmise abiseadmed. Igal tõstmise abiseadisel peab olema märgis, mis sisaldab: - andmed valmistaja kohta - andmed kasutatud materjalide kohta (rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi), kui see on vajalik kokkusobivuse tarvis, - suurima lubatud koormuse. Kui tõstmise abiseadis koosneb (teras)trossidest, millele pole võimalik märgist kanda, peab neile kinnitama püsiva sildi vastavate andmetega. Märgis peab olema kergesti leotav ja paigutatud sellisesse kohta, kust ta ei kao töötlemise, kulumise või muul põhjusel ega vähenda abiseadise tugevust. 4.3.3. Seadmed. Lisaks punktis 1.7.3. toodud nõuetele peavad igal seadmel olema püsivad ja hästiloetavad nimikoormust puudutavad andmed. (I) Kui seadmel on vaid üks nimikoormus, peab see olema seadmele märgitud selgelt ja kergesti loetavalt. (II) Kui seadme nimikoormus sõltub kasutusoludest, peab igal kasutuskohal olema silt igale kasutamisvariandile vastava nimikoormuse väärtusega, soovitavalt diagrammi või tabeli kujul. Seadme tõsteplatvorm, millele on võimalik inimeste pealepääs, millega võib kaasneda kukkumisoht, peab olema varustatud selge ja püsiva inimeste tõstmist keelava hoiatussildiga, mis peab olema nähtav igalt poolt, kust on võimalik platvormile pääs. 4.4. Kasutusjuhendid. 4.4.1. Tõstmise abiseadised. Igal tõstmisel või abiseadiste seerial, mida tarnitakse tervikuna, peavad kaasas olema kasutusjuhendid, mis sisaldavad vähemalt järgmise teabe: - kastutuse normaaltingimused, - kasutus-, koostamis- ja hooldusjuhised, - kasutuspiirangud (eriti punkti 4.1.2.6 . e) nõuetele mittevastavate tõstmise abiseadiste puhul) 4.2.2. Seadmed. Lisaks punktis 1.7.4. toodule peavad kasutusjuhendid sisaldama: a) seadme tehnilise iseloomustuse ja - vajadusel punktis 4.3.3. (II) toodud koormustabeli, - tugedele ja ankurdustele mõjuvate jõudude suurusi ja liikumisteede iseloomustuse, - vajadusel vastukaalu kirjelduse ja juhise selle paigalduseks, b) seadme kasutus- ja hoolduspäeviku sisu, kui päevikut ei ole antud seadmetega kaasa, c) juhised sellisteks juhtudeks, kui kasutajal puudub otsene silmside lastiga, d) vajalikud juhised seadme katsetamiseks enne seadme esmakordset kasutuselevõttu nende seadmete puhul, mida ei koostata valmistaja juures. 5. OHUTUSE JA TERVISEKAITSE PÕHINÕUDED ALLMAATÖÖDEKS ETTENÄHTUD SEADMETELE Lisaks peatükkides 1, 2, 3 ja 4 toodud tervisekaitse ja ohutusnõetele peab allmaatöödeks ettenähtud seadmete projekteerimisel ja valmistamisel arvestama järgmisi nõudeid. 5.1. Ebastabiilsusest lähtuvad ohud. Kaevanduslae jõuajamiga toed peab projekteerima ja valmistama nii, et nad liikudes säilitaksid etteantud suuna ega libiseks enne koormamist, koormamise ajal või peale seda. Üksikud hüdraulilised toed peab varustama ankurduskohtadega ülaplaadi tarbeks. 5.2. Liikumine. Kaevanduslae jõuajamitega toestik peab võimaldama ohustatud isikute vaba liikumist. 5.3. Valgustus. Punkti 1.1.4. kolmanda lõigu nõuded siin ei kehti. 5.4. Juhtimisorganid. Rööbastel liikuva seadme kiirendus- ja pidurdusseadised peavad olema käsitsi käitatavad. Hädapidur võib olla ka jalaga käitatav. Kaevanduslae jõuajamiga tugede juhtimisorganid peab projekteerima ja paigaldama nii, et nende teisaldamise ajal oleksid kasutajad kaitstud kaitsekatusega. Juhtimisorganid peavad olema kaitstud juhuslike sisselülitumiste eest. 5.5. Peatamine. Rööbastel iseliikuvad seadmed, mida kasutatakse allmaatöödel, peab varustama hädapiduriga, mis mõjutab seadme liikumise juhtimissüsteemi. 