Vabariigi Valitsus — Põllumajandusliku maakasutuse kohta — RT, 10, 158

Põllumajandusliku tootmise järjepidevuse tagamiseks ja lähtudes maareformi seadusest (Riigi Teataja 1991, nr. 34, art. 426; 1992, nr. 10, art.145) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord" (juurde lisatud). 2. Põllumajandusministeeriumil korraldada põllumajandusliku maakasutuse lepingu vormide trükkimine ja paljundamine ning kohaliku omavalitsuse organite varustamine nendega. 3. Kehtestada, et käesolev kord kehtib kuni maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus. 4. Isikud, kes kasutavad maad käesoleva määrusega kehtestatud korras, tasuvad maamaksu samadel alustel teiste maakasutajatega. Peaminister M. LAAR Minister L. HÄNNI Riigisekretär Ü. KAEVATS KINNTATUD Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a. määrusega nr. 48 Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord on kehtestatud maareformi seaduse (Riigi Teataja 1991, nr. 34, art. 426; 1992, nr. 10, art. 145) alusel põllumajndusliku maakasutuse korraldamiseks kuni maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus ning kehtib põllumajandusreformi kohustatud subjektideks olevate ühismajandite maa, samuti väljaspool linnu ja aleveid asuva muu põllumajandusliku maa kasutada andmisel põllumajandusliku tootmise eesmärgil. 2. Käesoleva korra alusel on kõigil maareformi seaduste paragrahvis 33 loetletud isikutel õigus taotleda maakasutusõigust. Juhul kui maa kasutamist taotleb isik, kes on esitanud selle maa tagastamise nõude, ei anna maa kasutada saamine talle teiste õigustatud subjektide ees eelist maa tagastamise küsimuse otsustamisel. 3. Vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 36 lõigetele 2 ja 3 jätkub põllumajandusreformi kohustatud subjektide ja teiste isikute maakasutus seni kehtiva kasutusõiguse alusel kuni selle maa üleandmiseni kellegi omandusse või maakasutuse ümbervormistamiseni maareformi käigus. Senised maakasutajad, kelle maakasutusõigust ei ole muudetud või lõpetatud, on kohustatud täitma kõiki sellest tulenevaid kohustusi vastavalt maakoodeksi paragrahvile 40. II. ÜHISMAJANDITE JA TEISTE SENISTE MAAKASUTAJATE MAAKASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE 4. Põllumajandus- ja maareformi käigus lõpetatakse põllumajandusreformi kohustatud subjektide ja teiste juriidiliste isikute senine maakasutus üldjuhul seoses põllumajandusreformi seaduse paragrahvis 19 sätestatud korras kinnitatud reformikava ellurakendamisega. 5. Kui ühismajandi reformikava ei ole seadusega kehtestatud korras ettenähtud ajaks (1. jaanuar 1993.a.) kinnitatud ja ühismajandi maakasutuse jätkamine senises ulatuses ei ole võimalik, samuti juhul, kui muud senised maakasutajad ei kasuta põllumajanduslikku maad sihtotstarbeliselt põllumajandussaaduste tootmiseks, võidakse põllumajandusliku tootmise järjepidevuse tagamiseks ning praktilisest kasutusest väljajäävate maade tekkimise vältimiseks ühismajandite ning muude juriidiliste ja füüsiliste isikute maakasutusõigus seaduses ettenähtud alustel kas täielikult või osaliselt lõpetada, andes vabaneva maa kasutada teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 6. Maakasutusõiguse lõpetamise otsustab vastavalt kohaliku omavalitsuse aluste seaduse (Riigi Teataja 1989, nr. 34, art. 517) paragrahvile 8 maa asukoha järgse esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu. 7. Maakasutusõiguse lõpetamine või üleminek ei anna alust maa kasutamise sihtotstarbe muutmiseks. Põllumajandusmaa üleviimine mittepõllumajandusliku otstarbega maa kategooriasse võib maareformi käigus toimuda ainult Vabariigi Valitsuse otsusel ja kohaliku omavalitsuse organite nõusolekul. III. MAA AJUTISEKS KASUTAMISEKS ANDMINE 8. Maa, mida ei ole maareformi käigus tagastatud endistele omanikele ning millel lõpetatakse senise maakasutaja maakasutusõigus, antakse lepingulisel alusel ajutiseks kasutamiseks käesolevas korras sätestatud tingimustel. Maad, mille kohta on esitatud tagastamisavaldused ja mida taotlenud isikud on kantud endiste omanike ja vara registrisse, võib anda teistele isikutele kasutamiseks ainult õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul, mis on tõendatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. 