Vabariigi Valitsus — Riigiettevõtte "Kagu-Eesti Ettevõtluskeskus" põhikirja ja haldusnõukogu koosseisu kinnitamise kohta — RT I, 18, 324

Vabariigi Valitsus määrab: 1. Asutada riigiettevõte "Kagu-Eesti Ettevõtluskeskus". 2. Kinnitada riigiettevõtte "Kagu-Eesti Ettevõtluskeskus" põhikiri (juurde lisatud) ja haldusnõukogu koosseis (juurde lisatud). Peaminister M. LAAR Majandusminister T. SILDMÄE Riigisekretär Ü. KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1993. a. määrusega nr. 109 Riigiettevõtte "Kagu-Eesti Ettevõtluskeskus"põhikiri I. Üldsätted 1. Riigiettevõtte "Kagu-Eesti Ettevõtluskeskus" (edaspidi - ettevõtluskeskus) asutajaks on Vabariigi Valitsus. 2. Ettevõtluskeskuse tegevuspiirkonnaks on Põlva, Valga ja Võru maakond, kuid võimaluse korral osutab ettevõtluskeskus teenuseid ka teiste piirkondade ettevõtjatele. 3. Ettevõtluskeskuse tegevuse eesmärk on ettevõtluse arengule kaasaaitamine. 4. Ettevõtluskeskus juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. 5. Ettevõtluskeskus valdab, kasutab ja käsutab talle üleantud riigivara vastavalt oma tegevuse eesmärkidele õigusaktidega ettenähtud korras ja oma põhikirjaga kindlaksmääratud piires, ta vastutab riigi huvide järgimise ning omandi säilimise ja rohkendamise eest. 6. Ettevõtluskeskus vastutab oma kohustiste eest kogu oma varaga. Ettevõtluskeskus ei vastuta riigi ja riik ei vastuta ettevõtluskeskuse kohustiste eest. 7. Ettevõtluskeskus on tema registreerimise päevast juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss, pangaarve ja oma nimetusega pitsat. Ettevõtluskeskuse juriidiline aadress on Võru, Lembitu 2. 8. Oma ülesannete täitmiseks võib ettevõtluskeskus moodustada iseseisvaid struktuuriüksusi. 9. Ettevõtluskeskus: 1) kogub ja levitab ettevõtluse toimimiseks ja arendamiseks vajalikku informatsiooni; 2) konsulteerib ettevõtjaid; 3) korraldab ettevõtjate ja konsultantide koolitust; 4) abistab ettevõtjaid koostööpartnerite otsimisel välisriikides; 5) koordineerib välisabi kasutamist ettevõtluse arendamiseks ja toetamiseks; 6) koordineerib riigi dotatsioonide ja muu abi kasutamist ettevõtluse arendamiseks ja toetamiseks oma tegevuspiirkonnas; 7) annab Vabariigi Valitsusele, teistele riigi täitevvõimu organitele ja maavalitsustele informatsiooni ettevõtluse arengust oma tegevuspiirkonnas; 8) abistab vajaduse korral teiste piirkondade ettevõtluskeskuste rajamisel ja töölerakendamisel; 9) täidab muid oma tegevuspiirkonna arenguga seotud ülesandeid. II. Ettevõtluskeskuse vara, kasumi jaotamise ja kasutamise ning kahjumi katmise kord 10. Ettevõtluskeskuse vara moodustavad materiaalsed väärtused, mis on Vabariigi Valitsuse, maavalitsuste ja esmatasandi kohalike omavalitsuste poolt ning lepingute alusel ja välisabi korras üle antud ettevõtluskeskusele, samuti vara, mis lisandub sellele majandustegevuse tulemusel. 11. Ettevõtluskeskuse tulu koosneb tema majandustegevusest laekunud summadest, riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest saadud toetustest ning välisabi ja sponsorluse korras laekunud rahalistest vahenditest. 12. Kasumi jaotamise normatiivid määrab ettevõtluskeskuse haldusnõukogu. 13. Ettevõtluskeskus moodustab arengufondi, töötasufondi ja finantsreservi. 14. Arengufondi vahendeid kasutab ettevõtluskeskus teadus- ja sotsiaaluuringute korraldamiseks, oma tegevuse arendamiseks, põhivahendite uuendamiseks ja suurendamiseks, käibevahendite juurdekasvu tarvis ja muudeks vajadusteks. 15. Töötasufondi vahendeid kasutatakse palga maksmiseks, arvestades töötajate tööpanust, lisatasude ja palgalisandite, samuti puhkusetasude, preemiate ja toetuste maksmiseks ning lepinguliste töötajate töötasustamiseks. 16. Finantsreservi vahendeid kasutatakse täiendavateks kulutusteks tehnika soetamisel, käibevahendite täiendamiseks, kahjumi katmiseks, dotatsioonideks ja põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 17. Ettevõtluskeskusel on õigus osta, müüa, vahetada, rentida ja anda ajutiseks kasutamiseks või laenuks põhi- ja käibevahendeid, samuti need oma bilansist maha kanda, kui need on kulunud või moraalselt vananenud. Hoonete, rajatiste, ruumide, side- ja transpordivahendite ning trüki-, arvutus- ja paljundustehnika müümine, vahetamine ja rentimine, samuti bilansist mahakandmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale ja haldusnõukogu loal. 18. Vara müügist saadav sissetulek kantakse arengufondi. III. Ettevõtluskeskuse juhtimine 19. Ettevõtluskeskuse kõrgeimaks organiks on tema asutaja, kes teostab haldusnõukogu kaudu riigi majandus- ja regionaalpoliitikat. 