5.6. Tuleoht. Punkti 3.5.2. viimane nõue (viimane rida) on kohustuslik seadme kergestisüttivatele osadele. Allmaatöödeks ettenähtud seadmed võib varustada vaid selliste sisepõlemismootoritega, mis kasutavad madala aurustumisrõhuga kütust (diiselkütus) ega tekita mingit elektrilist sädet. 5.7. Tolm, gaasid ja muud taolised ohutegurid. Sisepõlemismootorite heitgaase ei tohi suunata üles. ------ Kinnitatud sotsiaalministri 30. mai 1994. a. määrusega nr. 38 TOOTEOHUTUSE RIIKLIKU JÄRELEVALVE KORRALDAMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1 Käesoleva eeskirjaga täpsustatakse riikliku järelevalve korraldus "Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra" ning "Masinate ja seadmete ohutuse tagamise korra", kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1993. a. määrusega nr. 356 (RT I 1993, 75, 1103) (edaspidi isikukaitsevahendite ohutuse kord ja seadmeohutuse kord või üldjuhul korrad), järgimise üle; sealhulgas: - tooteohutuse riikliku järelevalve (edaspidi tootejärelevalve) korraldamine; - tüübihindade korraldamine; - kvaliteeditõenduse korraldamine; - isikukaitsevahendite tarnimislubade väljastamine. 2. Tootejärelevalve korraldamine 2.1 Tootejärelevalvet korraldab Riigi Tööinspektsioon ja teised pädevad riigiasutused (Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandustehnika Inspektsioon, Kaubandusinspektsioon jt.) oma põhimääruse alusel. 2.2 Tootejärelevalve korraldamisel lähtutakse: - eelpool nimetatud kordadest, - nende alusel välja antud "Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetest, mida peab järgima isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel." (RTL 1994, 31, lk. 1027) ning "Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetest, mida peab järgima masinate ja seadmete projekteerimisel ja valmistamisel" (RTL 1994, 31, lk. 1036) (edaspidi ohutuspõhinõuded), kinnitatud sotsiaalministri 30. mai 1994. a. määrusega nr. 38 - käesolevast eeskirjast - teistest, eri toodete kohta kehtestatud õigusaktidest. 2.3 Tootejärelevalve tagamiseks on toodete esmatarnijad: Eestis valmistajad või importijad, kohustatud enne toote tarnimise alustamist ning edaspidi kord aastas, I kvartali jooksul, informeerima Tööinspektsiooni kirjalikult kõigist tarnitavatest toodetest, mille kohta eelpool nimetatud korrad kehtivad. Seda pole vaja teha isikukaitsevahendite ohutuse korra 10. punktis mainitud kaitsevahendite puhul. Andmed esitatakse lisa nr. 1 vormil. 2.4 Tootejärelevalve teostamine. 2.4.1 Isikukaitsevahenditel kontrollitakse isikukaitsevahendite ohutuse korra 12. punktis nõutud märgistuse olemasolu kaitsevahendil ja selle pakendil ning tüübihindamistõendi või tarnimisloa (kehtiva koopia) olemasolu. 2.4.2 Masinatel ja seadmetel kontrollitakse seadmeohutuse korra 11. punktis ettenähtud ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsiooni (soovitav vorm lisa nr. 2) olemasolu ja vastavust. Sama korra 14. punkti alusel tüübihindamisele kuuluvate seadmete puhul kontrollitakse selle teostamist tõestava märkuse olemasolul deklaratsioonis. 2.4.3 Vajadusel nõutakse teiste, kordades mainitud dokumentide esitamist, et nende põhjal veenduda toodete ohutuses, või nõutakse toodete katsetamist, et tõendada nende vastavust ohutuspõhinõuetele või standarditele. Selleks võib kaasata ka teisi asutusi või eksperte. Katsetuste ja ekspertiisiga seotud kulutused kannab tarnija 2.4.4 Tööinspektsioonil või muul pädeval riigiasutusel on õigus võtta katseteks või ekspertiisiks toodete näidiseid, vormistades selle lisa nr. 3 vormi järgse aktiga. 2.4.5 Kontrollimisel käsitseb kontrollitavaid tooteid üldreeglina ettevõtte esindaja. 