9. Maa kasutada andmise otsustab vastavalt kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahvile 8 esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu üldjuhul vastavalt maakasutusplaanile (maakorralduskavale) ning ühismajandi reformikavale. Juhul kui reformikava ei ole kinnitatud, antakse kasutada maa- ja põllumajandusreformi õigustatud subjektidele ning teistele isikutele, kellel on tingimused põllumajandussaaduste tootmiseks sellel maal. 10. Kuni Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. augusti 1992.a. otsusega (Riigi Teataja 1992, nr. 36, art. 475) moodustatud riigimajandite maakasutuse piiride ja suuruse kindlaksmääramiseni antakse nende ühismajandite maast, mille baasil riigimajandid moodustatakse, maad maa- ja põllumajandusreformi õigustatud subjektidele ning teistele maareformi seaduse paragrahvis 33 loetletud isikutele käesoleva korra alusel kasutada kohaliku omavalitsuse volikogu ja Põllumajandusministeeriumi ühisotsusega. 11. Otsuses maa kasutada andmise kohta fikseeritakse senise maakasutaja maakasutusõiguse lõpetamise alus, isik, kellele maa antakse, maa suurus ja kõlvikuline koosseis, maa kasutada andmise tähtaeg, piirangud ja vajaduse korral muud olulised tingimused. 12. Käesoleva korra punktides 10 ja 11 märgitud otsused on kohaliku omavalitsuse täitevorganile aluseks maasaajaga kehtestatud vormi kohase (vt. käesoleva korra lisa) maakasutuslepingu sõlmimisel. Lepingus fikseeritakse maa seisund üleandmise päeval, sellel maal asuvad hooned, rajatised, loodus- ja muud objektid, maal lasuvad koormised, samuti poolte õigused, kohustused ja vastutus. Leping jõustub allakirjutamise päevast. 13. Maakasutusleping kehtib kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kolm aastat lepingu jõustumisest arvates. Maa lepingulisel kasutajal on õigus koristada jooksva aasta saak, kui omanik ja maakasutaja ei lepi kokku teisiti. 14. Maakasutuslepingu sõlmimisel korraldab esmatasandi kohaliku omavalitsuse täitevorgan maakasutuspiiride kättenäitamise ja tähistamise loodudes ajutise piirmärkidega ning piiride kandmise kohaliku omavalitsuse maakasutusplaanile. 15. Käesoleva korra alusel maa kasutada saanud isik on kohustatud kasutama seda heaperemehelikult, järgima keskkonnakaitse nõudeid ning harima maad kindla külvikorra järgi. Maakasutuse lõpetamisel peab maa olema vähemalt sama heas seisukorras kui kasutusele võtmisel. 16. Maa lepingulisel kasutajal ei ole õigust: 1) anda maad terviklikult või osadena rendile või kasutada teistele isikutele, samuti sooritada maaga muid tehinguid; 2) püstitada talle kasutada antud maale hooneid ja rajatisi ning rajada mitmeaastaseid istandikke. 17. Maa lepinguline kasutaja on kohustatud hoidma korras sellel maal asuvad ning selle maatükiga seotud maaparandussüsteemid ja muud tehnilised rajatised ning objektid. Kasutada antud maal on nii maakasutajal kui riigil lubatud teha kehtestatud korras kinnitatud projektide järgi kõiki maaparandustöid. Kui maaparandustööde käigus või tulemusel on maakasutus takistatud, vähenenud või halvenenud, kannab tekkinud kahju maaparandustööde tellija. 18. Maa lepinguliseks kasutamiseks saanud isik vastutab sellel kasvava metsa ja puude ning muude seal asuvate loodusvarade ja väärtuste eest kui tema hoole alla usaldatud võõra vara eest. Metsa ja muude loodusvarade kasutamine toimub loodusvarade kasutamist ja kaitset reguleerivate õigusaktidega kehtestatud korras. IV. MAAKASUTUSE LÕPETAMINE 19. Kui maa lepinguline kasutaja rikub käesoleva korra punktides 16-19 kehtestatud nõudeid ja lepingutingimusi, esitab esmatasandi kohaliku omavalitsuse täitevorgan volikogule ettepaneku lõpetada maakasutusõigus enne tähtaega. Leping lõpetatakse volikogu otsuse alusel, kusjuures maakasutajal on õigus vaidlustada lepingu lõpetamine kohtu kaudu. 20. Maakasutuslepingu ennetähtaegne lõpetamine seoses maa omandiõiguse üleminekuga võib toimuda pärast vegetatsiooniperioodi lõppu. Maakasutajal on õigus koristada saak, kui maaomanik ja -kasutaja ei lepi kokku teisiti. 21. Kui maakasutaja soovib lepingut enne tähtaega lõpetada, on ta kohustatud teatama sellest temaga lepingu sõlminud kohaliku omavalitsuse organile pärast saagikoristuse lõpetamist, kuid hiljemalt 1. detsembriks. Maakasutaja vastutus nimetatud kohustuse mittetäitmise ja sellega tekitatud kahju eest fikseeritakse maakasutuslepingus. 