Maaparandusseadus

Käesoleva seaduse ülesandeks on reguleerida maaparandusega seotud õigussuhteid.

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) maaparandus – põllu- ja metsamajandusliku maa kuivendamine, niisutamine või veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti agromelioratiivsete või kultuurtehniliste meetmete rakendamine;

2) maaparandussüsteem – maa kuivendamiseks, niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike rajatiste ja hoonete kompleks;

3) eesvool – pinnaveekogu koos sellel asuvate rajatistega, kui sellesse suubuvad teised veejuhtmed;

4) polder – tammidega ümbritsetud kuivendatud maa-ala, millelt vesi juhitakse ära veetõsteseadmega;

5) veehoidla – vooluvee tõkestamisega või muul viisil rajatud tehisveekogu;

6) niisutussüsteem – rajatiste kompleks vee ammutamiseks veeallikast ja selle jaotamiseks niisutatavale maa-alale.

(1) Maaparandussüsteem või selle osa on maatüki oluline osa ja kuulub maaomanikule.

(2) Maaparandussüsteemi või selle osa omanik võib olla füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, samuti riik või kohalik omavalitsus või seaduses sätestatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

Vabariigi Valitsus määrab kindlaks riikliku maaparandusteenistuse struktuuri ja juhtimise korralduse.

Maaparandustööde tegemiseks ja maaparandushoiuks võib asutada maaparandusühistu.

(1) Maaparandusühistu liikmeteks võivad olla maaomanikud ja -valdajad omaniku volituse alusel, kelle maatükile või ettevõttele toob ühistu tegevus kasu. Ühistu moodustanud isikud on ühistu asutajaliikmed.

(2) Maaparandusühistu liikmeks olemine on sellega seotud maatüki või ettevõtte omanikule kohustuslik, kui ta saab kasu maaparandussüsteemi toimimisest.

(3) Kui maaparandusühistu tegevuse kestel selgub, et mõni ühistu liige ei saa kasu ühistu tegevusest, võib ta ühistust välja astuda üldkoosoleku nõusolekul.

(4) Maaomanik, kes ei saa kasu ühistu tegevusest, ei ole kohustatud ühistu liikmeks astuma, kuid peab võimaldama veejuhtme ehitamist läbi oma maa ja juurdepääsu oma maal paikneva maaparandussüsteemi hooldamiseks. Maaomanik võib nõuda seejuures tekkiva kahju eelnevat hüvitamist.

(5) Maaparandussüsteemi toimimisest saadava arvestusliku kasu määramise metoodika ja juhendi kinnitab põllumajandusminister.

Maaparandusühistu asutamine toimub Eesti Vabariigi ühistuseaduse (RT 1992, 36, 477) ja käesoleva seadusega sätestatud korras.

(1) Maaparandusühistu liikme kohustused võib kanda asjaõigusena ühistu üldkoosoleku otsuse põhjal juhatuse ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse alusel kinnistusraamatusse.

(2) Maaparandussüsteemist kasu saava maatüki või ettevõtte omandiõiguse üleminekul loetakse uus omanik ühistu liikmeks ja talle lähevad üle endise omaniku õigused ja kohustused ühistu suhtes.

(3) Maaparandusühistu liige on kohustatud tasuma ühistule maaparandussüsteemi rajamise ja hoiu kulutused proportsionaalselt arvestusliku kasuga.

(4) Maaparandusühistu registreerimisega lähevad maaparandussüsteemide ehituse või hoiuga seotud õigused ja kohustused ühistu liikmelt üle ühistule ulatuses, mis on ette nähtud ühistu põhikirjaga.

(1) Maaparanduslikke ehitustöid võib teha, sõltumata maatüki kuuluvusest, vaid kooskõlastatud maaparandusprojekti ja ehitusloa alusel.

(2) Maaparandusprojekti kooskõlastamisest ja ehitusloa väljaandmisest keeldutakse, kui maaparandustöödega rikutakse kaitserežiime, põhjendamatult kahjustatakse või põhjendamatult muudetakse loodust või tekitatakse kahju teistele maaomanikele või maa- ja veekasutajatele.

(3) Maaparandusprojektis sisalduvate ja tehnoloogianõuetega nähakse ette maastikuhooldus ning tagatakse maaparandussüsteemide rajamisel ja korrashoiul loodusvarade, looduskeskkonna, loodusobjektide, muinasmälestiste ning teistele omanikele kuuluvate rajatiste hoid ja säilimine.

