Vabariigi Valitsus — Veeteede Ameti töötajate, Eesti Merehariduskeskuse töötajate ja kadettide ning mere- ja jõelaevade juhtkonna vormiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kohta — RT I, 21, 358

(õ) 8.12.2008 16:00 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Veeteede Ameti töötajate, Eesti Merehariduskeskuse töötajate ja kadettide ning mere- ja jõelaevade juhtkonna vormiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus" (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et: 1) kaptenil, kes töötab kaldal laevandusettevõttes erialasel tööl, on õigus kanda vormiriietust ja ametialaseid eraldusmärke; 2) pensionil olevatel kaptenitel ja teistel laeva juhtkonna liikmetel on õigus kanda vormiriietust ja ametialaseid eraldusmärke pidulikel üritustel; 3) reisilaevade teenindava personali riietus ja ametialased eraldusmärgid peavad erinema käesoleva määruse punktis 1 nimetatud vormiriietusest. Peaminister M. LAAR Teede- ja sideminister A. MEISTER Riigisekretär Ü. KAEVATS KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 1993. a. määrusega nr. 126 VEETEEDE AMETI TÖÖTAJATE, EESTI MEREHARIDUSKESKUSE TÖÖTAJATE JA KADETTIDE NING MERE- JA JÕELAEVADE JUHTKONNA VORMIRIIETUSE JA AMETIALASTE ERALDUSMÄRKIDE KIRJELDUS 1. MEESTE MANTEL Mustast impregneerriidest kaherealine vööga mantel on sooja voodriga. Liisttaskud on sisse töödeldud. Ees rinnal kaetud tõmblukuga raamtasku. Seljaosal pikk lahtine passe. Mantlil taga vastandvolt nööbitava lõhikuga. Nööbid ja pandlad on mustast plastmassist. Kõik õmblused on pealt kahelt realt tepitud. Talveks võib mantlil olla äranööbitav, mustast karusnahast krae. 2. MEESTE JOPE Tumesinisest impregneerriidest jope on mahulise vatiiniga. Ees pikk kaetud tõmblukk, mis ulatub krae lõpuni. Kahe õmblusega kapuuts on äranööbitav või tõmblukuga. Jopel on neli taskut. Põuetaskud on sisse töödeldud. All kaks pealeõmmeldud klapptaskut, mis on ainult eesservas lõõtsaga. Ühel taskul on väike tõmblukk. Vöökohal, allääres ja kapuutsil on sisseõmmeldud pael. Kõik õmblused on pealt tepitud. 3. MEESTE SÜGIS-TALVE-PARAADÜLIKOND Mustast villasest riidest kaherealine kuue nööbiga pintsak. Ees kaks sissetöödeldud klapptaskut. Rinnal liisttasku. Varrukal kaks nööpi ja kuldsed eraldusmärgid. Pintsakul taga keskel lõhik. Kõik nööbid on kuldsed. Paraadülikonna juurde kantakse valget särki ja musta lipsu. Püksid käänisteta. 4. MEESTE SUVE-PARAADÜLIKOND Valgest villasest riidest kaherealine ülikond. Püksid käänisteta. Tegumoelt samasugune nagu sügis-talve- paraadülikond. Valget pintsakut võib kanda ka koos mustade pükstega. 5. MEESTE SUVEÜLIKOND Khakivärvi villasest riidest ülikond on kaherealine. Pintsaku kõik õmblused on pealt tepitud. Tegumoelt samasugune kui sügis-talve-paraadülikond. 6. MEESTE IGAPÄEVA-VORMIRIIETUS (FRENTŠ) Sügis-talvefrentš on tumesinisest villasest riidest, üherealine, nelja vorminööbiga. Varrukal on kaks väikest vorminööpi. Taga keskel lõhik. Mustad eraldusmärkidega pagunid. Kõik õmblused on tepitud. Suvefrentš on khakivärvi villasest või puuvillriidest. Pagunid mustad. Tegumoelt samasugune kui sügis-talvefrentš. Sügis-talvefrentši juurde kantakse valget või helesinist särki musta lipsuga ja musti käänisteta pükse. Suvefrentši juurde kantakse valget särki, musta lipsu ja khakivärvi käänisteta pükse. 