2.5 Puuduste avastamisel, hinnates nende ohtlikust, koostatakse vormikohane ettekirjutus, milles: - nõutakse avastatud puuduste kõrvaldamist teatud tähtajaks, lubades või keelates selle ajani toodet tarnida või kasutada; - esitatakse tarnimist või kasutamist piiravaid tingimusi nõudes nende sisseviimist dokumentatsiooni; - keelatakse toote tarnimine ja/või kasutamine. 2.6. Kasutaja elule või tervisele ohtlike toodete tarnimise avastamisel informeeritakse sellest teisi pädevaid riigiasutusi ja vajadusel avalikkust. 3. Tüübihindamise korraldamine 3.1 Tüübihindamisele kuuluvad: kõik isikukaitsevahendid, välja arvatud isikukaitsevahendite ohutuse korra 4., 10. ja 18 punktis mainitud, ning masinad ja seadmed, millistele see nõue on kehtestatud seadmeohutuse korra 14. punkti alusel Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse poolt, välja arvatud seadmed, mis on sertifitseeritud Euroopa Ühenduse direktiivide kohaselt. 3.2 Tüübihindamiseks esitab toote esmatarnija asutusele, kellele Tööinspektsiooni või muu pädev riigiasutus on väljastanud vastava litsentsi (edaspidi litsentsitud asutus), lisa nr. 4 vormi järgse tüübihindamise taotluse. 3.3 Koos tüübihindamise taotlusega esitab tarnija. * toote tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab selle üld- ja detailijoonised koos vajalike arvamuste ning katsetuste tulemustega mahus, mis on vajalik toote ohutuspõhinõuetele vastavuse tõendamiseks ja täieliku loetelu toote tüübi kavandamisel arvesse võetud õigusaktidest standarditest ja tehnospetsifikaatidest; - kirjeldused valmistaja või tarnija poolt kasutavatest kontrolli- ja katsetusmenetlustest, mis tagavad toote püsiva kvaliteedi ning vastavuse normdokumentidele; - toote kasutamisjuhendi ning muud tootega kaasa antavad dokumendid; - katseteks vajaliku arvu tooteid. Kui toodet pole selle gabariitide, kaalu või muul põhjusel võimalik või otstarbekas litsentsitud asutusse toimetada, teatab tarnija koha, kus tüübihindamist on võimalik sooritada (tarnija juures, kasutaja juures või mujal). 3.4 Litsentsitud asutusel on õigus nõuda täiendavate andmete esitamist, kaasata spetsialiste (eksperte) väljastpoolt ning kasutada teiste katselaborite teenuseid. Litsentsitud asutus võib kasutada ka tarnija või tema poolt pakutud katselabori teenuseid. 3.5 Toote tüübihindamine teostatakse selle ühe või enam näidise ning esitatud dokumentatsiooni põhjal, kusjuures tarnija kohustub tagama selle toote vastavuse näidisele kogu tarnimisaja jooksul. 3.6 Tüübihindamise litsentsitud asutus: - veendub, et tarnija esitatud tehniline dokumentatsioon vastab Eesti või Euroopa standarditele või nendega harmoonilistele standarditele; - kui valmistaja pole eelmainitud standardeid järginud, on teinud seda vaid osaliselt või vastavad standardid puuduvad, litsentsitud asutus kontrollib ja veendub, et valmistaja poolt kasutatud tehniline dokumentatsioon, kaasa arvatud kolmandate riikide standardid (GOST, OST jne.), tagavad toote vastavuse ohutuspõhinõuetele; - vajadusel teeb või laseb teha toote tehnilisele dokumentatsioonile vastavust tõendavad kontrollmõõtmised ja katsetused; - veendub, et toote valmistamisel on järgitud tehnilist dokumentatsiooni ning et toodet võib ettenähtud otstarbel ja tingimustes täiesti ohutult kasutada. 3.7 Tüübihindamise läbinud toote kohta annab litsentsitud asutus tarnijale välja lisa nr. 5 vormi kohaselt vormistatud tüübihindamistõendi, saates selle koopia 5 tööpäeva jooksul Tööinspektsioonile. Tõendile lisatakse toote identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised. Tüübihindamistõend on kehtiv kuni 5 aastat. 