Vabariigi Valitsus — "Vara erastamise ja välismaalastele rentimise korra" kinnitamise kohta — RT, 34, 450

EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Vara erastamise ja välismaalastele rentimise kord». 2. Kehtestada, et käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud korra järgi erastatakse vara, lähtudes Eesti Vabariigi seadusest «Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta» ja Eesti Vabariigi seadusest «Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses «Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta»» (RT 1990, nr. 22, art. 277; 1992, nr. 23, art. 320). Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 13. juulil 1992. Nr. 203. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1992. a. määrusega nr. 203 Vara erastamise ja välismaalastele r e n t i m i s e k o r d I. Üldalused 1. Käesolev kord reguleerib riigi omanduses ja munitsipaalomanduses oleva vara erastamist, kui käesoleva korra punktis 9 märgitud erastatava objekti bilansiline maksumus ei ületa 600 000 Eesti krooni (EEK). 2. Vara erastatakse Eesti Vabariigis väljaantud kompenseerimise väärtpaberite, rahvakapitali obligatsioonide või Eesti kroonide eest. 3. Isikutel, kes ei kuulu Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvis 21 ettenähtud õigustatud subjektide hulka, on õigus neile vara erastamise korral rentida või muul viisil kasutada maad ning saada loodusvarade ja looduskeskkonna kasutamise lubasid vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seadusele ja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. 4. Isikutel, kes kuuluvad Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvis 21 ettenähtud õigustatud subjektide hulka, on lisaks käesoleva korra punktis 3 märgitud õigusele võimalik erastada hoonete alust ja nende teenindamiseks vajalikku maad vastavalt Eesti Vabariigi normatiivaktidele. 5. Välismaalaste (Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvi 39 tähenduses) poolt kinnisvara omandamise tehing (Eesti Vabariigi välisinvesteeringute seaduse tähenduses) peab olema notariaalselt tõestatud. Selle nõude rikkumine toob kaasa tehingu kehtetuse. 6. Omandiõigus erastatud kinnisvarale tekib selle vara kinnisvararegistrisse kandmise kuupäevast. Kuni kinnisvararegistri asutamiseni tekib omandiõigus kinnisvarale ostu-müügilepingus märgitud kuupäeval. 7. Tehingud riigi- või munitsipaalvaraga, mis ei vaja käesoleva korra punktis 5 märgitud vorminõudeid, tuleb vormistada kirjalikult. 8. Eesti Vabariigi Riigivaraamet (edaspidi Riigivaraamet) kehtestab erastamisest huvitatud välismaalaste registreerimise korra ja peab nende arvestust. II. Erastamise objekt 9. Käesoleva korra järgi võib erastamise objektiks olla: 1) ettevõtte tervikvara; 2) ettevõtte struktuuriüksuse tervikvara; 3) ettevõtte aktsiad; 4) ettevõtte likvideerimisel muud põhi- ja käibevarad. 10. Erastatavad objektid kinnitab: 1) munitsipaalomanduses oleva vara osas vastav kohaliku omavalitsuse volikogu kohaliku omavalitsuse täitevorgani ettepanekul; 2) riigi omanduses oleva vara osas Riigivaraamet Eesti Vabariigi ministeeriumide (nende halduses olevate ettevõtete osas) või riiklike aktsiaseltside juhatuste või maa- või linnavalitsuste (nende haldusterritooriumil asuva vara osas) ettepanekul. 11. Käesoleva korra punktis 10 märgitud ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) erastatava objekti nimetus ja asukoht; 2) erastatava vara valdaja; 3) erastatava vara bilansiline maksumus; 4) erastatava ettevõtte või tema iseseisva struktuuriüksuse registreerimisnumber Eesti Ettevõtteregistris, kui ettevõte on registrisse kantud; 5) ettepanekud erastamise lisatingimuste kohta. 