7. JUHTKONNA KAMPSUN JA KOOTUD MÜTS Tumesinine villane masinakoes kampsun madala ümara kaelusega on mõeldud kandmiseks valge või helesinise särgi ja musta lipsuga. Samavärvilisest puuvill- või impregneerriidest rinnatasku, õlakud, õla- ja varrukatükid on kõik peale õmmeldud ja kahelt realt tepitud. Ümara otsaga pagun ja rinnataskuklapp kinnitatakse takjapaelaga. Varrukal on kahekordne tagasipööratud käänis. Tumesinine sukkmüts on soonikkoega nagu kampsungi. 8. REAKOOSSEISU KAMPSUN JA KOOTUD MÜTS Tumesinine villane soonikkoega kampsun on samasugune nagu juhtkonnalgi, erineb ainult kaelus, mis on kõrge ja tagasipööratud. Tumesinine, tutiga sukkmüts on soonikkoega nagu kampsungi. 9. MEESTE SUVINE IGAPÄEVA-VORMIRIIETUS. SÄRK JA PÜKSID Valge puuvillane särk võib olla nii pikkade kui ka lühikeste varrukatega. Särgi taskud on klapi ja vastandvoldiga. Särgi pagunitele kinnitatakse eraldusmärgid. Särgi juurde kantakse musta lipsu. Võib kanda ka reväärkraega khakivärvi lühikeste varrukatega särki. Särgi pagunitele kinnitatakse eraldusmärgid. Khakivärvi õhemast villasest või puuvillriidest pikad püksid on käänisteta. Ees on üks pehme volt ja viltused küljetaskud, taga kaks klapptaskut. Valge särgi ja musta lipsu juurde võib kanda musti käänisteta pükse. 10. TROOPIKAVORM. SÄRK JA LÜHIKESED PÜKSID Reväärkraega khakivärvi särk ja lühikesed püksid on õhemast puuvillriidest. Särk on lühikeste varrukate ja pagunitega. Taskud klapi ja vastandvoldiga. Seljal passe ja pehme volt. Pükstel on ees kolm pehmet volti, lai värvel ja viltused taskud. Pükste käänised ja õmblused on pealt tepitud. Taga kaks klapptaskut. Võib kanda ka lühikesi pükse ja valget lühikeste varrukatega särki. 11. LIPS, SALL JA KINDAD Lips on mustast elastikriidest, teravnurkse alumise otsaga. Lipsu laius on 60 mm. Sall on kootud valgest poolvillasest lõngast. Vormimantli ja -jope juurde võib kanda sõrmkindaid. Kindad on kootud mustast või tumesinisest villasest või poolvillasest lõngast. Võib kanda ka nahkkindaid. 12. KINGAD, SOKID Tumeda vormiriietuse juurde kantakse musti kingi ja tumedaid sokke. Heleda vormiriietuse juurde kantakse heledaid kingi ja heledaid sokke. 13. VORMIMÜTS Vormimüts on mustast kalevist musta kunstnahkse sirmiga. Mütsirummul on sissekootud koemustriga lai must siidpael. Mütsirummu allääres sirmi kohal on kahest ühepikkusest osast koosnev must punutud nöör. Kaptenimütsil on kuldne nöör. Nöör on kinnitatud rummu külge kahe väikese vorminööbiga. Mütsimärki kantakse ees, mütsirummu keskkohal. Mütsipõhja hoiab vormis sisseõmmeldud metallvits, pehme põhja puhul pole see vajalik. Suvel kantakse mütsil valget katet. Vormimütsi võib kanda ka erariiete tumedavärvilise mantli või jopega. 14. MEESTE TALVEMÜTS Musta karusnahaga kaetud talvemüts on allalastava äärega ja ovaalse põhjaga. Mütsipõhi on ääristatud kollase kitsa kandiga. Materjaliks on must villane riie. Mütsi kõrgus eest sirmi juurest kuni põhjani on 100 mm, tagant umbes 75 mm. Mütsi lakknahkne sirm ja märk on samasugused kui suvemütsil. Mütsi allalastaval seespoolsel osal on riidest pael nööbiga. Talvemütsi võib kanda erariiete tumedavärvilise mantli või jopega. 15. NAISTEMANTEL Tumesinisest või mustast impregneerriidest kaherealine mantel on sooja voodriga. Mantel on alt laienev ja vööga. Ees ja taga pikk lahtine passe. Passel on kaetud tõmblukuga raamtasku. Krael on kunstkarusnahkne pealenööbitav krae. 16. NAISTE TALVEKOSTÜÜM Tumesinisest villasest riidest, voodriga kostüüm on kaherealine, kuue nööbiga ja pika reväärkraega. Rinnal sissetöödeldud liisttasku. All klapptaskud. Seljal on kaks sissevõtet, mis lõpevad vöökohal lahtiste voltide ja nööpidega. Seelik on alt laienev. Ees neli lappvolti, taga kaks. Volditud seeliku asemel võib kanda ka lihtsat sirget seelikut. Kostüümijaki varruka välisküljel kantakse ametialaseid eraldusmärke vastavalt ametikohale. 