3.8 Tüübihindamistõend muutub automaatselt kehtetuks, kui muutuvad oluliselt õigusaktid või normdokumendid, mille põhjal see väljastati. Seda on kohustatud jälgima tüübihindamise teostanud asutus ning informeerima kehtetuks muutumisest tarnijat ja Tööinspektsiooni. 3.9 Tarnija on kohustatud kooskõlastama litsentsitud asutusega kõik kavandatavad toote muudatused, mis võivad vähendada selle ohutust või kaitsevahendite kaitseomadusi. 3.10 Kui litsentsitud asutus keeldub tüübihindamistõendit väljastamast (avastab toote mittevastavuse ohutuspõhinõuetele), peab ta sellest informeerima Tööinspektsiooni ja litsentsi taotlenud asutust, näidates keeldumise põhjuse ja lisades juurde tüübihindamise taotluse koopia (vaid Tööinspektsioonile). 3.11 Litsentsitud asutusel on õigus ja kohustus hilisemal toote esialgsele näidisele või ohutuspõhinõuetele mittevastavuse avastamisel omaalgatuslikult, Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse ettepanekul tunnistada tüübihindamistõend kehtetuks ning õigus avalikustada sellega seotud asjaolud. 3.12 Toote esmatarnija peab tagama järgnevate tarnimislülide (müüjate, vahendajate, rentijate, kasutada andjate) varustamise tarnimisloa või tüübihindamistõendi koopiatega (kinnitades nende õigsust) ja muu kordades ning ohutuspõhinõuetes ettenähtud dokumentatsiooniga; näidates tarnimisloa või tüübihindamistõendi koopial ka adressaadi, kellele see on väljastatud. 3.13 Litsentsitud asutus on kohustatud säilitama tarnija esitatud dokumentatsiooni ja katsetuste protokolle pädevatele riigiasutustele kättesaadavana vähemalt 10 aastat. 3.14 Litsentsitud asutuse töötajad ja tüübihindamise või kvaliteeditõendusega hõivatud kolmandad isikud ei tohi ilma osapoolte nõusolekuta avaldada ega kasutada seoses tüübihindamise või kvaliteeditõendusega saadud andmeid. 3.15 Litsentsitud asutus peab võimaldama teisel litsentsitud asutusel, kellel on sama tarnijaga sõlmitud sama toote kohta kvaliteeditõenduse või -auditi leping, tutvuda kõigi antud toote tüübihindamisega seotud materjalidega küsimata tarnija nõusolekut. 4. Kvaliteeditõenduse korraldamine 4.1 Kvaliteeditõendus on kohustuslik isikukaitsevahendite ohutuse korra 11. punktis loetletud isikukaitsevahendite puhul. Kvaliteeditõenduse protokoll on Tööinspektsioonile aluseks ülalmainitud isikukaitsevahendite tarnimislubade väljastamisel. 4.2 Kvaliteeditõendus on tegevuste kogum, mis on vajalik piisava usaldatavuse tagamiseks, et isikukaitsevahend ja selle valmistusprotsess, eriti lõppkontroll, rahuldab esitatud nõudeid. Kvaliteeditõenduse eesmärk on tagada kõigi tarnitavate isikukaitsevahendite vastavus tüübihindamise läbinud näidistele, nende kohta kehtivatele standarditele ja ohutuspõhinõuetele. Kvaliteeditõendus eeldab, et litsentsitud asutus süstemaatiliselt kontrollib ja veendub, et tarnitavad isikukaitsevahendid vastavad ohutuspõhinõuetele. 4.3 Kvaliteediaudit on üks kvaliteeditõenduse vorm. See on pidev protsess, mille käigus riiklikult sertifiseeritud asutus teostab rahvuslikele või rahvusvahelistele standarditele vastavat süstemaatilist ja sõltumatut ekspertiisi otsustamaks, kas tarnija kvaliteedialane tegevus ja selle tulemus vastab plaanitule ning kas astutud sammud on efektiivsed ja sobivad seatud eesmärkide saavutamiseks - antud juhul toodete vastavuse tagamiseks tüübihindamise läbinud näidistele. 4.4 Kvaliteeditõenduse taotlemiseks peab isikukaitsevahendite esmatarnija pöörduma lisa nr. 4 vormi kohase taotlusega kvaliteeditõenduseks litsentsi omava asutuse poole ning sõlmima viimasega sellekohase lepingu. 