12. Pärast erastatavate objektide kinnitamist vastavalt käesoleva korra punktile 10 ei ole vara valdajal ilma erastamise korraldaja nõusolekuta õigust teha muudatusi erastamisele kuuluvate põhivarade koosseisus ning vähendada käibevarasid rahalises väljenduses, sõlmida majanduslepinguid ning teha laene. 13. Kuni omandiõiguse üleminekuni uuele omanikule korraldab erastatava ettevõtte või tema struktuuriüksuse tööd ja vastutab erastatavate varade säilimise eest see ettevõte või organisatsioon, kelle bilansis antud vara on. 14. Pärast erastatavate objektide kinnitamist informeerib Riigivaraamet Eesti Vabariigi ministeeriumeid nende halduses olevate ettevõtete kinnitamisest erastamisnimekirja ja teise tasandi kohaliku omavalitsuse täitevorganeid nende haldusterritooriumil asuvate objektide kinnitamisest erastamisnimekirja. 15. Objekti erastamise mittekinnitamine ei ole takistuseks selle objekti erastamise alustamiseks tulevikus, kui vastavas otsuses või määruses ei ole ette nähtud teisiti. III. Erastamise korraldamise üldalused 16. Erastamist riigi omanduses oleva vara osas korraldab Riigivaraamet ning munitsipaalomanduses oleva vara osas alevi-, valla-, linna- või maavalitsus (edaspidi erastamise korraldaja). Erastamise korraldamise üksikuteks toiminguteks võib erastamise korraldaja anda volitusi erinevatele ettevõtetele, asutustele või organisatsioonidele või sõlmida nendega vastavaid kokkuleppeid või kasutada nende teenuseid. 17. Käesoleva korra kohaselt võib erastamine toimuda vara (sh. aktsiad) müügi teel enampakkumisel või aktsiate müügi teel börsireeglite järgi. Erastamise korraldajal on õigus esitada vara enampakkumisel lisatingimusi (tööhõive kindlustamine ja töökohtade loomine, investeeringud, keskkonnakaitse, välisinvesteerijaile müüdava vara osatähtsus jms. osas), mille täitmise tagamiseks nähakse ostu-müügilepinguga ette juriidilised sanktsioonid. IV. Erastamise ettevalmistamine 18. Erastamise ettevalmistamise käigus korraldatakse: erastatava vara ümberhindamine; erastatava objekti kohta investeerijatele vajaliku informatsiooni koostamine. 19. Käesoleva korra punktis 18 ettenähtud informatsioon koostatakse kõigi erastatavate iseseisvate ettevõtete (juriidilised isikud) kohta. Muude erastatavate objektide kohta koostatakse informatsioon erastamise korraldaja äranägemisel. 20. Informatsiooni erastatava objekti kohta vastavalt käesoleva korra lisale on kohustatud erastamise korraldaja nõudmisel tähtaegselt koostama ja esitama ettevõte, kelle valduses on erastatav vara. Informatsiooni koostaja on vastutav esitatud informatsiooni õigsuse eest. Valeinformatsiooni või mittetäieliku informatsiooni andmise tõttu nii müüjale kui ka ostjale tekitatud kahju kuulub informatsiooni koostaja poolt hüvitamisele seadusega ettenähtud korras. 21. Erastatava vara hindavad Riigivaraameti poolt atesteeritud ja vannutatud spetsialistid või organisatsioonid. Erastatav tervikvara hinnatakse Riigivaraameti nõukogu poolt kehtestatud metoodika alusel. 22. Erastatavaid varasid valdav ettevõte on kohustatud esitama erastamise korraldaja poolt määratud või volitatud eksperdile või vastavale organisatsioonile viimase poolt määratud kuupäevaks: 1) erastatava vara valdamist tõendavate dokumentide, sh. maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 2) erastatavate hoonete ja rajatiste inventariseerimisdokumentide koopiad; 3) põhi- ja käibevarade inventariseerimise aktid; 4) kehtivate majanduslepingute, sh. rendilepingute koopiad; 5) erastamise korraldaja nõudmisel andmed passistatud võimsuste (tootmisvõimsused jne.), kütte- ja veevajaduse, heitmekoguste (atmosfääri) ja tootmisjääkide (sh. eraldi mürgised) kohta; 6) erastamise korraldaja nõudmisel ka muid andmeid ja dokumente. 23. Erastamise korraldaja poolt määratud või volitatud ekspert või organisatsioon kontrollib vastavalt vajadusele käesoleva korra punkti 22 alusel saadud andmete ja dokumentide õigsust kohapeal. 