17. NAISTE SUVEKOSTÜÜM Khakivärvi villasest või paksemast puuvillriidest voodrita suvekostüüm on ilma kraeta ja paguniteta. Rinnal sissetöödeldud liisttasku. All klapptaskud. Ees kolm nööpi. Seljal kaks sissevõtet, mis lõpevad vöökohal lahtiste voltide ja nööpidega. Seelik on üleni volditud. Võib kanda ka lihtsat sirget või väheste voltidega seelikut. 18. NAISTE PLUUS Valgest puuvillriidest pluus on avar, meestesärgi lõikega ja pikendatud õlaga. Ees ja taga väike passe. Selja passejoonel on kaks volti. Pluusi taskud on klapi ja vastandvoldiga. Kannaga krae nurgad on läbinööbitavad. EESTI MEREHARIDUSKESKUSE KADETTIDE VORMIRIIETUSE KIRJELDUS 1. Sügis-talvejope Tumesinisest impregneerriidest jope on mahulise vatiiniga. Ees on pikk kaetud tõmblukk, mis ulatub krae lõpuni. Kahe õmblusega kapuuts on äranööbitav või tõmblukuga. Jopel on neli taskut, põuetaskud sisse töödeldud. All kaks pealeõmmeldud klapptaskut, mis on ainult eesservas lõõtsaga. Ühel taskul on väike tõmblukk. Jope vöökohal ning allääres ja kapuutsil on sisseõmmeldud pael. Kõik õmblused on pealt tepitud. 2. Igapäevaülikond Tumesinisest või mustast villasest riidest kaherealine ülikond on lühikese reväärkraega. Pintsakul on ees kuus kollasest metallist vorminööpi. Varrukal kaks nööpi. Rinnal üks liisttasku. All kaks sissetöödeldud klapptaskut. Pintsakul taga keskel lõhik. Püksid sirged, käänisteta. Ülikonna juurde kantakse valget või sinist särki ja musta lipsu. 3. Kampsun ja kootud müts Tumesinine villane masinakoes kampsun madala ümara kaelusega on mõeldud kandmiseks valge või helesinise särgi ja musta lipsuga. Samavärvilisest puuvill- või impregneerriidest rinnatasku, õlakud, õla- ja varrukatükid on peale õmmeldud ja kahelt realt tepitud. Ümara otsaga pagun ja rinnataskuklapp kinnitatakse takjapaelaga. Varrukal on kahekordne tagasipööratud käänis. Tumesinine sukkmüts on soonikkoega nagu kampsungi. 4. Suveriietus Khakivärvi puuvillriidest reväärkraega särk on lühikeste varrukatega ja pagunitega. Taskud on klapi ja vastandvoldiga. Seljal on passe ja pehme volt. Khakivärvi õhemast riidest pikad püksid on käänisteta. Ees üks pehme volt ja viltused küljetaskud, taga kaks klapptaskut. 5. Vormimüts Mustast villasest riidest kadetimüts on väike ja pehme põhjaga. Mütsi plastsirm on kaetud musta villase riidega. Sirmi peale on õmmeldud must 20 mm laiune mustriline siidpael. Mütsirummu laius on 45 mm. Mütsirummu peale on õmmeldud must 40 mm laiune mustriline siidpael. Mütsirummu allääres sirmi kohal on kahest ühepikkusest osast koosnev punutud nöör. Nöör kinnitatakse rummu külge kahe väikese vorminööbiga. Suvel kantakse mütsil valget puuvillriidest vahetatavat katet. 6. Kingad, sokid Tumeda vormiriietuse juurde kantakse musti kingi või poolsaapaid ja tumedaid sokke. Heleda vormiriietuse juurde kantakse heledaid kingi ja heledaid sokke. VEETEEDE AMETI TÖÖTAJATE AMETIALASED ERALDUSMÄRGID Eralduspaelad varrukatel Eralduspaelad õmmeldakse vormipintsaku varrukate välisküljele. Alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest on 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm. Paelte arv varrukal vastab ametikohale. Varrukate välisküljel on kaks väikest vorminööpi. Eralduspaelte kohal, 30 mm kaugusel ülemisest paelast on kuldsest kardniidist tikitud embleem, mis kujutab kaht ristatud ankrut. Eralduspaelte laius: lai pael - 30 mm; kitsas pael - 15 mm. Pagunid Frentsil kantavate pagunite pikkus on 130 mm ja laius 55 mm. Pagun on ääristatud musta kandiga. Eralduspaelte arv pagunil vastab ametikohale. Eralduspaelte kohal on kuldsest kardniidist tikitud embleem, mis kujutab kaht ristatud ankrut. Vormikampsunil kantavad pagunid on ilma kandita. Vorminööbid Kollasest metallist nööbid on läbimõõduga 22 mm ja 15 mm. Nööbil on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankur koos trossiga, välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega. EESTI MEREHARIDUSKESKUSE TÖÖTAJATE AMETIALASED ERALDUSMÄRGID Eralduspaelad varrukatel Eralduspaelad õmmeldakse vormipintsaku varrukate välisküljele. Alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest on 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm. Paelte arv varrukatel vastab ametikohale. Varrukate välisküljel on üks väike vorminööp. Eralduspaelte laius: lai pael - 30 mm; kitsas pael - 15 mm. Pagunid Frentsil kantavate pagunite pikkus on 130 mm ja laius 55 mm. Eralduspaelte arv pagunil vastab ametikohale. Eralduspaelte kohal, paguni otsast 15 mm kaugusel on kollane vorminööp. VORMINÖÖBID Kollasest metallist nööbid on läbimõõduga 22 mm ja 15 mm. Nööbil on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankur koos trossiga, välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega. MERELAEVADE JUHTKONNA AMETIALASED ERALDUSMÄRGID Eralduspaelad varrukatel Eralduspaelad õmmeldakse vormipintsaku varrukate välisküljele. Alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest on 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm. Paelte arv vastab ametikohale. Käiste välisküljel on kaks väikest vorminööpi. Eralduspaelte laius on 15 mm. Mitme eralduspaela korral on ülemine neist kolmnurkse aasaga ja kui on ainult üks eralduspael, siis on see samuti kolmnurkse aasaga. Pagunid Frentsil kantavate pagunite pikkus on 130 mm ja laius 55 mm. Eralduspaelte arv pagunil vastab ametikohale. Mitme eralduspaela korral on ülemine neist kolmnurkse aasaga ja kui on ainult üks eralduspael, siis on see samuti kolmnurkse aasaga. Paguni ülaosas on väike vorminööp. Vorminööbid Kollasest metallist nööbid on läbimõõduga 22 mm ja 15 mm. Nööbil on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankur koos trossiga, välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega. JÕELAEVADE JUHTKONNA AMETIALASED ERALDUSMÄRGID Eralduspaelad varrukatel Eralduspaelad õmmeldakse vormipintsaku varrukate välisküljele. Alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest on 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm. Paelte arv vastab ametikohale. Varrukate välisküljel on kaks väikest vorminööpi. Eralduspaelte laius on 15 mm. Kõigil eralduspaeltel on keskel täisnurkne murdejoon. Pagunid Frentsil kantavate pagunite pikkus on 130 mm ja laius 55 mm. Pagun on ääristatud musta kandiga. Eralduspaelte arv pagunil vastab ametikohale. Eralduspaelte kohal, paguni otsast 15 mm kaugusel on kollane vorminööp. Vormikampsunil kantavad pagunid on ilma kandita. Vorminööbid Kollasest metallist nööbid on läbimõõduga 22 mm ja 15 mm. Nööbil on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankur koos trossiga, välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega. Veeteede Ameti töötajate ametialaste eraldusmärkide astmed

