Anija Vallavolikogu — Anija valla põhimääruse kinnitamine — KO, 10, 258

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 8, § 22 lõike 1 punkti 9 ning § 23 lõigete 1 ja 6 alusel Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Anija valla põhimäärus. 2. Käesoleva määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks: 2.1. Kehra Linnavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 14 «Kehra linna põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis»; 2.2. Anija Vallavolikogu 20. jaanuari 2000. a määrus nr 2 «Anija valla põhimääruse kinnitamine ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega (RT I 1999, 75, 705) kooskõlla viimine». 3. Käesolev määrus saata Riigikantseleile elektroonilises Riigi Teatajas avaldamiseks. 4. Määrus jõustub 19. detsembril 2002. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 2 I. ÜLDSÄTTED § 1. Anija valla põhimääruse eesmärk Anija valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus ) sätestatakse Anija valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, juriidiliste ja füüsiliste isikutega, valla esindamise kord ning valla teenistujate sotsiaalsed garantiid. § 2. Anija valla kohalik omavalitsus (1) Anija valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest. (2) Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Anija valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Anija vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Anija vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise läbi Anija valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemi. (3) Anija valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel Anija Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. § 4. Anija valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Kohalik omavalitsus Anija vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus; 8) vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks. § 5. Anija valla ülesanded (1) Anija valla ülesanded on korraldada ja arendada kohalikku elu oma haldusterritooriumil: osutada sotsiaalabi ja -teenuseid, korraldada vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, valla teede ja tänavate korrashoidu, territooriumide planeerimist ja ehitustegevust ning keskkonnakaitset, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Anija valla ülesanne on korraldada tema omandis olevate lasteasutuste, gümnaasiumi, põhikooli, algkoolide ja kunstidekooli, raamatukogude ja teiste kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning muude kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Anija vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Anija valla ülesanne on oma arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimaluste määratlemine. (5) Anija valla ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. (6) Anija vald täidab talle seadusega pandud või riigiorgani ja vallavolikogu vahel sõlmitud lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. Anija vallale seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Anija valla eelarve Anija vallal on Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Anija valla omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu on valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 8. Anija vald avalik-õigusliku isikuna, suhted riigi- ja teiste omavalitsusorganitega ning valla osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Anija vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad käesoleva põhimääruse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud omavalitsusorganid ja ametiisikud. (2) Anija vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pangas ja oma sümboolika. (3) Anija valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on õigusaktid ja vastavad lepingud. (4) Anija valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega, moodustada ühisasutusi ja liitusid. (5) Anija vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (6) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Anija valda vallavolikogu või vallavolikogu määratud esindus. § 9. Anija valla esindamine (1) Anija valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad: 1) vallavolikogu, 2) vallavolikogu esimees, 3) vallavalitsus, 4) vallavanem. (2) Vallavolikogu esindab valda: 1) volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel, 2) suhetes Riigikoguga ja selle struktuuridega, 3) suhetes parteidega (erakondadega) ning ühiskondlike liikumiste ja ühendustega, 4) suhetes Vabariigi Valitsusega. (3) Vallavalitsus esindab Anija valda: 1) vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel, 2) suhetes Vabariigi Valitsusega. (4) Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 3) suhetes Harju Maavalitsusega; 4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks; 9) vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel abivallavanem või mõni teine vallavalitsuse liige või ametnik talle vallavanema antud volituste piires. (5) Avalikel üritustel esindavad valda vallavolikogu esimees ja vallavanem. (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel esindab Anija valda volikogu esimees. Juhul kui tal ei ole võimalik esindust teostada või ei ole see otstarbekas, määratakse volikogu otsusega Anija valda esindama mõni teine volikogu liige. (7) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel esindab Anija valda vallavanem. Juhul kui tal ei ole võimalik esindust teostada või ei ole see otstarbekas, määratakse vallavalitsuse korraldusega Anija valda esindama mõni teine vallavalitsuse liige. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutel on õigus esindada valda volikirjata. (9) Anija valda võivad esindada ka käesolevas paragrahvis nimetamata isikud, kes esindavad valda vastava esinduse sisu ja mahtu sätestava volikogu otsuse alusel volikirjaga. (10) Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus valda vallavolikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus valda vallavalitsus. Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 2) suunab selle lahendamiseks vallavolikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. (11) Vallavolikogu esimees esindab kohtus vallavolikogu erivolituseta, teised isikud vallavolikogu esimehe volikirja alusel. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. (12) Vallavolikogu osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallavolikogu sekretär. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. (13) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või väljaspool Eesti Vabariiki võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). (14) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Anija valla põhimääruses, Anija valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (15) Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. § 10. Anija valla sümbolid Anija valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 11. Asjaajamiskeel Anija valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Anija valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 12. Anija valla piir (1) Anija valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Anija valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Anija valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades. II. ANIJA VALLA ELANIK § 13. Anija valla elanik Anija valla elanik on isik, kes elab rahvastikuregistri andmetel püsivalt Anija valla haldusterritooriumil. § 14. Anija valla elaniku valimisõigus ja hääleõiguslikkus (1) Anija valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. (2) Vallaelaniku hääleõiguslikkuse sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahv 5. § 15. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 16. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 17. Vallaelanike küsitluste läbiviimine (1) Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (2) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. § 18. Anija valla aukodanik Anija vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda füüsilisele isikule valla aukodaniku nimetuse. Anija valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu vastavalt kehtestatud valla aukodaniku statuudile. III. VALLAVOLIKOGU § 19. Vallavolikogu õiguslik seisund (1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb seaduste alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada olulistes küsimustes vallaelanike küsitluse. (2) Vallavolikogu töökord on sätestatud põhimääruses. (3) Vallavolikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt seadusele. § 20. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Valimised viiakse läbi ühe- või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (3) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Anija valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu liikmed kokku hiljemalt seitsmendal päeval valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates. § 21. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi vallavolikogu valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Vallavolikogu liikme arupärimisele on vallavalitsus kohustatud vastama järgmisel volikogu istungil, kui arupärija seda nõuab, kusjuures sel juhul peab arupärimine olema volikogu kantselei poolt edastatud vallavalitsusele vähemalt seitse päeva enne istungi algust. Dokumendid ja muu teave esitatakse vallavolikogu liikmele hiljemalt nelja nädala jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Vallavolikogu esimehe või vallavolikogu aseesimehe ametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastast seadust. (8) Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise vallavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (9) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu või vallavolikogu liige. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. § 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Anija vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Anija valla ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Anija Valla Valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon ) otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 23. Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui vallavolikogu liige on Anija vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks vallavalitsuse liikmeks; 2) kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud vallavolikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud vallavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel vallavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 24. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valimiskomisjon teeb §-des 22, 23 ja 25 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Vallavolikogu esimees teeb valimiskomisjoni otsuse teatavaks järgmisel vallavolikogu istungil. Kui valimiskomisjon on valitud vallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 või § 23 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa vallavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 või § 23 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on vallavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam vallavolikogu liikmeks määrata. § 25. Vallavolikogu liikme volituste taastumine (1) Vallavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valimiskomisjonile. (2) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad vallavolikogu liikme volituste taastumisel selle vallavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 26. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 33) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida vallavolikogu komisjonidele ega vallavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (4) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 27. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (2) Vallavolikogu tööd korraldab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu eestseisuse tööd juhib vallavolikogu esimees või aseesimees. Eestseisus tegutseb volikogu esimehe nõuandva organina. (3) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse valla terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Vallavolikogu asjaajamist vastavalt vallavolikogu töökorrale ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist korraldab vallavolikogu kantselei. § 28. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab või volitab teisi esindama vallavolikogu vastavalt seadustega ning valla põhimäärusega sätestatud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) annab välja käskkirju vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 7) määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 8) esitab vallavolikogu istungi päevakorra projekti; 9) omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 10) täidab muid seaduse alusel ja Anija valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu aseesimees: 1) täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt valla põhimäärusele, vallavolikogu, vallavolikogu eestseisuse ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. (3) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul. Ajaks, millal vallavolikogu esimees ja aseesimees ei saa täita oma ülesandeid istungi juhatajana, valib vallavolikogu avalikul hääletamisel istungi juhataja asendaja. § 29. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogul on üks aseesimees. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemine otsustatakse avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kaks küsimus. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Nimekirjade sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (11) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 30. Volikogu komisjon (1) Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. Ajutise komisjoni moodustamise korral sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, ülesanded ja tegutsemise tähtaeg komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget (v.a revisjonikomisjon). (3) Komisjoni koosseisus peab olema vähemalt üks vallavalitsuse ametnik. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 31. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, teatades vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust komisjoni liikmetele komisjoni koosoleku toimumise aja ja päevakorra. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest volikogu esimehele. Protokollid avalikustatakse vallavolikogu kantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallavolikogu kantseleis. § 32. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 33. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 34. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul (v.a revisjonikomisjon). (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 35. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 36. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust; 4) valla või valla ametiasutuste nimel sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ning valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes esitab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist vallavolikogule kirjaliku arvamuse revisjoniakti kohta. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ning valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet ja dokumente. (3) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö- ja kodukorda ning teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (6) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid. Revisjonikomisjon kutsub kontrolli tulemuste arutamisele kontrollitud asutuse juhi. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. § 37. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt viis volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik taotlus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Taotlusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni taotlusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud taotluse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. § 38. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu fraktsioonide esimehed ning vallavolikogu komisjonide esimehed. (2) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liikmed. (4) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Eestseisuse pädevus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti; 2) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta; 3) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. § 39. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, välja arvatud juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istung kestab kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. § 40. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, õigusaktide eelnõud ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema vallavolikogu kantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (3) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võib nõuda volikogu esimees, eestseisus, vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavolikogu kantseleis. (4) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallavolikogu kantseleisse. § 41. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. § 42. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. (4) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 43. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 9) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 10) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 11) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 12) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on volikogu liikmetel või fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 44. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse ja pannakse tutvumiseks vallavolikogu kantseleisse hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (2) Istung salvestatakse, salvestust säilitatakse kolm kuud. § 45. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 1) vallavolikogu komisjonil; 2) vallavolikogu fraktsioonil; 3) vallavolikogu liikmel; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. (2) Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seaduste alusel. (3) Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (4) Vallavolikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (6) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallamaja stendil ja valla raamatukogudes. (7) Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja valla arhiivis. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (8) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist valla põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (9) Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees või nende asendaja. (10) Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavolikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. (11) Vallavolikogu kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele. § 46. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks võib määrata volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallavolikogu kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu kantseleisse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu (v.a eelnõu, mis käsitleb Anija valla põhimääruse muutmist) mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15-minutiline vaheaeg. § 47. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest vallavolikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. § 48. Umbusalduse avaldamine (1) Umbusalduse võib algatada vähemalt 1/4 volikogu koosseisust vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse menetluse algatamiseks esitatakse vallavolikogu istungi alguses enne istungi päevakorra kinnitamist istungi juhatajale kirjalik avaldus, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Istungi juhataja informeerib kohe esitatud avaldusest kõiki istungist osavõtjaid. Isikut (isikuid), kelle vastu umbusaldusmenetlus algatati ja kes ei viibinud sellel vallavolikogu istungil, teavitab istungi juhataja menetluse algatamisest esimesel võimalusel. (3) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise vallavolikogu istungi päevakorda. (4) Ettekande umbusaldamise küsimuse arutamisel vallavolikogu istungil kestusega kuni viis minutit teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka vallavolikogu liikmete küsimustele. Igal vallavolikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (5) Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses vallavolikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. (6) Umbusaldushääletus on avalik. (7) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (8) Umbusalduse avaldamine vormistatakse vallavolikogu otsusega. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (10) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (11) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe vabastamise tema kohustustest või komisjoni esimehe vabastamise tema kohustustest. § 49. Vallavolikogu liikme enesetaandamine (1) Vallavolikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema (välja arvatud isikuvalimistel ja umbusaldushääletusel, kus vallavolikogu liige on kandidaadina üles seatud või on umbusaldamise objektiks), tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve korruptsioonivastase seaduse mõistes. (2) Juhul kui vallavolikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab taandamise vallavolikogu. (3) Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist suuliselt. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. IV. VALLAVALITSUS § 50. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele ja valla põhimäärusele. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd; 2) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 3) nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud ja kooskõlastatult vallavalitsusega valla asutuste juhid; 4) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 6) kirjutab alla vallavalitsuse nimel sõlmitavatele lepingutele või volitab selleks teisi ametiisikuid; 7) täidab muid talle seaduste või muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. § 51. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kaks küsimust. (4) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (11) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 52. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavanema valib volikogu kuni kolmeks aastaks. (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (3) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. (4) Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (5) Vallavalitsus moodustab valla ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende tegevust. (6) Vallavalitsus võib oma täitva tegevuse üksikuid ülesandeid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a ülesanded, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. (7) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastases seaduses loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud põhimõtteid. § 53. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsuses ei või olla vähem kui viis liiget. (2) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (3) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (4) Vallavalitsuse moodustamisel on vallavanemal õigus pidada läbirääkimisi volikogu liikmete ja fraktsioonidega selgitamaks välja nende eelistusi vallavalitsuse arvulise koosseisu ja võimalike vallavalitsuse liikmekandidaatide osas. (5) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (6) Vallavalitsuse liikmekandidaatide täieliku nimekirja peab vallavanem esitama volikogule kinnitamiseks hiljemalt kolme nädala jooksul arvates tema vallavanemaks valimisest (7) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (8) Enne vallavalitsuse liikmete kinnitamist kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. (9) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 54. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. § 55. Vallavalitsuse istungi ettevalmistamine (1) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavalitsuse liikmel; 2) vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 3) vallavanemal; 4) vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) vallavolikogul; 7) vallavolikogu esimehel; 8) vallavolikogu fraktsioonil. (2) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (3) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallavalitsuse kantselei. (4) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. (5) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. (6) Vallavalitsusele esitatavate materjalide õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul vallavalitsuse kantselei. (7) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustust. (8) Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele tehakse see ülesandeks või keda see puudutab; 4) vallasekretär; 5) jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida eelnõule juriidiline ekspertiis. (9) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. (10) Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. (11) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (12) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (13) Vallavalitsuse kantselei ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab, kui need: 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 3) vajavad kooskõlastamist. (14) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse vallavalitsuse kantseleile üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. (15) Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallavalitsuse kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. (16) Kiiret otsustamist vajavate küsimuste materjalid esitab vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juht motiveeritult ja vahetult vallavanemale, kelle ettepanekul võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. (17) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallavalitsuse kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. (18) Nõuetekohaselt ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva päeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallavalitsuse kantselei vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallavalitsuse kantselei esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. (19) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (20) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (21) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse korralduste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. § 56. Vallavalitsuse istungi läbiviimine (1) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema määratud vallavalitsuse liige. (3) Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), vallavolikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. (5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (6) Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata ning otsuseid vastu ei võeta. (7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. (8) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. (9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. (10) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (11) Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase struktuuriüksuse juhi või vallavanema ettepanekul. (12) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (13) Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt. (14) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (15) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul vallavalitsuse kantseleile lõplikuks vormistamiseks. (16) Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. (17) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel vallavolikogu kantseleile üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse vallavalitsuse kantseleis vallavalitsuse seletuskiri, millele kirjutab alla vallavanem. (18) Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. (19) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu uuesti arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). (20) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. (21) Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (22) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. § 57. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena anda korraldusi. (2) Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning käesolevas põhimääruses sätestatud alustel. (3) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud hilisemal tähtajal. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (5) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis või vallavalitsuse arhiivis. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja(d), istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem või asendaja ning protokollija. (8) Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. § 58. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (5) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 59. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallavalitsuse kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallavalitsuse kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallavalitsuse kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvis 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. (6) Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. (7) Vallasekretäri asendaja peab vastama kõikidele käesoleva põhimääruse § 59 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 60. Valla ametiasutus ja asutus (1) Anija Vallavalitsus on valla ametiasutus, mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Valla asutused on haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (3) Valla asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. V. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED § 61. Vallateenistus (1) Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste kodukord ning ametijuhendid. (2) Vallateenistus on töötamine Anija Vallavalitsuses. (3) Vallavalitsuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. (4) Ametnik on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. (5) Abiteenistuja on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti Vabariigi kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (7) Vallavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik avaliku teenistuse seaduse 3. peatüki paragrahvides 37 kuni 58 riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse 4. peatüki paragrahvides 59 kuni 76 (v.a paragrahv 70 Erakonda kuulumise piirangud) sätestatud kohustused. § 62. Teenistusse nimetamine (1) Vallaametnik nimetatakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. (2) Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. (3) Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem arvestada ametnikele ettenähtud täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid. § 63. Valla teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 5–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk (Avaliku teenistuse seaduse § 131); 5) Kui ametiasutuse likvideerimise või ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse ametikohale, mida talle pakuti ametiasutuse likvideerimisel või avaliku teenistuse seaduse § 116 lõikes 1 sätestatud juhul enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. (2) Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitisena ühe kuu ametipalk. (3) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk. (4) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitist lisaks seaduses ettenähtud hüvitisele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: – 3 kuni 6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; – 6 kuni 10 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; – üle 10 aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. § 64. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: – seoses volituste tähtajalise lõppemisega; – tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; – seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: – vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; – valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. VI. MAJANDUS JA EELARVE § 65. Vallavara mõiste (1) Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Vallavara kohta peetakse vallavalitsuse raamatupidamises ühtset ja ajalist registrit. (4) Vallavara valdajad on vallavolikogu, vallavalitsus ja valla asutus. Valla asutused on vallavara valdajateks oma põhimääruse järgi. (5) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 66. Valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (4) Vallavalitsuse struktuuriüksustel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Anija valla nimel lepinguid juhul, kui see on ette nähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (5) Valla osalemine juriidilistes isikutes toimub seadustes sätestatud korras. § 67. Valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. (2) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (3) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla haldusterritooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 68. Valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava on vallavolikogu poolt vastu võetud dokument, milles on sätestatud valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. Kinnitatud arengukava on vallaelanikele kättesaadav vallavolikogu ja vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes. (4) Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu kehtestatud ajaks. (5) Vallavolikogu vaatab vallaelanike, volikogu komisjonide, volikogu liikmete ja vallavalitsuse tehtud ettepanekud läbi ning otsustab arengukava muutmise hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. (6) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest. (7) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikatest; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (8) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 69. Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine (1) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Eelarve koostamise ja vastuvõtmise täpsema korra kehtestab vallavolikogu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summade piirides. (3) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (4) Eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad valla eelarve koostamiseks oma valdkonna eelarveprojekti, piirsummaga mittenõustumisel täpsustused, ettepanekud ning konkreetsete põhjenduste ja analüüsidega seletuskirja. (5) Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamaja stendil ja raamatukogudes vähemalt üks nädal enne selle arutamist vallavolikogu komisjoni koosolekul ja vallavolikogu istungil. Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamaja stendil ja raamatukogudes. (6) Eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlakirjade emiteerimiseks. (7) Eelarve peab vallavolikogus läbima vähemalt kaks lugemist. (8) Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (9) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 70. Valla üldplaneering ja valla ehitus (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras vallavolikogu määruste ja otsuste nõudeid arvestades. (2) Valla ehituse aluseks on valla üldplaneering ja detailplaneering. Valla ehitust reguleeritakse seadusega, Anija valla ehitusmäärusega, muude Eesti Vabariigi ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. § 71. Valla kultuuriväärtuste ja keskkonna kaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Riikliku kaitse alla kuuluvate objektide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu määruste ja otsuste ning muude kehtivate õigusaktidega sätestatud korras. (3) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, samuti valla haldusterritooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. VII. OSAVALD § 72. Osavalla mõiste ja moodustamine (1) Osavald on valla haldusterritooriumil ja koosseisus vallavolikogu kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. (2) Osavalla moodustamise võivad algatada: 1) üks neljandik volikogu liikmetest; 2) taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 3) vallavalitsus. (3) Osavalla moodustamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. § 73. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. (4) Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. (5) Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma vallavolikogu või -valitsuse istungitest ja vallavolikogu komisjonide koosolekust. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 74. Koostöövormid (1) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi; 4) moodustada valdade liite. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib vald lepingute alusel ühisasutusi moodustada. (3) Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. (4) Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. IX. LÕPPSÄTTED § 75. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja tühistamine (1) Põhimäärus võetakse vastu, muudetakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. (3) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad käesolevas põhimääruses sätestatud korras.