Sotsiaalminister — Maakonnaarsti põhimääruse kinnitamine — RTL, 1994, 54, 0

Lähtudes tervishoiukorralduse seadusest 1. Kinnitan maakonnaarsti põhimääruse (Lisa).

2. Soovitan maakonnavalitsustel nimetada 15. märtsiks 1994. aastaks ametisse maakonnaarst tervishoiukorralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras ning kehtestatud kohustuste ja õigustega.

Minister Marju Lauristin

Kantsler Toomas Vilosius

Lisa

KINNITATUD

Eesti Vabariigi

sotsiaalministri

määrusega nr. 16

14. veebruar 1994. a.

MAAKONNAARSTI PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

1. Maakonnaarst on maakonna valitsemisstruktuuri kuuluv ametiisik, kes korraldab riikliku tervishoiupoliitikat maakonnas.

2. Maakonnaarsti ametissenimetamiseks moodustab maavanem konkursikomisjoni ja kuulutab välja avaliku konkursi. Konkursikomisjoni peavad kuuluma Sotsiaalministeeriumi ja piirkondliku arstide organisatsiooni esindaja.

3. Maakonnaarsti kohale võib konkureerida isik, kellel on õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ja kellel on vähemalt viieaastane arstipraksis ja kes vastab teistele Riigi Tervishoiunõukogu kehtestatud nõuetele.

4. Maakonnaarstiks võib olla praktiseeriv arst, kuid mitte raviasutuse juht.

5. Maakonnaarsti nimetab ametisse ja sõlmib temaga töölepingu maavanem.

6. Maakonnaarst nimetatakse ametisse kuni 5 aastaks.

7. Maakonnaarst saab õiguspädevaks pärast Sotsiaalministeeriumi kooskõlastuse saamist.

II. PÕHIÜLESANDED

8. Arstiabi, elanike tervisekaitse, terviseedendamise ja tervishoiualase järelvalve korraldamine maakonnas.

9. Tervishoiustatistika, elanike tervisliku seisundi, elu- ja töötingimuste ning keskkonnakahjulike mõjurite uurimise korraldamine koostöös tervisekaitseteenistusega ja saadud tulemuste põhjal meetmete kasutuselevõtmine tervise kaitseks ja edendamiseks.

10. Tervishoiuasutuste, apteekide, ravimite hulgimüüjate ja meditsiinitöötajate tegevuse koordineerimine ning nende litsentsikohase tegevuse kontrollimise korraldamine.

11. Riiklike, munitsipaal- ja eratervishoiuasutuste ning omavalitsusüksuste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide omavahelise tervishoiualase koostöö korraldamine.

12. Tervisekaitsenõuete täitmise kontrolli tagamine ja nende rikkumise korral vastutusele võtmise algatamine koostöös tervisekaitseteenistusega.

13. Rahva tervise programmide väljatöötamine ja elluviimine ning tervisekasvatuse koordineerimine maakonnas.

14. Kohalike omavalitsuste tervishoiualane nõustamine.

15. Kohalike majandus- ja sotsiaalprogrammide tervishoiualase ekspertiisi korraldamine ning tervise- ja sotsiaalprogrammide integreerimine.

16. Nakkushaiguste registreerimise, arvestuse ja haiguste leviku tõkestamise korraldamine nakkuspuhangute või selle ohu ilmnemisel koos maakonna tervisekaitseteenistusega.

17. Haigekassaga lepingulises vahekorras olevate tervihoiuasutuste ja eraarstide finantsmajandusliku tegevuse ning ökonoomika analüüs. Riikliku tervishoiueelarve kinnitamine maakonnas.

18. Valla- ja linnaarstide, samuti riiklike ja munitsipaaltervishoiuasutuste juhtide ametisse nimetamise kooskõlastamine.

19. Piirkondliku haigekassa direktori ja usaldusarsti ametisse määramise kooskõlastamine.

20. Maakonna piires asuvate tervishoiuasutuste rajamise, sulgemise ja reorganiseerimise algatamine ja koordineerimine.

21. Meditsiinitehnika ja vahendite ning ravimitega varustamise koordineerimine.

22. Maakonna tervishoiuasutuste, arstide, põetuspersonali ja meditsiiniaparatuuri registrite pidamine.

23. Tervishoiualaste eriolukordade lahendamine koostöös politsei, pääste- ja tervisekaitseteenistusega.

24. Elanikkonna regulaarse tervishoiualase informeerimise korraldamine massiteabevahendite kaudu.

25. Maakonna tervishoiunõukogu juhtimine.

26. Teiste seaduste ja õigusaktidega temale pandud ülesannete täitmine.

III. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Oma põhiülesannete täitmiseks on maakonnaarstil järgmised õigused ja kohustused

27. Teha maavanemale ettepanekuid tervishoiutöötajate ametissevõtmisel maavalitsuse struktuuri.

28. Määrata tööülesannete jaotus temale alluvate tervishoiutöötajate vahel.

29. Saada maakonna riiklikelt, munitsipaal- ja eratervishoiuasutustelt tervishoiustatistilisi ja haigekassaga lepingulises vahekorras olevatelt asutustelt ka majandusstatistilisi andmeid.

30. Saada meditsiinistatistilisi kokkuvõtteid Eesti Meditsiinisatatistika büroolt ja elanike tervisekaitset kajastavat informatsiooni tervisekaitseteenistuselt.

31. Nõuda vajadusel kohalike omavalitsusüksuste majandus- ja sotsiaalprogrammide tervishoiualast täiendamist või parandamist.

32. Osaleda regionaalse haigekassa töös vastavalt ravikindlustusseadusele (RT I 1991, 23, 272) ja haigekassa põhimäärusele.

33. Kooskõlastada riigi-, munitsipaal- ja eratervishoiuasutuste põhikirju.

34. Kooskõlastada tervishoiualaste tegevuslubade väljastamist maakonna piires asuvates kohalikes omavalitsusüksustes.

35. Teha ettepanekuid maakonna tervishoiule ettenähtud rahaliste vahendite kasutamiseks ja ümberpaigutamiseks.

36. Kooskõlastada maakonnale riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotamine tervishoiuasutuste ja kohalike omavalitsusüksuste vahel.

37. Kontrollida või volitada isikuid kontrollima tervishoiualase kutsetegevuse litsentsikohasust.

38. Juhindudes distsiplinaarvastutuse ja haldusõigusrikkumise seadustikust (RT 1992, 29, 396) maakonnas

1) algatama tervishoiunõuete ja töökohustuste rikkumise avastamisel süüdlaste haldus- või distsiplinaarkorras vastutusele võtmist;

2) koostama ise või volitama isikuid koostama akte ja protokolle maakonna raviasutuste ja tervishoiutöötajate, samuti teiste tervishoiualasele järelvalvele kuuluvate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide ning üksikisikute tegevuses leitud seaduste, õigusaktide ja tervishoiunõuete rikkumise kohta;

3) tõstatama rikkumiste esinemisel tegevusloa äravõtmise ja litsentsi peatamise küsimuse;

4) esitama materjale seaduste ja teiste õigusaktide rikkumise avastamisel kohtusse ning teistele rikkumisi lahendavatele organitele.

39. Anda välja käskkirju, juhendeid ja muid korraldavaid dokumente oma pädevusse kuuluvates küsimustes;

40. Teha maavanemale ettepanekuid enda kohusetäitja määramiseks ajutise tööst eemalviibimise ajaks.