Põdrala Vallavolikogu — Põdrala valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 9, 232

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 6 lõike 3 ning jäätmehooldusseaduse (RT I 1998, 57,861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 21 lõiked 1 ja 2, Põdrala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põdrala valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 23. detsembril 2002. a. Volikogu esimees Sulev SILDNA Kinnitatud Põdrala Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a määrusega nr 15 PÕDRALA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri sätestab Põdrala valla territooriumil jäätmete kogumise, veo, ladustamise, likvideerimise, taaskasutamise ja kontrolli korra. 2. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitleja ja vallavalitsuse suhteid. 3. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Põdrala valla haldusterritooriumil. II. PÕHIMÕISTED 4. Vastavalt jäätmeseadusele kasutatakse põhimõisteid järgmises tähenduses: 4.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud tegema; 4.2. ohtlikud jäätmed – omaduste poolest tervise- ja keskkonnaohtlikud, mis vastavalt jäätmeseaduse §-le 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 4.3. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele nii, et suureneks keskkonna reostus või tekiks kahju inimese tervisele; 4.4. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, sanitaartehnika, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 4.5. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt sarnased jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid; 4.6. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4.7. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.8. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja kõrvaldamine vastavalt jäätmeloa tingimustele; 4.9. jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmekäitlusalaseks tegevuseks või jäätmete tekitamiseks; 4.10. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 4.11. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 4.12. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 4.13. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamiseks; 4.14. taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 4.15. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 4.16. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 4.17. jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, kinnisvarahooldusettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti. III. JÄÄTMETE KÄITLEMINE 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, mis seisneb jäätmete üleandmises jäätmehooldelepingujärgsele jäätmekäitlusettevõttele, taaskasutamises või kõrvaldamises. 6. Kui jäätmetekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitluse kinnistu valdaja, kus jäätmed asuvad. 7. Valla territooriumil paiknevad ettevõtjad on kohustatud vallavalitsuse nõudmisel koostama ja esitama oma jäätmekavad. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE 8. Jäätmevaldajatel peavad olema individuaalsed jäätmete kogumisvahendid. Korraldatud jäätmeveo puhul kasutavad jäätmehooldelepinguga hõlmatud jäätmetekitajad ühist jäätmete kogumisvahendit, mis on lepinguga määratud. 9. Kui jäätmevaldaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevahelised kohustused eraldi lepinguga, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega. 10. Jäätmete kogumisvahendina võib kasutada: 10.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 10.2. niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte; 10.3. projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaevusid; 10.4. purunemiskindlat ja suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 11. Jäätmete kogumisvahendi ja selle ümbruse korrasoleku eest vastutaja ning jäätmete kogumisvahendite arv sätestatakse jäätmehooldelepinguga. 12. Jäätmete kogumisvahendisse on keelatud korraldatud jäätmeveo puhul paigaldada: 12.1. vedelaid ja määrivaid aineid; 12.2. ehitusprahti ja -jäätmeid; 12.3. mahukaid jäätmeid; 12.4. kuuma tuhka, süsi või põlevaid jäätmeid. 13. Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad jne) paigutab jäätmete kogumisvahendid kinnistu valdaja. 14. Avalike ürituste kohad varustab jäätmete kogumisvahenditega ja korraldab veo ürituse korraldaja. 15. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 16. Kogumissüsteemi olemasolul on jäätmetekitaja kohustatud paberi, papi, metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali viima spetsiaalsetesse jäätmete kogumisvahenditesse. 17. Mahukad jäätmed veab jäätmetekitaja ise jäätmekäitlusettevõttesse või asetab jäätmekäitlejaga kokkuleppel konteineri juurde. 18. Ohtlikud jäätmed on jäätmevaldaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti. 19. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada selleks määratud jäätmekäitluskohta. 20. Soovitav on olmejäätmed asetada konteinerisse prügikottidesse pakitult, et vältida määrdumist ja haisu. V. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 21. Jäätmeveo jäätmekäitluskohta organiseerib jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud veo puhul jäätmekäitluskohtadesse. 22. Põdrala vallas peab korraldatud olmejäätmeveoga olema kaetud Riidaja ja Leebiku küla korterelamutega ala. Olmejäätmete valdajad on neis piirkondades kohustatud liituma olmejäätmeveoga. 23. Korraldatud olmejäätmeveoga katmata aladel peab jäätmevaldaja ise vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, säilitades sellekohaseid dokumente ühe aasta ja esitama need nõudmisel vallavalitsusele. 24. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaevusid tuleb õigeaegselt tühjendada, et vältida territooriumi saastumist. 25. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel on keelatud seda laotada külmunud maale või lumele. 26. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. Kuivkäimla sisu tohib maasse kaevata hilissügisel alates 1. oktoobrist. VI. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 27. Jäätmete ladustamine valla haldusterritooriumil on keelatud, v.a kompostimine. 28. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 29. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. VII. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 30. Prahti ja oksi oma kinnistul tohib põletada tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitusest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. 31. Põlemisjäägid tuleb kustutada veega ülevalamise, liiva või mullaga katmise teel. 32. Saepuru ja muude keemiliselt töötlemata puitjäätmete põletamine on lubatud katlamajades ja küttekolletes. VIII. KONTROLL JA VASTUTUS 33. Jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt vajadusele. 34. Eeskirja täitmist kontrollivad Põdrala Vallavolikogu volitatud ametiisikud ning keskkonnajärelevalve ametnikud. 35. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-st 491 ning väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. 36. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerib ja sellega seotud kulud kannab reostuse põhjustaja. Kui reostuse põhjustajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise kinnisasja omanik, kandes sellest tulenevad kulud.