MEREMEHE VORMIMÜTSI EMBLEEMID Meremehe vormimütsi embleemil on järgmine kujutis: 1. Kuldsest kardniidist tikitud tammelehepärg laiusega 80 mm ja kõrgusega 65 mm, mis ümbritseb kahte ristatud ankrut. Ankrutele on põimitud kaks hõbedasest kardniidist ankrutrossi. 1) Veeteede Ameti juhtivspetsialistid kannavad märgi ülaosas emailitud, vapikujulist, riigilipu värvidega märki. 2) laevandusettevõtete meremehed võivad märgi ülaosas kanda ettevõtte embleemi. 2. Kuldsest kardniidist tikitud tammelehepärg laiusega 70 mm ja kõrgusega 50 mm, mis ümbritseb kahte ristatud ankrut. 1) Veeteede Ameti laevapere liikmed kannavad märgi ülaosas emailitud, vapikujulist, riigilipu värvidega märki. 2) laevandusettevõtete meremehed võivad märgi ülaosas kanda ettevõtte embleemi. Punkti 1 alapunktis 1 kirjeldatud mütsimärki kannavad Veeteede Ameti töötajad: peadirektor, tema asetäitjad; talituste, teenistuste, osakondade, büroode juhatajad ning peaspetsialistid, kellel on kaugsõidukapteni diplom, samuti 300 registertonni ületava kogumahutavusega laevade kaptenid. Punkti 1 alapunktis 2 kirjeldatud mütsimärki kannavad laevandusettevõtete laevade, mille kogumahutavus on üle 300 registertonni, kaptenid, Eesti Merehariduskeskuse rektor, prorektor, dekaan ja õppealajuhataja. Punkti 2 alapunktis 1 kirjeldatud mütsimärki kannavad Veeteede Ameti peaspetsialistid, spetsialistid, laevade, mille kogumahutavus on kuni 300 registertonni, kiprid ning teised laeva juhtkonna liikmed. Punkti 2 alapunktis 2 kirjeldatud mütsimärki kannavad laevandusettevõtete laevade juhtkonna liikmed, jõelaevakap- tenid ja jõelaeva juhtkonna liikmed, Eesti Merehariduskeskuse kateedri- ja osakonnajuhatajad, õppejõud, keskastme ametnikud. KAUGSÕIDUKAPTENI JA ESIMESE JÄRGU MEHAANIKU RINNAMÄRKIDE KIRJELDUS KAUGSÕIDUKAPTENI RINNAMÄRK Kaugsõidukapteni rinnamärgil on järgmine kujutis: Rinnamärgi aluseks on vapikujuline Eesti lipp, mille alumist äärt ümbritseb hõbedane tammelehepärg ja ülemist äärt hõbedane tross. Lipu peale on kinnitatud kollasest metallist stiliseeritud sekstant. Märgi alumises osas, tammelehepärja all on stiliseeritud admiraliteediankrukäpad ja ankrutoe ümmargune otsak. Rinnamärgi kõrgus on 50 mm, laius 40 mm. Rinnamärk on valmistatud tombakust. Rinnamärk kinnitatakse pintsakule märgi tagaküljel oleva keermestatud varda ja mutri abil. ESIMESE JÄRGU MEHAANIKU RINNAMÄRK Esimese järgu mehaaniku rinnamärgil on järgmine kujutis: Rinnamärgi aluseks on vapikujuline Eesti lipp, mille alumist äärt ümbritseb hõbedane tammelehepärg ja ülemist äärt hõbedane tross. Lipu peale on kinnitatud kollasest metallist stiliseeritud laevavint. Märgi alumises osas, tammelehepärja all on stiliseeritud admiraliteediankrukäpad ja ankrutoe ümmargune otsak. Rinnamärgi kõrgus on 50 mm, laius 40 mm. Rinnamärk on valmistatud tombakust. Rinnamärk kinnitatakse pintsakule märgi tagaküljel oleva keermestatud varda ja mutri abil. KAUGSÕIDUKAPTENI JA ESIMESE JÄRGU MEHAANIKU RINNAMÄRKIDE KANDMISE JUHEND Kaugsõidukapteni ja esimese järgu mehaaniku rinnamärke kantakse paraadülikonna pintsakul ja frentsil. Paraadülikonna pintsakul kantakse rinnamärki paremal hõlmal, teistest kantavatest märkidest allpool. Frentsil kantakse rinnamärki parempoolsel rinnataskul. Õiend Lisatud puuduvad lisad.