4.5 Litsentsitud asutus kontrollib tarnija kvaliteeditagamise ja -kontrollimise süsteemi eriti valmistoodete lõppkontrolli osas, veendumaks, et see tagab kõigi toodete vastavuse tüübihindamise läbinud näidistele ja ohutuspõhinõuetele. Vajadusel osaleb ise valmistoodete kontrollimisel või teostab nende pidevat kontrolli. 4.6 Kui litsentsitud asutus pole sama, milline teostas toote tüübihindamise, peab ta vajadusel viimasega konsulteerima. 4.7 Kontrollimise rahuldavate tulemuste korral vormistab litsentsitud asutus kvaliteeditõenduse protokolli, milles kinnitab, et tarnija poolt rakendatavad meetmed tagavad kontrollitava isikukaitsevahendi vastavuse standarditele või ohutuspõhinõuetele, ning annab selle tarnijale. 4.8 Kui osutub, et kontrolli all olevad isikukaitsevahendid ei vasta standarditele või ohutuspõhinõuetele, peab litsentsitud asutus sellest viivitamatult informeerima tarnijat, Tööinspektsiooni ja tüübihindamistõendi välja andnud asutust. 4.9 Tööinspektsioonil või muul pädeval riigiasutusel on õigus tutvuda kõigi litsentsitud asutuse kvaliteeditõendusega seotud materjalidega. 5. Tarnimislubade väljastamine. 5.1 Isikukaitsevahendite ohutuse korra 11. punktis loetletud isikukaitsevahendite tarnimisel on nõutav tarnimisluba. 5.2 Tarnimisloa taotlemiseks esitab isikukaitsevahendi esmatarnija Tööinspektsioonile lisa nr. 6 vormi kohase avalduse ning tüübihindamistõendi, kvaliteeditõenduse või -auditi protokolli ja litsentsitud asutustega sõlmitud kvaliteeditõenduse või -auditi lepingu notariaalselt kinnitatud (või koos originaalidega, mis tagastatakse) koopiad. Tööinspektsioonil on õigus nõuda ka isikukaitsevahendite ohutuse korra 14. punktis loetletud dokumentide esitamist. 5.3 Esitatud dokumentide vastavusel isikukaitsevahendite ohutuse korrale väljastab Tööinspektsioon tarnijale hiljemalt 1 kuu jooksul lisa nr. 7 vormi kohase tarnimisloa. 5.4 Tarnimisluba antakse välja kehtivusega kuni 5 aastat, kuid mitte kauemaks kvaliteeditõendus või -auditi lepingu kehtivusest. Lepingu katkemisel kaotab kehtivuse ka tarnimisluba. lepingu katkestamisest on kumbki osapool kohustatud viie tööpäeva jooksul informeerima Tööinspektsiooni. 5.5 Tarnimisloa aegumisel võib taotleda uue tarnimisloa väljastamist lihtsustatud korras, esitades Tööinspektsioonile vähemalt 2 kuud enne aegumistähtaega vabas vormis avalduse, kehtiva kvaliteeditõenduslepingu ja viimase kontrollimise, millest ei tohi olla möödunud üle 1 aasta, protokolli koopiad koos tagastatavate originaalidega. 5.6 Edasimüüjatele (vahendajatele) peab esmatarnija andma isikukaitsevahenditega kaasa ka tarnimisloa koopiad, mille õigsust ta kinnitab, näidates koopial, kellele see on välja antud. Esmatarnija on kohustatud registreerima kõik edasimüüjatele väljastatud tarnimisloa koopiad ning esitama need andmed nõudmisel Tööinspektsioonile. 5.7 Tarnimisloa koopia on kehtiv toodangule, mis on valmistatud kuni aasta möödumiseni koopia väljastamisest, ümardatuna jooksva kuu lõpuni, kuid mitte kauem originaali kehtivusajast. Tööinspektsioonil on õigus mõningate toodete puhul lubada kehtestada tarnimisloa koopiale pikemat kehtivusaega, tehes sellekohase märkuse tarnimisloale. Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskirja l i s a nr. 1 -------------------------------- poolt (firma nimetus) TARNITAVATE TOODETE ESMANE / KORDUV LOETELU. ----------------------------------------------------------------- Jrk. Seadme Tüübi Seadme Korduv Toode- Valmis- Tüübi- Muud nr. nimetus tähis number- te arv taja hinda- and- kood firma, mine med riik ----------------------------------------------------------------- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 ----------------------------------------------------------------- ----------------------------------------------------------------- Meie aadress, fax ------------------- ------------------------- Meie esindaja ----------------------- ------------------------- (nimi, ametinimi, (täitja allkiri, telefon, fax) nimi, ametinimetus) Teadmiseks 4. veerus näidata toote rahvusvaheline numberkood, selle olemasolul. 