(4) Maaparandusprojektide koostamise, maaparandustööde tehnoloogiliste nõuete ja nende kinnitamise, maaparandusehitiste ehituslubade väljastamise ning maaparandussüsteemi rajamisega kaasneva vee erikasutusõiguse tekkimise ja lõppemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Maa kuivendamiseks või niisutamiseks vajaliku veejuhtme rajamine võõrale maale võib toimuda asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590) § 163 3. lõikes ja §-s 164 sätestatud tingimustel.

(2) Vee juhtimiseks läbi võõra maa tuleb asjaosalistel seada servituut valitseva kinnisasja kasuks, mille kohta kohaldatakse asjaõigusseaduse sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3) Vee juhtimine peab toimuma võimalikult mööda piire või sihte, kus maaparandussüsteem maa kasutamist kõige vähem takistab ja maale kõige vähem kahju tekitab. Läbi õue, puiestike, viljapuu- ja köögiviljaaedade võib vett juhtida ainult toruveejuhtmetega, kui omanikuga ei lepita kokku teisiti.

(1) Vee juhtimiseks läbi võõra maa võidakse anda ajutine või alaline luba, kui

1) loa taotleja kasu on oluliselt suurem teisele omanikule tekitatavast kahjust;

2) loa taotleja kohustub rakendama ettevaatusabinõusid, mis võimaldavad kahju ära hoida või vähendada.

(2) Loa väljaandja peab loa väljaandmise otsusest teatama asjaosalistele, kellel on õigus otsuse peale kaevata.

(3) Kui asjaosalised ei saa kokkuleppele servituutide seadmisel maaparandus-süsteemi rajamiseks vee juhtimisega läbi võõra maa, võib servituudi seada ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui on makstud tagatissumma deposiiti. Põllumajandusminister määrab kindlaks veejuhtimisõiguse eest makstava tasu ja tagatissumma arvutamise korra.

(4) Ehitusluba maaparandussüsteemi rajamiseks võõrale maale antakse pärast servituudi kandmist kinnistusraamatusse.

(1) Omanik, kelle maast antakse õigus vett läbi juhtida, võib nõuda maaparandussüsteemi alla jääva maa äraostmist loa saaja poolt, samuti kogu ülejäänud maa või selle osa äraostmist, mis maaparandussüsteemi rajamise tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutub.

(2) Veejuhtimisõiguse eest maksab selle õiguse saaja omanikule tasu ühekordselt või iga-aastaste maksetena. Tasu makstakse ka maaparandussüsteemi rajamise tagajärjel maatüki võimaliku koguväärtuse vähenemise eest.

(3) Maaparandussüsteemi rajaja peab hüvitama maaomanikule ja -valdajale tekitatud kahjud. Maaomanik ja -valdaja võivad nõuda eelnevalt tagatise maksmist deposiiti.

(4) Kui maaparandussüsteemi rajamise tagajärjel ilmnevad kahjud, mida veejuhtimisõiguse andmisel ette ei nähtud, kuuluvad need hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses.

(1) Maaparandustööd finantseerib tellija.

(2) Riik toetab maaparandustöid.

(3) Maaparandustööde finantseerimise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Maaparandussüsteemi kasutamise korra kehtestab süsteemi omanik kokkuleppel maaomaniku või -valdajaga, kelle maal temale kuuluv süsteem või selle osad asuvad.

(2) Maaomanikul või -valdajal on õigus kasutada tema maale rajatud maaparandussüsteemi või selle osi omanikuga kokkulepitud tingimustel.

Maaparandushoid on maaparandussüsteemide toimimist tagav tegevus, mis seisneb maaparandussüsteemide remondis ja hooldes ning muus maaparandussüsteemide valdamisega seotud tegevuses.

(1) Maaparandushoidu korraldab maaparandussüsteemi omanik.

Maaomanik vastutab tema maal asuvate teistele omanikele kuuluvate maaparandussüsteemide tahtliku rikkumise eest.

(2) Võõrale maale rajatud maaparandussüsteemi hoiab korras servituuti valitseva kinnisasja omanik.

(3) Eesvoolud, poldrid, veehoidlad ja niisutussüsteemid, mis toovad kasu mitmele maaomanikule või -valdajale tuleb hoida korras maaparandusühistute kaudu. Maaparandussüsteemide loetelu, mis kuuluvad korrashoidmisele maaparandusühistute kaudu, kehtestab põllumajandusminister kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega.