24. Vara erastamisel aktsiatena määratakse kindlaks aktsiate nominaalväärtus ja müügi alghind tulenevalt erastatava tervikvara väärtusest. 25. Erastatava tervikvara ja (või) müüdavate aktsiate alghinna kinnitab erastamise korraldaja. 26. Erastamise avalikustamiseks avaldab erastamise korraldaja teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ja ühes objekti asukoha järgsel territooriumil väljaantavas ajalehes olenevalt erastamise õigustatud subjektist järgmiselt: 1) käesoleva korra punktis 20 ettenähtud informatsiooni lühikokkuvõte vähemalt 2 kuud enne planeeritud erastamistähtaega või teade tervikvara müügi korraldamise kohta, kui informatsiooni koostamine ja avaldamine ei ole vajalik enne planeeritud müügikuupäeva; 2) teade aktsiate müügi kohta vähemalt 10 päeva enne aktsiate müügi algust; 3) ostja nõusolekul teade erastatava tervikvara müügi tulemuste kohta 10 päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Kui vara erastatakse või antakse rendile välismaalastele, avaldatakse informatsioon ka välisajakirjanduses või edastatakse see vahendusfirmade kaudu. 27. Pärast käesoleva korra punkti 26 alapunktis 1 nimetatud informatsiooni avaldamist ajakirjanduses tagab erastamise korraldaja tema poolt kehtestatud korras registreeritud erastamisest huvitatud isikutele käesoleva korra punktis 20 nimetatud informatsiooni kättesaadavuse ning võimaluse tutvuda objektiga kohapeal. 28. Erastamise korraldaja peab andma kõikidel juhtudel erastamisest huvitatud isikutele pärast nende poolt osavõtumaksu tasumist täiendavat suulist informatsiooni erastatava objekti vara, ostu-müügilepingu tingimuste, erastatava ettevõtte või tema struktuuriüksuse majandusnäitajate jms. kohta ning võimaldama objektiga tutvuda kohapeal, samuti teha vajalikke ekspertiise. V. Tervikvara ja aktsiate enampakkumine 29. Vara (aktsiate) müümisel enampakkumisel võib erastamise korraldaja enampakkumiste läbiviimiseks sõlmida lepinguid teiste organisatsioonidega. Enampakkumise läbiviija töötab välja enampakkumise läbiviimise protseduuri, lähtudes käesolevast korrast. 30. Enampakkumise läbiviija peab vähemalt 10 päeva enne enampakkumist avaldama ajakirjanduses järgmise informatsiooni: erastatava objekti nimetus ja aadress; erastatava objekti alghind; ostu-müügilepingu tingimused; enampakkumise aeg ja koht; enampakkumise osavõtumaksu suurus; tagatisraha suurus ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; kirjaliku ostusoovi esitamise tähtaeg ja kord. 31. Pärast käesoleva korra punktis 30 nimetatud informatsiooni avaldamist tagab erastamise korraldaja täiendava informatsiooni kättesaadavuse erastatava objekti ja ostu-müügilepingu tingimuste kohta ning võimaluse tutvuda objektiga kohapeal. 32. Enampakkumine korraldatakse järgmiselt: 1) isikud, kes soovivad osa võtta enampakkumisest, peavad esitama enampakkumise läbiviijale: kirjaliku avalduse andmetega oma isiku kohta; kirjaliku nõusoleku erastamise lisatingimuste ja ostumüügilepingu põhitingimustega; maksedokumentide koopiad, mis tõendavad enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumist; füüsilised isikud tuludeklaratsiooni koos lisadega või muud dokumendid, mis tõendavad nende põhisissetulekuid, kui vara alghind ületab 100 miinimumpalka; juriidilised isikud panga õiendi maksevõimelisuse kohta; 2) enampakkumist alustatakse vara alghinnast; 3) ostu-müügileping sõlmitakse selle isikuga, kes pakkus kõrgeima hinna; 4) juhul kui erastatava objekti bilansiline maksumus ei ületa 600 000 Eesti krooni (EEK), sõlmitakse ostu-müügileping erastatava ettevõtte või tema struktuuriüksuse töötajate, sellest ettevõttest pensionile läinud endiste töötajate või selle vara rendilepingujärgse kasutajaga, kui nad on nõus ostma erastatavat vara enampakkumisel viimasena pakutud hinnaga;1 5) vara ostja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha võetakse arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel; 6) teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab enampakkumise läbiviija nende poolt ette makstud tagatisraha täies ulatuses mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast enampakkumise lõppu. Juhul kui enampakkumise läbiviija mõjuva põhjuseta ei tagasta tagatisraha tähtaegselt, maksab ta osavõtjale viivist 0,5 protsenti päevas tema poolt makstud tagatisraha summast; 7) ostja on kohustatud erastamise korraldaja poolt kehtestatud tähtajaks tasuma vara müügihinna või tegema esimese sissemakse juhul, kui vara müük vormistatakse järelmaksuga; 8) kui vara ostja ei tasu ettenähtud ajal ilma mõjuva põhjuseta (mõjuvaks põhjuseks loetakse transpordi, pangaasutuste ja side mittetöötamist, loodusõnnetusi, tulekahjusid, streike, haigust, surma jne.) vara ostuhinda kogu ulatuses, võidakse vara ostu-müügileping jätta sõlmimata. Sel juhul tagatisraha ostjale ei tagastata ja see arvatakse riigituludesse; 9) enampakkumine loetakse nurjunuks: kui ostja ei tasu erastamise korraldaja poolt kehtestatud tähtajaks täielikult vara ostuhinda (järelmaksu korral esialgse sissemaksu summat); kui tehakse kindlaks, et vähemalt ühel osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta;2 10) kui erastamise korraldaja loeb enampakkumise nurjunuks, siis: ostu-müügilepingut ei sõlmita; süüdlasele tagatisraha ei tagastata; korraldaja otsustab 10 päeva jooksul teistkordse enampakkumise korraldamise vajaduse ning kuulutab välja teistkordse enampakkumise mitte hiljem kui 10 päeva pärast vastava otsuse vastuvõtmist; 11) teistkordne enampakkumine tehakse teatavaks ja toimub esimese enampakkumise kohta kindlaksmääratud protseduurireeglite (korra) järgi. Erastamise korraldaja võib muuta vara alghinda ning täpsustada ostu-müügilepingu tingimusi; 12) enampakkumise tulemused kinnitab erastamise korraldaja 5 päeva jooksul pärast enampakkumise toimumise päeva. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: on rikutud enampakkumise protseduurireegleid (korda); erastamise korraldamisel on rikutud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude normatiivaktide nõudeid. 33. Osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse kinnitab erastamise korraldaja protsendina erastatava vara alghinnast ja need kantakse tema arvele. 34. Enampakkumise läbiviimise protseduurireeglid (kord) ja kaebuste esitamise kord ning tähtajad tehakse teatavaks vähemalt 30 minutit enne enampakkumise algust. 35. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral protseduurireeglite rikkumise või seaduste ja muude normatiivaktide nõuete rikkumise tõttu erastamise läbiviija süül, kohustub erastamise korraldaja tagastama ostjatele käesoleva korra punkti 32 alapunkti 1 kohaselt nende poolt tasutud osavõtumaksud ja tagatisrahad täies ulatuses. Osavõtjal säilib käesoleva korra punkti 32 alapunktides 10 ja 11 ettenähtud võimaluste kasutamise õigus. Erastamise korraldajal on õigus süüdlastelt tekkinud kahju sisse nõuda hagimenetluse või materiaalse vastutuse korras. 36. Kui enampakkumisele ilmub ainult üks ostja, siis enampakkumist läbi ei viida ning vara müüakse alghinnaga. 37. Riikliku aktsiaseltsi aktsiate müümisel peab erastamise korraldaja vastu võtma otsuse, milles märgitakse: 1) aktsiaseltsi nimi ja tema asukoht; 2) aktsiate liik (liigid); 3) aktsiate nominaalväärtus ja arv (liikide järgi); 4) aktsiate müügi vorm (enampakkumisel või börsil, pakkidena või üksikult); 5) aktsiate müügi alghind; 6) aktsiate nominaalväärtuse minimaalne kogusumma, mille ulatuses peab olema aktsiaid ostetud eraomanike või nende poolt asutatud juriidiliste isikute poolt enne aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumist, kus võetakse vastu uus aktsiaseltsi põhikiri; 7) aktsiate müügi alguskuupäev ning aktsiate müügiks ettenähtud aeg; 8) riigi omandusse jäävate aktsiate arv ning riigile kuuluvate aktsiate valdaja. Erastamise korraldajal on õigus müüa aktsiaid ühekaupa või kuni 5 (viie) aktsia kaupa pakkidena enampakkumisel selgitatud keskmise hinnaga. VI. Ostu-müügilepingu sõlmimine 38. Vara ostu-müügilepingu valmistab ette erastamise korraldaja, arvestades erastamisettepaneku tegija seisukohti. 39. Vara ostu-müügilepingus sätestatakse järgmised omandiõiguse ülemineku tingimused: tervikvara koosseis; vara omandiõiguse ülemineku aeg; vara üleandmise aeg ja koht; erastamise lisatingimused; endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piiraeg ning uue omaniku õigused ja kohustused ning kohustused vara võõrandamise osas; erastatava ettevõtte poolt sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; ostja kohustused erastatava ettevõtte või tema struktuuriüksuse töötajate suhtes; lepingupoolte muud õigused ja kohustused; lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 40. Riigivara erastamisel kirjutab vara ostu-müügilepingule Eesti Vabariigi poolt alla Riigivaraameti peadirektor või tema asetäitja ja kohaliku omavalitsuse volikogu esimees või tema asetäitja, kui erastatakse munitsipaalvara. 41. Kui müüdi osa tervikvarast või aktsiatest, siis ülejäänud vara või aktsiate erastamise korra ja tingimused kinnitab erastamise korraldaja. Ülejäänud vara erastamise tingimused tehakse eelnevalt kirjalikult teatavaks vara ostjale ning fikseeritakse ostu-müügilepingus. 42. Erastamise korraldaja avaldab 10 päeva pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ostja nõusolekul teate vara ostu-müügilepingu sõlmimise ning lepingu põhitingimuste kohta ühes üleriigilise levikuga ja ühes vara asukoha järgsel territooriumil väljaantavas ajalehes. VI. Vara rendile andmine välismaalastele 43. Riigi omanduses oleva vara (välja arvatud maa) rendileandmisel välismaalasele on rendileandjaks Eesti Vabariigi ministeerium, kelle halduses on renditav ettevõte või tema struktuuriüksus, või vastava ministeeriumi volitusel riigiettevõtte haldusnõukogu või riikliku aktsiaseltsi juhatus või valdusorganisatsioon. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruse nr. 17 «Rendisuhete kohta» punktile 3 on rendileandjateks ka nimetatud punkti alapunkti 1 kolmandas ja neljandas lõigus märgitud riigivalitsemisorganid (RT 1991, nr. 5, art. 83). Munitsipaalomanduses oleva vara rentimisel on rendileandjaks vara asukoha järgne kohaliku omavalitsuse täitevorgan. 44. Maa rendileandmine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud korras. 45. Vara rendilepingu tingimused kehtestab rendileandja ja avalikustab need käesoleva korra punkti 26 alapunktides 1 ja 2 märgitud korras. Informatsioon vara rendileandmise kohta peab olema avalikustatud selliselt, et kõigil huvitatutel oleks piisavalt aega taotluste esitamiseks. 46. Läbirääkimised rendilepingu sõlmimiseks korraldab rendileandja või tema poolt volitatud isik. 47. Kui rendilepingu sõlmimiseks on taotluse esitanud mitu isikut, sõlmitakse rendileping selle isikuga, kes nõustub rendilepingu tingimustega ja maksab rendileandjale kõrgeima renditasu. Selle väljaselgitamiseks korraldab rendileandja rendilepingu sõlmimiseks enampakkumise. 48. Riigi omanduses oleva vara rentimisel hakkab rendileping kehtima selle registreerimise päevast Riigivaraametis ja munitsipaalomanduses oleva vara rentimisel käesoleva korra punktis 43 märgitud kohaliku omavalitsuse täitevorganis. Riigivaraametil on õigus mitte registreerida rendilepingut, kui see ei vasta Eesti Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a. määruse nr. 17 punktis 4 loetletud nõuetele. 