5. veerus märkida loetelu korduval esitamisel varemesitatud toote puhul "+", esmakordsel "-". 8. veerus näidata tüübihindamis- või kvaliteeditõendusasutuse nimi (arusaadavalt), tõendi või tarnimisloa number ja väljaandmise aasta. CE märgistuse olemasolul ka see. 9. veerus näidata toote kasutamisotstarve kui see ei selgu toote nimetusest, soovitavalt ka toote kohta kehtiva standardi ja tehnospetsifikaadi number. Võite anda Teie firmas antud tootele omistatud numberkoodile, jne. Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskirja l i s a nr. 2 OHUTUSPÕHINÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON Meie............................................................ (tarnija nimetus) ................................................................ (aadress) avaldame täielikul ainuvastutusel, et .......................... (tootja nimetus, aadress, ................................................................ telefon, valmistuskoht) ................................................................ (täidetakse vaid siis kui tarnija pole tootja) poolt valmistatud............................................... ................................................................ (seadme nimetus, tüüp, partii või seeria number, ................................................................ otstarve - kui see ei kajastu nimetuses jne.) ................................................................ Vastab "Masinate ja seadmete ohutuse tagamise korra" (RT I 1993, 75, 1103) ning ..........................................nõuetele (õigusaktid, normdokumendid) Tüübihindamistõendid nr......(vaid tüübihindamisele kuuluvatel seadmetel) välja antud.......................................... (kuupäev, asutuse nimetus, aadress, telefon) Lisatingimused (nende olemasolu korral)......................... ................................................................ ............................... ......................... P.K. ............................... ............................. ............................... (deklaratsiooni väljaandmise (Volitatud isiku allkiri, nimi, koht ja kuupäev) ametikoht, telefon või samaväär- ne markeering) Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskirja l i s a nr. 3 Eesti Vabariigi Tööinspektsioon NÄIDISTE VÕTMISE AKT Käesolev akt on koostatud selle kohta, et Tööinspektsiooni esindaja(te)..................................................... .............................................poolt on............ (ametinimi, nimi) ...................................... esindaja(te) .......... (tarnija või kasutada andja nimetus) .................................... juuresolekul................ (ametinimi, nimi) seoses........................................................... (näidiste võtmise põhjus) ................................................................. ----------------------------------------------------------------- Näidise nimetus Toote partii Valmistamise Näidiste numbrid number H kogus aeg ja arv ----------------------------------------------------------------- Näidised on võetud vastavalt "Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskirjale" (RTL 94....,....) Võetus näidised on kinni pitseeritud ........................... (pitseerimise kirjeldus) ................................................ja antud kuni katsetusteni............................... vastutavale hoiule (ametinimetus, nimi) "...."