22. Maakasutuslepingu lõppemisel on maakasutajal õigus saada tasu oma kulul tehtud maaparandustööde ja teiste maa väärtust tõstnud tööde eest, mis on tehtud maa kasutada andja nõusolekul. Juhul, kui maakasutaja on kasutamise ajal maa väärtust alandanud, on ta kohustatud maksma selle eest kahjutasu. Lisa "Põllumajandusliku maa kasutada andmise korra" juurde Põllumajandusliku maakasutuse leping -------------------------- vald, vallavanem --------------------- isikus (edaspidi - vald) ühelt poolt ja ------------------------- ------------------ isikus (edaspidi - maakasutaja) teiselt poolt, sõlmisid -------------------------------------------------------- valla volikogu ------------------------ 199--.a. otsuse nr. ---- alusel ning Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a. määrusest nr. 48 lähtudes käesoleva lepingu: 1. Vald annab maakasutajale põllumajanduslikuks kasutamiseks valla maakasutusplaanil märgitud maa-ala - kokku ------- ha, sealhulgas põllumaad ----------------------- ha kultuurrohumaad ----------------- ha heina- ja karjamaad ------------- ha --------------------------------- ha --------------------------------- ha Käesolevas punktis märgitud maakasutus on looduses fikseeritud ajutiste piirmärkidega, mis on maakasutajale teada. Maakasutaja kohustub hoidma piirimärke korras ning neid omavoliliselt teise kohta mitte paigutama. 2. Maakasutaja kohustub alustama temale kasutamiseks antud maa harimist kindla külvikorra järgi 199--.a. kevadest alates ning kasutama seda maad sihipäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks kogu käesoleva lepingu kehtivuse ajal. 3. Maakasutaja kohustub täitma Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a. määrusega nr. 48 kehtestatud maakasutusnõudeid ja vallal on õigus kogu lepingu kehtivuse ajal kontrollida nimetatud nõuete täitmist maakasutaja poolt. 4. Maakasutajale kasutada antaval maal asuvad järgmised maaga lahutamatult seotud rajatised ja muud objektid: maaparandusrajatised -------------------------------------------- vihmutussüsteemid ----------------------------------------------- üldkasutatavad teed ------------------------------------------------------------ veekogud -------------------------------------------------------- looduskaitseobjektid -------------------------------------------- mets ------------------------------------------------------------ üldlevinud maavarad -------------------------------------------------------- muud objektid -------------------------------------------------------- Nimetatud objektide seisund üleandmise ajal on fikseeritud käesolevale lepingule lisatud aktis. Maakasutaja vastutab nende korrashoiu ja säilimise eest ning tal on õigus kasutada neid järgmistel tingimustel ja korras: ------------------------------- ----------------------------------------------------------------- ----------------------------------------------------------------- 5. Maakasutajale kasutada antud maal ja seal asuvatel objektidel lasuvad järgmised kasutuspiirangud, millest maakasutaja on kohustatud kinni pidama ning võimaldama teiste isikute õiguste teostamist: ----------------------------------------------------- ----------------------------------------------------------------- ----------------------------------------------------------------- 6. Käesolev leping on sõlmitud kuni maa omandiõiguse vormistamiseni või tähtajaga kuni ---------------------- 199--.a. 7. Maakasutaja on kohustatud teatama lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest vallale kohe pärast saagi koristamist, kuid hiljemalt 1. detsembriks. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kohustub maakasutaja maksma vallale leppetrahvi -------- krooni ja hüvitama kahju, mis on põhjustatud maa mitteõigeaegsest üleandmisest uuele kasutajale. 8. Maakasutaja kohustub tasuma maamaksu vastavalt maamaksu seadusele. 9. Käesolevat lepingut ei ole õigust ühepoolselt lõpetada ilma maakasutaja nõusolekuta vegetatsiooniperioodil 1. aprillist kuni 1. oktoobrini, sõltumata maa omandiõiguse üleminekust. 10. Kõik käesoleva lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse kehtivate õigusaktide alusel. 11. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris, millest kumbki lepingupool saab ühe. VALLAVANEM MAAKASUTAJA