Märjamaa Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad Märjamaa vallas — KO, 6, 119

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 6 lõike 3 punktid 1 ja 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521) § 8 punkti 2 ning § 222 lõiked 5 ja 6, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad vastavalt määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Loodna Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a määrus nr 8, Märjamaa Alevivolikogu 18. detsembri 2001. a määrus nr 22 ja Märjamaa Vallavolikogu 22. jaanuari 2002. a määrus nr 3. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Allar OVIIR Märjamaa Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a määruse nr 10 lisa ALALISE ELURUUMI ALALISTE KULUDE PIIRMÄÄRAD MÄRJAMAA VALLAS 1. Kehtestada toimetulekutoetuse määramiseks alljärgnevad alalise eluruumi alaliste kulude hüvitamise piirmäärad kalendrikuus järgmiselt: 1.1. Korteriüüri või hooldustasu piirmäär eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta – Märjamaa Vallavolikogu kehtestatud üüripiirmäär ühele elamispinna ruutmeetrile; 1.2. Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia maksumus hüvitatakse: 1.2.1. tsentraalse soojavarustusega majades – vastavalt tegelikele kulutustele; 1.2.2. tsentraalse soojavarustuseta majades: 1.2.2.1. keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektriküttesüsteem – ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini kokku 0,118 MWh eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta, sellest: oktoobris 0,011 MWh novembris 0,015 MWh detsembris 0,019 MWh jaanuaris 0,021 MWh veebruaris 0,020 MWh märtsis 0,019 MWh aprillis 0,013 MWh 1.2.2.2. keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektriküttesüsteem ja pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga – ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini kokku 0,176 MWh eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta, sellest: oktoobris 0,017 MWh novembris 0,023 MWh detsembris 0,028 MWh jaanuaris 0,032 MWh veebruaris 0,029 MWh märtsis 0,029 MWh aprillis 0,020 MWh 1.2.2.3. pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga – ajavahemikus 1. maist kuni 30. septembrini 0,001 MWh köetava normpinna 1 m 2 kohta kuus; 1.2.2.4. individuaalne sooja vee valmistamise seade (v.a gaasiveesoojendi) vanni ja duši tarbeks, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus – 0,071 MWh ühe elaniku kohta kuus. 1.3. Tsentraalse soojavarustuseta majades võib kompenseerida ostetud kütte maksumuse korraga, arvestades kogu kütteperioodi kulunorme kuude lõikes. 1.4. Elektrienergia kulu eluruumide valgustamiseks arvestatakse järgmiselt: I kvartal 0,5 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus II kvartal 0,3 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus III kvartal 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus IV kvartal 0,8 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus 1.5. Elektrienergia kulu ainult elektripliidiga varustatud eluruumides: Soojavee olemasolul Soojavee puudumisel 1 elaniku kohta kuus 60 kWh 80 kWh 2 elaniku ” 80 kWh 105 kWh 3 elaniku ” 100 kWh 130 kWh 4 elaniku ” 120 kWh 155 kWh Alates 5. elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh. 1.6. Tarbitud majapidamisgaasi maksumus hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui üks balloon kvartalis. 1.7. Tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest arvestatakse tegeliku tasu ulatuses vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hindadele, kuid mitte üle järgmiste normkulude maksumuse: Eluruumi tehnoseadmetega varustatus Normkulu ühe elaniku kohta ööpäevas (liitrites) Veevarustuse ja kanalisatsioonita korterites veevõtuga tänavakraanidest 30 Veevarustusega korterites kanalisatsiooni puudumisel 35 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga vanni või dušita korterites 85 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohaliku kütmisega ja vanniga korterites 130 Ühise soojaveevarustusega elamutes 200 1.8. Maamaksukulude arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind. 1.9. Hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile – vastavalt tegelikele kuludele. 2. Kõik eluasemele tehtud kulutused peavad olema dokumentaalselt tõestatud. 3. Normpind on 18 ruutmeetrit eluruumi üldpinnast ühe eluruumis alaliselt elava elaniku kohta, millele lisandub täiendavalt 15 ruutmeetrit pere kohta. Juhul kui tubade arv korteris võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks korteri tegelik pind (sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõige 6, elamuseadus § 7 lõike 1 punkt 2). 4. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 222 punktile 7 alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja seda ei kaeta toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendite arvelt 5. Kui toimetulekutoetuse kätte saanud isikul on tekkinud eluasemekulude tasumisel võlgnevus, mis ületab tema poolt kasutatava eluruumi kasutamise kulusid rohkem kui kolme kuu ulatuses, on vallavalitsuse sotsiaalosakonnal kuni võla kustutamiseni võlgniku poolt õigus kanda võlgnikule järgnevalt määratav toimetulekutoetusega kaetav eluruumi kasutamise kulu eluruumi kasutamise kulusid saama õigustatud isiku pangakontole.