49. Vara rendilepingu sõlmimine avalikustatakse vastavalt käesoleva korra punktis 42 ettenähtud korras. VII. Lõppsätted 50. Vara müügi korral võib erastamise korraldaja rakendada järelmaksu Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras. Järelmaksu esimese osamaksu suurus ei tohi olla alla 10 protsendi vara müügihinnast. 51. Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise korraldaja. Erastatava vara üleandjaks on vara tegelik valdaja ja see toimub erastamise korraldaja juuresolekul. 52. Sõlmitud ostu-müügilepinguid saab tunnistada kehtetuks ainult kohus, kui Eesti Vabariigi seadustest ei tulene teisiti. 53. Kui vara erastamine on toimunud, vormistab erastamise korraldaja erastatud objekti kohta toimikud, mis peavad sisaldama kogu erastamise läbiviimisega seotud dokumentatsiooni. Kõik kinnisvara tehingutega seotud toimikud tuleb saata 10 päeva jooksul pärast tehingu vormistamist Riigivaraametile. 54. Kuni kinnisvararegistri asutamiseni ja rakendamiseni peab Riigivaraamet käesoleva korra järgi kinnisvaraga teostatud tehingute arvestust, registreerib neid ning säilitab toimikud. Hiljem kuuluvad kõik kinnisvaratehingutega seonduvad dokumendid koos registriga üleandmisele vastavale kinnisvararegistri pidajale. 55. Kõik tehingud riigi kinnisvaradega (asjadega) tuleb hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kinnisvararegistri asutamist ja rakendamist registreerida seal isikute poolt, kellega tehing sõlmiti. Selle nõude rikkumine toob kaasa tehingu kehtetuse. ______________________________ 1 Kui nimetatud hinnaga taotleb vara ostmist mitu eesõigust omavat isikut, jätkub nendevaheline enampakkumine kuni ostja selgumiseni. 2 Ostjal ei ole õigust enampakkumisest osa võtta kui ta ei ole vara erastamise õigustatud subjekt või kui füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareeritud tulud ei ole seaduslikud või kui pank ei tõenda juriidilise isiku maksuvõimelisust. Enampakkumisest ei tohi ostjatena osa võtta vara (objekti) hinnanud eksperdid ning konkreetse tervikvara erastamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud. Lisa «Vara erastamise ja välismaalastele rentimise korra» juurde Informatsioon erastatava või rendileantava ettevõtte kohta Üldinformatsioon 1. Lühiandmed 1) ettevõtte nimi, aadress, telefon, faks, juhtkond (nimed ja ametikohad). Samad andmed ettevõtte põhiliste struktuuriüksuste kohta. Ettevõtte arengu lühiülevaade. Ettevõtte organisatsiooniline struktuur. Muud struktuuriüksused ja nende iseloomustus; 2) maa, hoonete ja põhivahendite omandi- või kasutusõigus; 3) ettevõtte varade maksumus: põhivahendite soetusmaksumus, bilansiline alg- ja jääkmaksumus; käibevarad; 4) kasutusõigusega varad; Rentimine: renditasu ning rentimise põhitingimused; renditud varade kirjeldus; andmed rentniku kohta; rendilepingu number; rendilepingu kuupäev; rendilepingu kestus; 5) investeeringud ja krediidid: olulisemad investeeringud (otstarve, suurus, aasta); kreditoorne võlgnevus (sh. pikaajalised ja lühiajalised pangakrediidid) ja debitoorne võlgnevus; täiendav krediidivajadus (mis otstarbeks taotletakse krediiti); rahalised vahendid. 2. Tootmine ja turud 1) toodang Eesti turule ja ettevõtte toodangu osatähtsus sellel turul; Peamised tooted ja nende osatähtsus ettevõtte toodangu üldmahus. Toodete tabel: tootmismahud. Viimaste aastate toodangu struktuuri ja mahtude muudatused peamiste toodete osas; 2) tehnoloogiliste protsesside lühikirjeldus; Tootmisvõimsused (sisseseade, selle vanus). Võimsuste kasutamise aste, protsent, vahetuste arv ööpäevas (peamiste toodete lõikes). Tehnoloogia tüüp/tehnoloogilise protsessi kirjeldus. Keskkonnaohtlik toodang ja tootmisjäägid, nende likvideerimise viisid ning selleks vajalikud vahendid. Õhu, vee ja pinnase saastamise näitajad (võrdlus kohalike ja rahvusvaheliste normidega); 3) turuhinnangud: suundumused konkreetsel turul; müügimahud sellel turul ja aasta jooksul toimunud muutused; kogemused turu uurimise ja arendamise alal; hinnasituatsioon turul. Peamised ostjad: Kodumaised ostjad: peamised ostjad müügimahud ja % kogumüügist Ostjad endise VMN-i riikidest: peamised ostjad riik müügimahud ja % kogumüügist Ostjad teistest välisriikidest: peamised ostjad riik müügimahud ja % kogumüügist Peamised tarnijad: Kodumaised tarnijad: peamised tarnijad materjal osakaal (%) Tarnijad endise VMN-i riikidest: peamised tarnijad riik materjal osakaal (%) Teised välistarnijad: peamised tarnijad riik materjal osakaal (%) Peamised konkurendid: Kodumaised konkurendid: turusektor osatähtsus turul Konkurendid endise VMN-i riikidest: riik osatähtsus turul Konkurendid teistest välisriikidest: turg riik osatähtsus turul Ettevõtte eelised konkurentide ees (kirjeldus); 4) tööjõud; Töötajate arv kategooriate kaupa (juhtkond, tootmisjuhid, insenerid ja tehniline personal, oskustöölised ja lihttöölised), keskmine palk, tööjõu voolavus, rahvuslik struktuur. Tööjõu vanuseline struktuur: kuni 30-aastased 30–50-aastased 50–60-aastased üle 60-aastased Täiendav informatsioon tööjõu kohta; 5) tooraine; Tähtsamad toormeliigid ja materjalid. Tabel sisseostetavate energeetiliste ressursside ning materjalide (kütus, energia, põhiline tooraine) kohta naturaalses ja rahalises väljenduses, sh. peamiste hankijate lõikes. Oletatav sisseostuhinna tõus maailmaturult ostmise korral. 3. Ettevõtte varad 1) ettevõtte varade maksumus Tabel hoonete, masinate, seadmete ja muude põhivarade kohta: nende vanus, tehniline seisukord, algmaksumus ja jääkmaksumus, sh. teistele isikutele rendile ja kasutamiseks antud varad; 2) töötingimused; Töötingimuste kirjeldus. Töötingimuste parandamiseks vajalikud investeeringud; 3) sotsiaalne infrastruktuur Puhkekodud, spordibaasid ja muud; 4) käibevarad Käibevarade suurus ja struktuur; 5) varad teistes ettevõtetes: osalus teistes ettevõtetes vastava ettevõtte nimetus osalusprotsent tegevusala ühisettevõtted (väliskapitali osalusega) teise osaniku nimetus lepingu kuupäev osalusprotsent tegevusala sidemed (välja arvatud kaubandussidemed): nende iseloom kirjeldus 4. Ettevõtte majanduslikud näitajad (lisatakse eraldi lehel). Ettevõtte majanduslepingute loetelu ja lühikirjeldus. 5. Investeeringute ja krediidivajaduse põhjendus. Täiendavate investeeringute ja krediidivajadus. Tehnoloogia ja tootmisvahendite moderniseerimise vajadus. Tootmise ümberorienteerimise vajadus jne. 6. Ettevalmistus privatiseerimisprotsessiks 1) poolehoid privatiseerimisele (soovitav läbi viia vastav uurimus): Töötajad töötajate toetus privatiseerimisele (hääletuse tulemus) töötajate konkreetne huvi aktsiate ostmise vastu Juhtkond juhtkonna toetus privatiseerimisele (hääletuse tulemus) juhtkonna konkreetne huvi aktsiate ostmise vastu; 2) privatiseerimise eesmärk: juhtkonna osas; töötajate osas; 3) välisinvesteerijate huvid; Strateegilised huvid Missugused firmad tegutsevad samal alal või naaberalal Finantshuvid 7. Ettevõtte majandusnäitajad (aasta ja kvartali lõikes) Möödunud aasta Jooksev aasta Prognoos Realiseerimise brutokäive Mahaarvamised brutokäibest Realiseerimise netokäive Kulud: kaubad materjal kütus, energia palk sotsiaalmaks muud kulud amortisatsioon Realiseerimiskasum Finantskulud Finantstulud Brutokasum Tulumaks Puhaskasum Laenude suurus, laenu andjad, laenu protsent ja tasumistähtajad 8. Ettevõtte bilanss Aktiva Passiva Likviidsed varad Lühiajalised kohustused raha ja väärtpaberid Pikaajalised finantskohustused ostjate lühiajaline debitoorne võlgnevus Omakapital muu lühiajaline debitoorne võlgnevus Muud passivad kauba- ja tootmisvarud Kokku passiva Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Immateriaalsed aktivad Muud aktivad Kokku aktiva