(4) Kuni maaparandusühistu asutamiseni hoiab eesvoolu, poldri, veehoidla ja niisutussüsteemi või nende osa korras maaomanik või -valdaja, kelle maal see paikneb ja kellele see toob kasu. Vajaduse korral määrab korrashoiu kohustuse põllumajandusminister kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega.

(5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes nimetatud maaparandussüsteemide korrashoidu kontrollib maaparanduse järelevalve töötaja. Puuduste korral määratakse tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Puuduste mittekõrvaldamisel tähtajaks võib põllumajandusministri või kohaliku omavalitsuse korraldusel lasta need tööd ära teha kolmandatel isikutel ja kulutused sisse nõuda neilt, kes olid kohustatud neid süsteeme korras hoidma.

(6) Juhul kui kasutatava maaparandussüsteemi omanikud ei pea vajalikuks maaparandusühistu moodustamist, võivad nad sõlmida ühise tegutsemise lepingu, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3.lõikes nimetatud juhtudel.

(7) Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maaparandussüsteemis ning veevõtt maaparandussüsteemist, kui see tekitab kahju teisele maaomanikule või maaparandussüsteemile, on keelatud.

(2) Maad ei või harida lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest, kui seadusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ei määrata kindlaks laiemat veekaitsevööndit.

(3) Maaomanik peab lubama kasutada oma maad maaparandussüsteemide seisundi kontrollimiseks, maaparanduslikeks uurimis- ja projekteerimistöödeks, maaparandustöödest tingitud ajutisteks läbisõitudeks ja pinnase paigaldamiseks, kui hüvitatakse talle tekitatud kahju.

Maaparandussüsteeme ületavaid raudtee- ja maanteesildu hoiab korras raudtee või maantee omanik või valdaja vastavalt teistele õigusaktidele. Maaparandustööd, mis põhjustavad veerežiimi muutusi raudtee- või maanteemaal, kooskõlastatakse raudtee või maantee omanikuga.

Maa kruntimisel või ümberkruntimisel kooskõlas maakorralduslike õigusaktidega tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine ja kaitse.

(1) Maaparandussüsteemi omanik või valdaja on kohustatud hüvitama teistele maaparandussüsteemi omanikele või valdajatele kahju, mis on tekkinud tema süülise käitumise tõttu maaparandussüsteemi hoiul. Kahju tekitamises süüdistatu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et see ei ole tekkinud tema süü läbi.

(2) Maaparandussüsteemi kahjustamise eest kohaldatakse tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutust.

(1) Omanikul on õigus kaitsta maaparandussüsteemi ulukite kahjustava tegevuse eest.

(2) Kui maaparandussüsteemi ohustavad kopratammid, võib omanik või valdaja need kõrvaldada keskkonnaministri poolt kehtestatud korras.

(3) Kui maaparandussüsteeme ohustavaid kopratamme ei ole loodushoiu seisukohast võimalik kõrvaldada, hüvitatakse omanikule tekitatud kahju riigieelarvest.

(4) Hüvituse maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Põllumajandusministeeriumi bilansis olevate maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvad rajatised nagu lahtised ja kinnised veejuhtmed, sillad, truubid, paisud, tammid jt. antakse maa tagastamisel või asendamisel maaomanikule, kellele kuuluval maal need paiknevad, aktiga üle. Kui maaparandussüsteemi hooldamiseks nähakse käesoleva seaduse § 16 3. lõike järgi ette ühistu, antakse maaparandussüsteem üle koos kohustusega astuda moodustatava ühistu liikmeks. Nende maksumus kustutatakse bilansist. Maaparanduse mõju maa viljelusväärtusele arvestatakse maa maksustamishinna määramisel.

(2) Põllumajandusministeeriumi bilansis olevate maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvad hooned nagu polder- ja niisutuspumbajaamad koos nende teenindushoonete ja -teedega võib maaparandusühistule tasuta üle anda jagamatu vara moodustamiseks juhul, kui neid ei jäeta riigi- või ei anta munitsipaalomandisse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 23.

Riigi omandisse jäetavate või munitsipaalomandisse antavate maaparandussüsteemide nimistu, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega, kinnitab Vabariigi Valitsus põllumajandusministri või keskkonnaministri ettepanekul.

Kuni maaparandussüsteemi üleandmiseni uuele omanikule haldab ja vastutab selle hoiu eest praegune valdaja vastavalt käesolevale seadusele.

Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427) § 209 2. lõiget täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses

"8) põllumajandusministri poolt selleks volitatud maaparanduse järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 45, 52, 54 ja 77 loetletud haldusõiguserikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemidel".

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM