Justiitsminister — Prokuratuuri põhimääruse kinnitamine — RTL, 1994, 7, 0

Vastavalt prokuratuuri seaduse (RT 1993, 11, 184) paragrahvile 4 määran

kinnitada juurdelisatud Prokuratuuri põhimäärus. Justiitsminister Kaido Kama Kinnitatud justiitsministri 8. aprilli 1993. a. määrusega nr. 1A Prokuratuuri põhimäärus I. Üldsätted 1. Prokuratuur on iseseisva ameti staatusega riigi täitevvõimu asutus, mis kuulub justiitsministri valitsemisalasse. 2. Prokuratuur juhindub oma tegevuses seadustest ja käesolevast põhimäärusest. 3. Prokuratuur koosneb Riigiprokuratuurist ja sellele alluvatest prokuratuuridest. Riigiprokuratuur on juriidiline isik. Riigiprokuratuuril ja alluvatel prokuratuuridel on riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat. 4. Prokuratuuri eelarve on osa Justiitsministeeriumi eelarvest. II. Prokuratuuri struktuur, koosseis ja juhtimine 5. Prokuratuur koosneb Riigiprokuratuurist ning maa- ja linnaprokuratuuridest. 6. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on kogu Eesti Vabariigi territoorium, maa- ja linnaprokuratuuridel vastavate maakondade ja linnade territooriumid. 7. Prokuratuuri koosseisu kuuluvad prokurörid: riigiprokurör, tema asetäitjad, Riigiprokuratuuri prokurörid, maa- ja linnaprokurörid, nende asetäitjad, maa- ja linnaprokuratuuri abiprokurörid, prokurörikandidaadid, abiprokuröri kohusetäitjad, samuti nõunikud ja tehnilised töötajad. Prokuratuuri struktuuri ja koosseisud kinnitab justiitsminister. 8. Prokuratuuri tööd juhib riigiprokurör, kes: 1) juhib Riigiprokuratuuri ning kontrollib alluvate prokuröride tööd isiklikult või oma asetäitjate kaudu; 2) annab prokuratuuri tegevust puudutavates küsimustes käskkirju, juhendeid ja ülesandeid, mis on kõigile prokuröridele täitmiseks kohustuslikud; 3) kehtestab tööjaotuse oma asetäitjate vahel; 4) kinnitab prokuröride ja teiste prokuratuuri töötajate ametijuhendid; 5) kinnitab prokuröride ja teiste prokuratuuri töötajate ametipalgad lähtudes palgaastmestikust ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud töötasufondist; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist prokurörid, nende asetäitjad, abiprokurörid, prokurörikandidaadid ja abiprokuröri kohusetäitjad; 7) võtab tööle ja vabastab töölt nõunikud ja teised Riigiprokuratuuri töötajad; 8) tagab prokuratuuri vahendite ja eelarve sihipärase kasutamise; 9) moodustab atestatsioonikomisjoni, juhib selle tööd, määrab kindlaks prokuröride ning prokurörikandidaatide atesteerimise korra ja tingimused; 10) äraolekul määrab asendaja riigiprokuröri ülesannetes. Mittemääramisel asendab riigiprokuröri staažilt vanim kohalolev asetäitja; 11) korraldab aruannete koostamist alluvates prokuratuurides ja esitab koondaruande justiitsministrile. 9. Riigiprokuröri asetäitja: 1) juhib alluvate prokuröride tööd riigiprokuröri poolt kindlaksmääratud tegevusvaldkondades, võtab vastu otsuseid ja kirjutab oma pädevuse piires alla dokumentidele, annab juhendeid ja ülesandeid, mis on kõikidele alluvatele prokuröridele täitmiseks kohustuslikud; 2) vastutab talle pandud kohustuste täitmise eest riigiprokuröri ees. 10. Riigiprokuratuuri prokurör: 1) täidab prokuratuurile pandud ülesandeid riigiprokuröri või tema asetäitja poolt määratud tegevusvaldkondades; 2) kontrollib oma pädevuse piires maa- ja linnaprokuröride tööd, juhib nende tegevust; 3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest riigiprokuröri või tema asetäitja ees. 11. Maa- ja linnaprokurör: 1) juhib ja korraldab maa- või linnaprokuratuuri tööd; 2) koos talle alluvate prokuröridega täidab prokuratuurile pandud ülesandeid oma tööpiirkonnas; 3) kehtestab alluvate prokuröride vahel tööjaotuse; 4) annab alluvatele prokuröridele juhendeid ja korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud; 5) võtab tööle ja vabastab töölt tehnilisi töötajaid, sõlmib nendega töölepinguid; 6) vastutab talle pandud kohustuste täitmise eest riigiprokuröri ees; 7) määrab oma äraolekul endale asendaja. Mittemääramisel asendab teda staažilt vanim kohalolev prokurör. 12. Maa- ja linnaprokuröri asetäitja: 1) juhib maa- või linnaprokuröri poolt kindlaksmääratud tegevusvaldkondades prokuratuuri tööd; 2) koos talle alluvate prokuröridega täidab prokuratuurile pandud ülesandeid oma tööpiirkonnas; 3) annab alluvatele prokuröridele juhendeid ja korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud; 4) vastutab talle pandud kohustuste täitmise eest riigiprokuröri ning vastava maa- või linnaprokuröri ees. 13. Abiprokurör: 1) täidab prokuratuurile pandud ülesandeid vastavalt maa- või linnaprokuröri poolt kehtestatud tööjaotusele ning maa- või linnaprokuröri või tema asetäitja juhenditele ja korraldustele; 2) vastutab oma töökohustuste täitmise eest maa- või linnaprokuröri ees. 14. Kõikidel prokuröridel, v.a. riigiprokurör ja tema asetäitjad, on kõrgemalseisva prokuröri juhendi või korraldusega mittenõustumisel õigus pöörduda riigiprokuröri poole. Maa- ja linnaprokuröride asetäitjatel ja abiprokuröridel on õigus pöörduda ka riigiprokuröri asetäitjate poole. 15. Ametialases tegevuses võib iga prokurör asendada temale alluvat prokuröri. Alluva prokuröri äraolekul võib kõrgemalseisev prokurör panna tema ülesanded mõnele teisele prokurörile. 16. Prokurörikandidaat võib olla prokuratuuri seaduse paragrahvis 7 märgitud nõuetele vastav isik. Tema kutsealase ettevalmistuse programmi kinnitab ning ettevalmistuse taset kontrollib riigiprokurör või tema asetäitja. Kutsealane ettevalmistus toimub riigiprokuröri või tema asetäitja poolt määratud prokuröri juhendamisel ja kestab sõltuvalt tema eelnevast õigusalal töötamisest või sobivusest tööks prokurörina kuni üks aasta ning lõpeb atesteerimisega. Prokurörikandidaat täidab talle juhendaja poolt antud ülesandeid ja vastutab nende täitmise eest. 17. Abiprokuröri kohusetäitjaks võib olla isik, kes on asunud omandama juriidilist kõrgharidust ja vastab prokuratuuri seaduse paragrahvis 7 märgitud nõuetele. Kui selline isik on edukalt läbinud kutsealase ettevalmistuse programmi ja atesteerimise ning jätkab õpinguid, võib riigiprokurör nimetada ta abiprokuröri kohusetäitjaks kuni nõutava hariduse omandamiseni. 18. Prokurörikandidaat ja abiprokuröri kohusetäitja ei või vastu võtta iseseisvaid protsessuaalseid otsustusi. 19. Nõunik: 1) korraldab tööd välissuhete alal; 2) süstematiseerib õigusakte; 3) kogub ning analüüsib statistikat; 4) korraldab prokuröride ja prokuratuuri tehniliste töötajate väljaõpet ning täiendõpet; 5) vahendab informatsiooni massiteabevahenditele; 6) võtab vastu avaldusi ja kaebusi ning neid esitanud isikuid. 20. Prokuratuuri tehnilised töötajad võtab tööle ning vabastab töölt Riigiprokuratuuris riigiprokurör, maa- ja linnaprokuratuuris maa- või linnaprokurör. III. Prokuratuuri ülesanded 21. Riigiprokuratuur oma ülesannete täitmiseks: 1) korraldab ning koordineerib maa- ja linnaprokuratuuride tegevust ning kontrollib seda; 2) esindab prokuratuuri riigivõimu- ja valitsemisorganites ning suhtleb teiste riikide prokuratuuride ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 3) koostab prokuratuuri eelarve projekti ning jaotab eelarvevahendid maa- ja linnaprokuratuuride vahel; 4) korraldab prokuröride ja prokuratuuri tehniliste töötajate täiendõpet; 5) korraldab prokurörikandidaatide ja abiprokuröride kohusetäitjate väljaõpet ning atesteerimist; 6) analüüsib alluvate prokuratuuride tööd ning esitab aruande justiitsministrile; 7) korraldab prokuratuuri varustamise õigusaktidega ning selle süstematiseerimise; 8) võtab oma pädevuse piires vastu avaldusi ja kaebusi ning neid esitanud isikuid; 9) esitab justiitsministrile ning tema kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekuid prokuratuuri tegevusega seonduvate küsimuste lahendamiseks. 