........... 199.. a. ........................ .......................... ........................ ........................ (akti koostasid: nimi, Ülalmainitud näidised vastavale hoiule allkiri) võtnud................................ (ametinimetus, nimi, allkiri) Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskirja l i s a nr. 4 ---------------------------------------- (tüübihindaja/kvaliteeditõendaja nimetus) TÜÜBIHINDAMISE TAOTLUS/ KVALITEEDITÕENDUSE TAOTLUS ............................. (taotleja nimetus) ............................. (taotleja aadress) Meie esindaja .................................................. (nimi, ametinimetus, telefon, fax) Käesolevaga taotleme............................................ (toote nimetus, tüüp, partii ................................................................ või seeria number, otstarve kui see ei kajastu ................................................................ toote nimetus) "....................................... ohutuse tagamise korra" kohast tüübihindamist/kvaliteeditõendust. Tootmise asukoht:............................................... (aadress, tootja nimetus, telefon) ................................................................ Käesolevaga kohustume täitma tüübihindaja ja/või kvaliteeditõendaja poolt esitatavaid tüübihindamise ja/või kvaliteeditõenduse nõudeid ning tasuma sellega seotud kulutused. Lisad ................ lehel. "...." ...............199...a. .................................. .................................. (allkiri, nimi, ametinimetus) Tooteohutuse riikliku järelevalve valve korraldamise eeskirja l i s a nr. 5 TÜÜBIHINDAMISTÕEND nr....... Käesoleva tüübihindamistõendiga ................................ (tüübihindaja nimetus) tõendab, et .................................................... (tarnija nimetus) poolt tarnitav ................................................. (toote nimetus, tüüp, partii või seeria nr, ................................................................ otstarve- kui see ei kajastu toote nimetuses) vastab"................................ ohutuse tagamise korra" nõuetele ning seda võib ettenähtud otstarbel ohutult kasutada. Lisatingimused (kui neid on):................................... ................................................................ Tüübihindamistõendi väljaandmise aluseks on ................... ................................................................ (aruande/ protokolli nimetus ja number) Käesolev tüübihindamistõend eeldab, et eelpool nimetatud tarnija tagab pidevalt eelpoolnimetatud aktide nõuete täitmise. ................... Pitsati koht ......................... "....."........ 199...a. (allkiri) (tüübihindamistõendi väljaandmise koht ja kuupäev) ......................... (nimi) ......................... (ametinimetus) ----------------------------------------------------------------- Teostatud tüübihindamine põhineb tõendi väljaandmise ajal kehtinud õigusaktidel ja standarditel. Tõend kaotab kehtivuse, kui nendes aktides toimub olulisi muudatusi. Hindamisel on arvestatud tarnija poolt ettenähtud kasutamisotstarbe ja kasutamistingimustega. Toote sobivust nendest erinevaks kasutamiseks tuleb hinnata igal juhtumil eraldi. ----------------------------------------------------------------- Täidab esmatarnija Tüübihindamistõendi koopia nr....... välja antud Pitsati "..."......199...a. koht ............................................. on kehtiv 1 aasta (kellele antud: nimetus, aadress, telefon) ................................................................ (koopia väljaandja ametinimetus, nimi ja allkiri) Tuleohutuse riikliku järelevalve valve korraldamise eeskirja l i s a nr. 6 Eesti Vabariigi Tööinspektsioonile AVALDUS ISIKUKAITSEVAHENDI(TE) TARNIMISLOA VÄLJASTAMISEKS ......................................... (taotleja nimetus) ......................................... (taotleja aadress) Meie esindaja:................................................ (nimi, ametinimetus, telefon, fax) Käesolevaga taotleme isikukaitsevahendi(te)le:................. ............................................................... (nimetus, tüüp, kasutamisotstarve) ................................................................ ................................................................ ................................................................ "Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra" kohast tarnimisluba. Tootmise asukoht: ............................................. (aadress, tootja nimetus, telefon, fax) Lisad: kvaliteeditõenduse protokolli(de) koopia(d)..............lehel. kvaliteeditõenduse lepingu(te) koopia(d) ................lehel. tüübihindamistõendi(te) koopia(d) .......................lehel. ................................ ................................ (allkiri, nimetus, ametinimetus) Tooteohutuse riikliku järelevalve korraldamise eeskirja l i s a nr. 7 EESTI VABARIIGI TÖÖINSPEKTSIOON TARNIMISLUBA nr..... Käesolevaga Eesti Vabariigi Tööinspektsioon tõendab, et....... ............................................ poolt tarnitavad (tarnija nimetus) .............................................................. (isikukaitsevahendi nimetus, tüüp, number ja muu tunnus) on läbinud.................................................... (tüübihindamise teostanud asutuse nimetus) "Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra" kohase tüübihindamise ja on.................................... ............................................................... (kvaliteeditõendaja nimetus või "samas" kvaliteeti tõendava järelevalve all ning neid võib Eestis müüa ja kasutada. Käesolev tarnimisluba eeldab, et eelnimetatud tarnija täidab pidevalt eelnimetatud korra ja selle alusel välja antud "Tervisekaitse ja ohutuse põhinõudeid, mida peab järgima isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel" ja on ................................................................ (kvaliteeditõendust teostava asutuse nimetus) ................................................................ süstemaatilise eelnimetatud korra kohase kvaliteeditõenduse alase järelevalve all. Tarnimisluba on kehtiv kuni:............. .................... (allkiri) Eesti Vabariigi Tööinspektsioon .......................... Estonia pst. 5 EE0001 Tallinna (nimi, ametinimetus) ............................... ........................... (kuupäev) ----------------------------------------------------------------- Väljastatud tarnimisluba põhineb selle väljaandmise ajal kehtivatel õigusaktidel ja tehnilistel normdokumentidel. Tarnimisluba kaotab kehtivuse, kui nendes aktides toimub olulisi muudatusi. ----------------------------------------------------------------- Täidab esmatarnija Pitsati Tarnimisloa koopia nr.... välja antud "..." ... 199...a. koht ...........................................ehtiv 1 aasta (kellele antud: nimetus, aadress, telefon) ................................................................ (koopia väljaandja ametinimetus, nimi ja allkiri)