Martna Vallavolikogu — Martna valla avaliku korra ja heakorra eeskirja kinnitamine — KO, 7, 161

Seoses karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) jõustumisega 1. septembril 2002. a tunnistati karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) § 16 alusel kehtetuks haldusõiguserikkumiste seadustik, millest lähtudes oli kinnitatud Martna valla avaliku korra eeskiri ja Martna valla heakorraeeskiri. Lähtudes eeltoodust Martna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Martna valla avaliku korra ja heakorra eeskiri uues redaktsioonis (lisa 1). 2. Tunnistada kehtetuks Martna Vallavolikogu 20. veebruari 2002. a määrus nr 22 «Martna valla avaliku korra eeskiri». 3. Tunnistada kehtetuks Martna Vallavolikogu 20. veebruari 2002. a määrus nr 23 «Martna valla heakorraeeskiri». 4. Tunnistada kehtetuks Martna Vallavolikogu 9. septembri 1997. a määrus nr 9 «Haldusõiguserikkumiste protokolli koostamise ja haldusõiguserikkumiste asja arutamise õigust omavate ametiisikute loetelu kinnitamine». 5. Avaldada määrus koos lisaga (Martna valla avaliku korra ja heakorra eeskiri) elektroonilises Riigi Teatajas. 6. Määrus jõustub 2. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Arvo NINN Lisa 1 Kinnitatud Martna Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a määrusega nr 9 MARTNA VALLA AVALIKU KORRA JA HEAKORRA EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Eeskiri sätestab avalikes kohtades käitumise, nende kohtade korrashoiu nõuded ja vastutusele võtmise korra nimetatud nõuete rikkumisel. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile vallas elavatele, tegutsevatele või viibivatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.3. Vallavalitsuse kohus on tagada eeskirja tutvustamine vallaelanikele, samuti kõigile teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning selle täitmine. 1.4. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab heakorra üksikküsimusi vallavalitsus. 2. Teede, väljakute, parkide ja haljasalade korrashoid 2.1. Valla avalike kohtade korrashoid on kinnistuomanike, kaasomanike, territooriumi valdajate või ajutiste kasutajate (edaspidi valdajad) kohustus. 2.2. Avalikus kasutuses olevate teede kasutajad ja isikud, kelle maavaldus külgneb teega ning teehoiutööde tegijad on kohustatud täitma tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid. 2.3. Tee või tänava koristust või lumetõrjet mittevõimaldanud transpordivahendite juhid või omanikud on kohustatud koristama tee kahe meetri kauguselt ümber sõiduki. 2.4. Puhastusala hõlmab kinnistuga piirneva territooriumi kuni avalikus kasutuses oleva tee või tänava katteni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. 3. Puhastusalal tuleb: 3.1. praht koristada, puhastada prahist truubid, sademeveekaevud, rentslid ja kaevude kaaned, tühjendada prügist väikeurnid; 3.2. niita muru, kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke (puude võrad peavad jalgtee kohalt olema 2,5 m kõrguselt tagasi pügatud, liiklusmärgid peavad olema nähtavad); 3.3. koristada varisenud puulehed teedelt ja murupinnalt; 3.4. informeerida vallavalitsust kuivanud puudest ja okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjata liiklusmärke; 3.5. informeerida teede valdajat või vallavalitsust teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jt ohtlikest olukordadest teedel; 3.6. talvisel ajal tuleb puhastusalad hoida korras nii, et nendel liikumine ei oleks ohtlik. 4. Keelatud on: 4.1. igasugune prahi mahaloopimine või toppimine sobimatutesse kohtadesse, mitmesugune reostamine (sh sülitamine); 4.2. puudelt, põõsastelt okste ja lilledelt õite murdmine, puude omavoliline raie, koorimine või muul viisil kahjustamine; 4.3. pinkide, piirete ja prügikastide, majaseinte, ehitiste ja inventari rikkumine; 4.4. kulu põletamine, välja arvatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt maavaldaja järelevalve all ning maakonna häirekeskuse ja metskonna teadmisel on lubatud ennetustööna põletada kulu. Kulu on lubatud põletada päeval tuulevaikse ilmaga. Teede- või hooneteäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv või hoonete ümbrus eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida. Põletustöö tegijal peavad olema kaasas tulekustutusvahendid, tagamaks tule kontrolli all hoidmise. Põletuskohalt on lubatud lahkuda vaid tule lõpliku kustumise järel; 4.5. lindude ja linnupesade hävitamine; 4.6. teadaannete ja reklaamplakatite ülespanemine ilma vallavalitsuse loata ning aegunud reklaami ülesjätmine; 4.7. viibida avalikes kohtades haisvates ja teisi määrivates riietes. 