20. Ettevõtluskeskuse haldusnõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus viieks aastaks. Haldusnõukogu on vähemalt 8-liikmeline. Vabariigi Valitsus võib teha haldusnõukogu koosseisus muudatusi. Haldusnõukogu töötab vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud "Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimäärusele". Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast nõukogu esimehe ja asetäitja. 21. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees või tema asetäitja vastavalt vajadusele. 22. Haldusnõukogu: 1) sõlmib töölepingud tegevdirektori ning tegevdirektori ettepanekul tema asetäitjatega, kinnitab nende ametipalgad; 2) korraldab ettevõtluskeskuse revisjonialast tööd; 3) kinnitab ettevõtluskeskuse aastaaruande ja -bilansi, otsustab kasumi jaotuse ja dotatsioonide eraldamise; 4) määrab kindlaks ettevõtluskeskuse tegevuskava; 5) otsustab pikaajaliste laenude võtmise, esinduste ja filiaalide avamise ning investeerimise teistesse ettevõtetesse; 6) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ettevõtluskeskuse kahjumi katmiseks riigi poolt, kui see ei ole tekkinud ettevõtluskeskuse ebaefektiivse tegevuse tõttu; 7) töötab välja ja esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepanekuid oma põhikirja muutmise, ettevõtluskeskuse reorganiseerimise või tema tegevuse lõpetamise kohta; 8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ettevõtluskeskuse või selle struktuuriüksuste erastamise või omandivormi muutmise kohta. 23. Haldusnõukogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled haldusnõukogu liikmed. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 22 alapunktides 7 ja 8 nimetatud küsimused, mis otsustatakse 3/4 häälteenamusega. Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl. 24. Ettevõtluskeskuse igapäevast tööd juhib ja korraldab tegevdirektor, kelle nimetab ametisse ettevõtluskeskuse haldusnõukogu. 25. Tegevdirektor tegutseb ettevõtluskeskuse nimel ilma erivolituseta, esindab teda kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, käsutab ettevõtluskeskuse vara, sõlmib lepinguid, annab välja volikirju ning avab pankades ettevõtluskeskuse arveid. 26. Tegevdirektor: 1) esitab haldusnõukogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks ettevõtluskeskuse aastaaruande ja -bilansi ning kannab ettevõtluskeskuse töö tulemuste eest riigi ees vastutust kehtestatud korras; 2) määrab kindlaks töötajate arvu ettevõtluskeskuses ja nende ametikohad; 3) esindab tööandjat õigusaktides ettenähtud korras. 27. Tegevdirektori asetäitjad tegutsevad ettevõtluskeskuse nimel oma pädevuse piires. 28. Ettevõtluskeskuse finants- ja majandustegevust kontrollib revisjonikomisjon, kelle haldusnõukogu valib viieks aastaks. Revisjonikomisjoni koosseisu ei tohi valida haldusnõukogu liikmeid ja ettevõtte juhtkonda kuuluvaid isikuid ning raamatupidamise eest vastutavaid töötajaid, samuti nendega lähedases suguluses või hõimluses olevaid isikuid. Haldusnõukogu võib ettevõtluskeskuse finants- ja majandustegevuse kontrollimiseks kasutada ka audiitorkontrolli, kes täidab kõiki revisjonikomisjoni ülesandeid. 29. Revisjonikomisjon on kohustatud kontrollima ettevõtluskeskuse aastaaruannet ja -bilanssi, samuti likvideerimisbilanssi. Revisjonikomisjon koostab aruande, mis lisatakse aastaaruandele. IV. Ettevõtluskeskuse reorganiseerimine ja likvideerimine 30. Ettevõtluskeskuse likvideerimise või reorganiseerimise otsustab Vabariigi Valitsus. Vastavad ettepanekud võib esitada haldusnõukogu. 31. Ettevõtluskeskuse üksikute osade ja vara müümisega ei pea kaasnema tema likvideerimine. 32. Ettevõtluskeskus likvideeritakse: 1) kui on ära langenud edasise tegevuse vajadus ja teda ei ole võimalik reorganiseerida; 2) pikaajalise maksevõimetuse korral, kui Vabariigi Valitsus ei nõustu ettevõtluskeskuse võlgu tasuma; 3) muudel õigusaktidega ettenähtud alustel. 33. Ettevõtluskeskuse likvideerimiseks määrab Vabariigi Valitsus tähtaja, kui see ei ole ette nähtud õigusaktidega, samuti tähtaja kreeditoride pretensioonide esitamiseks, kui see on õigusaktidega kindlaks määramata. 34. Ettevõtluskeskuse likvideerimist korraldab likvideerimiskomisjon, kelle arv- ja isikkoosseisu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsusel on õigus teha likvideerimine ülesandeks ettevõtluskeskusele endale või anda likvideerimise korraldamine kommertsalusel revisjoni või raamatupidamise alal tegutsevale firmale. 35. Likvideerimiskomisjoni moodustamise hetkest lõpetab haldusnõukogu ettevõtluskeskuse juhtimise ning annab asjaajamise ja vara üle likvideerimiskomisjonile. 36. Ettevõtluskeskuse likvideerimisest järelejäänud vara edasise kasutamise otsustab Vabariigi Valitsus.