22. Maa- ja linnaprokuratuurid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid maakondades ja linnades. IV. Prokuröri volitused 23. Prokuratuurile pandud ülesannete täitmiseks on riigiprokuröril ning talle alluvatel prokuröridel õigus ja kohustus: 1) teostada järelevalvet kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle protsessi- ja muude seadustega ettenähtud korras; 2) esindada riiklikku süüdistust ja selle raames kooskõlas protsessiseadustega esitada proteste ebaseaduslikele või põhjendamatutele kohtulahenditele; - riigiprokuröril, tema asetäitjatel ning riigiprokuratuuri prokuröridel - kõigi astmete kohtutes; - maa- ja linnaprokuröridel ning neile alluvatel prokuröridel - esimese astme kohtutes; 3) kontrollida Politseiameti ja Kaitsepolitsei ning neile alluvate politseiasutuste ja allüksuste poolt seaduste täitmist, nõuda nende töötajatelt suulisi või kirjalikke seletusi seaduserikkumise kohta; 4) nõuda Politseiametilt ja Kaitsepolitseilt ning neile alluvatelt politseiasutustelt või allüksustelt seadustele vastavuse kontrollimiseks käskkirju, juhendeid, dokumente ja muid materjale; 5) kontrollida igal ajal ja tingimusteta seaduste täitmist mistahes kinnipidamiskohtades ning tutvuda dokumentidega, mis on isiku kinnipidamiskohas viibimise või vahistamise aluseks. Nõuda kinnipidamiskohtadest seadustele vastavuse kontrollimiseks välja käskkirju, juhendeid, dokumente ja muid materjale; 6) vabastada oma määrusega viivitamatult isik, keda peetakse kinni õigusliku aluseta; 7) küsitleda vahistatuid või kinnipeetavaid, võtta neilt suulisi või kirjalikke seletusi; 8) õiguserikkumise tuvastamisel teha motiveeritud määrusi distsiplinaarmenetluse, haldusõiguserikkumise menetluse või kriminaalasja algatamiseks; 9) kontrollida avalduste ja kaebuste lahendamise seaduslikkust politsei- ning kinnipidamiskohtade ametnike poolt; 10) lahendada oma pädevuse piires avaldusi ja kaebusi. V. Prokuröri nõue, ettekirjutus, määrus ja protest 24. Prokuröri poolt tema pädevuse piires esitatud nõue dokumentide, materjalide ja muude andmete saamiseks ning seletuste andmiseks on kõigile ametiisikutele, kellele see esitati, täitmiseks kohustuslik. 25. Prokurör teeb seaduserikkumise avastamisel selle kõrvaldamiseks oma pädevuse piires ettekirjutuse, mis peab sisaldama viite õigusaktile, mille sätteid on rikutud. Ettekirjutus kuulub viivitamatule täitmisele ja sellest tuleb teatada prokurörile hiljemalt ühe kuu jooksul. Prokuröri ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks saadetakse seadust rikkunud asutusele või ametiisikule või kõrgemalseisvale asutusele või ametiisikule, kes on õiguspädev seaduserikkumist kõrvaldama. Ettekirjutuses sisalduva nõudega mittenõustumisel võib selle peale edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile, kes on kohustatud kaebuse läbi vaatama 10 päeva jooksul. Edasikaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist. 26. Sõltuvalt toimepandud seaduserikkumise iseloomust teeb prokurör oma pädevuse piires motiveeritud määruse distsiplinaarmenetluse, haldusõiguserikkumise menetluse või kriminaalasja algatamiseks. Prokuröri määrus distsiplinaarmenetluse või haldusõiguserikkumise menetluse algatamiseks kuulub täitmisele 10 päeva jooksul selle saabumisest. Täitmise tulemustest teatatakse prokurörile. 27. Protesti seadusele mittevastava akti peale esitab prokurör oma pädevuse piires selle akti välja andnud asutusele või ametiisikule või kõrgemalseisvale asutusele või ametiisikule. Protestis on prokuröril õigus nõuda akti tähistamist või selle seadusega vastavusse viimist, samuti ametiisiku ebaseadusliku tegevuse lõpetamist ja rikutud õiguse ennistamist. Prokuröri protest kuulub vastava asutuse või ametiisiku poolt läbivaatamisele hiljemalt 10 päeva jooksul pärast selle saabumist ning tulemustest teatakse prokurörile. Protesti esitamine akti peale, mis rikub juriidilise või füüsilise isiku seadlusega kaitstud õigusi ja vabadusi, peatab sellise akti toime kuni protesti läbivaatamiseni.