5. Hoonete, rajatiste ja õuede korrashoid Hoonete valdajad (ka üürnikud) on kohustatud tagama: 5.1. õuede üldise puhtuse ja korra; 5.2. õuedes paiknevate olmejäätmete kogumiskohtade ja -vahendite regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise; 5.3. korterelamutes on keelatud: 5.3.1. loata viibida hoonete soojasõlmes, kilbiruumis ja katusel; 5.3.2. paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ning tolmukoguvaid ja haisvaid esemeid; 5.3.3. kloppida rõdudel, akendel ja ustel riideid ja vaipu; 5.3.4. ladustada küttepuid majade juurde; 5.4. keelatud on: 5.4.1. rikkuda kaaskodanike rahu kella 23.00 ja 6.00 vahel, välja arvatud vallavalitsusega kooskõlastatud kultuuri- ja spordiüritustel; 5.4.2. paigaldada hoonete fassaadidele sobimatuid esemeid, loata ümber ehitada rõdusid ja fassaade; 5.4.3. loata ehitada ja paigaldada kuure, garaaže jm rajatisi, 5.4.4. paigutada küttepuid, ehitusmaterjale jms väljapoole kinnistu piire; 5.4.5. tarastada ajutises maakasutuses olevat köögiviljamaad; 5.4.6. jätta kilekasvuhoonetele rebenenud kile pärast hooaja lõppu. 6. Ehitusobjektide ja kommunikatsioonide korrashoid 6.1. Ehitusseaduse alusel korraldab valla haldusterritooriumil ehitusalast tegevust vallavalitsus. Lisaks käesolevas eeskirjas sätestatule tuleb ehitustööde teostamisel lähtuda valla ehitusmäärusest. 6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrashoiul lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskirjas sätestatust. 6.3. Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile; 6.3.1. ajutised piirded peavad olema hooldatud, tagama kõrvaliste isikute mittesattumise objektile ning möödujate ohutuse; 6.3.2. piirdel peab olema info tööde tegijate ja tähtaegade kohta. 6.4. Puude ja põõsaste ning muu haljastuse likvideerimise korral tuleb krundi valdajal või ehitusorganisatsioonil taotleda kirjalikult metsaspetsialistilt raieluba. 6.5. Kaevetöid on lubatud teha vallavalitsuse välja antud kaevamisloa alusel. 6.5.1. kaevamisloa saamiseks esitab kaevetööde tellija (teostaja) kirjaliku avalduse; 6.5.2. avaldusele lisatakse tehnovõrkude ehituse (remondi) tehnilised tööprojektid ja topograafilisel alusel töö joonised, millel on kooskõlastused kaevetööde piirkonnas olevate tehnovõrkude valdajatega; 6.5.3. taotlejale ei anta uut kaevetööde luba välja enne, kui ta on võlgnevused eelmiste osas likvideerinud, v.a avariitööd. 6.6. Nõuded kaevetööde teostamisel: 6.6.1. kaevepinnas tuleb eemaldada ja kasutada sihipäraselt; 6.6.2. mustkattega tänavatel tuleb eelnevalt freesida kaevendi piirid ja eemaldada äärekivid ning vajadusel vedada näidatud kohta või ladustada kohapeal; 6.6.3. pärast kaevetöid tuleb taastada ümbruse heakord; 6.6.4. kaevamistööde tegija garanteerib teekatte ja heakorra tähtaegse ja kvaliteetse taastamise. 6.7. Kommunikatsioonide vigastustest tuleb vigastuse põhjustajal või selle avastajal viivitamatult informeerida vastavat avariitalitust. 6.8. Avariidest põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra likvideerimise eest vastutab kommunikatsiooni omanik või haldaja. Sellega seotud kulud kannab süüdlane. 6.9. Tehnovõrkude omanikud, haldajad või kasutajad on kohustatud korras hoidma neile kuuluvad tehnovõrgud, tagama liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupead peavad olema teekattega ühes tasapinnas. 6.10. Keelatud on rikkuda või omavoliliselt maha võtta või paigaldada liiklusmärke, infotahvleid, geodeetilisi märke. 6.11. Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist, veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist. 6.12. Puurkaevude ja veetrasside valdajatel tuleb lisaks käesolevas eeskirjas esitatule lähtuda veeseaduses sätestatud veekaitsealastest nõuetest. 6.13. Keelatud on: 6.13.1. takistada ligipääsu kommunikatsioonidele; 6.13.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sademeveetorustikku tarvitatud õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergestisüttivaid ja teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 6.13.3. lasta pühkmeid, esemeid või muud prahti kanalisatsiooni rest- või kontrollkaevudesse. 7. Heakord kauplemisel ja teenindamisel 7.1. Kauplemisel ja teenindamisel tuleb lähtuda tarbijakaitseseaduses ning kaupluse töö üldeeskirjas ja toitlustamise üldeeskirjas sätestatust. 7.2. Müügiinventari (kaubalett, varjualune, kiosk) kasutamine, reklaamsiltide, aknavarjude jms ülesseadmine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja krundi valdajaga. 7.3. Väljas kauplemisel tuleb hoida korras kogu kauplemisest mõjutatud ümbrus (vähemalt 5 m ulatuses). Spetsiifilise pakendi, ühekordse taara jms kasutamisel peab kaupleja tagama piisava arvu prügiurnide olemasolu ja nende õigeaegse tühjendamise. Kaupade laadimise või kauplemise lõpetamisel tuleb ümbrus kohe korrastada. Taarakastide ladustamine tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. 7.4. Rahvaüritusel määrab kauplemise korra ürituse korraldaja, kooskõlastades selle vallavalitsuse ja territooriumi valdajaga. Territoorium tuleb korrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 8. Alaealised 8.1. Ajavahemikus 1. juunist 31. augustini kella 24.00–5.00 ja ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. maini kella 23.00–6.00 on alla 16-aastastel noortel lubatud viibida avalikes kohtades ainult täiskasvanud saatjaga (koos vanemate või teiste täiskasvanutega, kelle hoole alla nad on antud). 8.2. Kohvikus, baaris või kus tarvitatakse alkohoolseid jooke, on alla 18-aastastel noortel lubatud viibida pärast kella 23.00 ainult koos täiskasvanud saatjaga (lapsevanema või hooldajaga). 8.3. Ürituse korraldajal: 8.3.1. on keelatud lubada alaealisi nendele sobimatuks tunnistatud üritustele ilma lapsevanemata, täiskasvanud perekonnaliikmeta või seadusliku hooldajata; 8.3.2. tuleb kõik üritused, kus võivad osaleda alla 18-aastased noored, lõpetada arvestusega, et noored jõuaksid koju enne kella 23.00 või et oleks tagatud nende kojujõudmine koos täiskasvanud saatjaga. 9. Avalik kord kultuuri- ja spordiüritustel 9.1. Kultuuri- ja spordiürituse korraldaja peab informeerima üritusest vallavalitsust vähemalt neli päeva enne ürituse toimumist, vallavalitsus informeerib vajadusel valla politseikonstaablit. 9.2. Kultuuri- ja spordiürituse korraldaja peab viivitamatult välja saatma ebakaines olekus ning korda rikkuvad või ürituse läbiviimist takistavad isikud. Kui nimetatud isikud ei allu korraldusele, peab korraldaja sellest viivitamatult teatama politseile ning vajaduse korral ürituse katkestama. 10. Loomade pidamine ja sõnnikuvedu 10.1. Loomade pidamine on lubatud vaid sanitaareeskirjas ettenähtud tingimusi täites, loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud hoonetes, kuurides või aias selleks eraldatud kohas. 10.2. Keelatud on karjatada loomi teede ääres, parkides ja selleks mitte ettenähtud kohtades. 10.3. Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ning veekogudesse. 10.4. Loomade ja lindude tekitatud reostuse peab likvideerima ja kahju hüvitama omanik. 10.5. Sõnnikuveol tuleb vältida teede reostamist. Tekkinud reostus tuleb likvideerida kohe. 11. Vastutus ja kontroll 11.1. Eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612) §-de 261 ja 262 ning väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) sätteid arvestades. 11.2. Käesolevas määruses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja vallavalitsus. 11.3. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 11.4. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 12. Määrus jõustub 2. jaanuaril 2003. a.