Vabariigi Valitsus — Laevanduse kohta Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel

Juhindudes 28. aprilli 1958. a. rahvusvahelisest konventsioonist territoriaalmere ja külgvööndi kohta, Eesti kaubandusliku meresõidu koodeksist ning lähtudes riigi huvidest merenduse arendamise valdkonnas, Eesti Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada juurdelisatud "Juhend laevanduse kohta Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel". Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1992. a. määrusega nr.202 J U H E N D laevanduse kohta Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel 1. Eesti territoriaalmerest on rahumeelne läbisõit lubatud kõigile laevadele. Seejuures tuleb järgida käesoleva juhendi sätteid. 2. Välisriigi sõja-, piirivalve-, politsei-, tolli-, rannavalve-, uurimis-, meremõõtmis- ja õppelaeva või muid riiklikke ülesandeid täitva laeva läbisõidust Eesti territoriaalmerest peab teatama diplomaatiliste kanalite kaudu Eesti Vabariigi Valitsusele hiljemalt 48 tundi enne läbisõitu. Teates märgitakse laeva nimi ja (või) pardanumber, tüüp ja muud tundemärgid, läbisõidu alguse ja lõpu aeg ning koht. Nimetatud nõue ei kehti jäämurdja kohta talvel. 3. Välisriigi allveelaev peab läbima Eesti territoriaalmere veepinnal. 4. Läbisõiduks Eesti territoriaalmerest peavad laeva pardarelvad olema soritud sõiduasendisse ja kaetud katetega, kala- ja muud püügivahendid stoovitud hoiukohtadesse ja soritud sõiduasendisse. 5. Välisriigi tuumalaeva läbisõiduks Eesti territoriaalmerest peab tuumalaeva operaator esitama taotluse Eesti Vabariigi Valitsusele, kasutades selleks diplomaatilisi kanaleid, seda hiljemalt 30 päeva enne planeeritavat läbisõitu. Eesti Vabariigi Valitsus teatab otsusest läbisõidu kohta hiljemalt 14 päeva enne planeeritavat läbisõitu. 6. Eesti territoriaalmeres, kus on kehtestatud laevateed ja laevaliikluse eraldamise skeemid, peab välisriigi laev seilama piki neid teid või kasutama seilamisel neid skeeme. Sellest sättest võib hälbida, kui hälve on põhjendatud ega ole vastuolus rahumeelse läbisõidu põhimõtetega ning kui laeva kapten teatab sellest viivitamatult Eesti Vabariigi Piirivalveametile raadiojaama "Tallinna Raadio" kaudu. 7. Eesti sisemere võib välisriigi laev läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, kui: 1) suundub Eesti sadamasse; 2) väljub Eesti sadamast; 3) seilab Soome lahest Liivi lahte või vastupidi; 4) siseneb sisemerre vääramatu jõu poolt sunnituna; 5) siseneb sisemerre inimelu päästmiseks, õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks. 8. Välisriigi tuumalaev ei tohi siseneda Eesti sisemerre. 9. Eesti sisemeres võib välisriigi laev seilata ainult piki kehtestatud laevateid, seal, kus need on kehtestatud, ja riikliku merelootsi lootsimisel. Käesoleva punkti sätetest võib hälbida: 1) sedavõrd, kuivõrd see on põhjendatud jääoludes ja on kooskõlas Eesti Vabariigi lepingutega laevanduse hõlbustamiseks; 2) kui laev suundub lühimat teed pidi sisemerre, et võtta pardale riiklik mereloots; 3) kui laev suundub lühimat teed pidi territoriaalmerre pärast riikliku merelootsi lahkumist; 4) kui tegemist on juhuga, mis on sätestatud käesoleva juhendi punkti 7 alapunktis 4 või 5. Sel juhul peab laeva kapten teatama hälbest ning selle põhjustest Tallinna merepääste keskusele raadiojaama "Tallinna Raadio" kaudu (sagedusel 500 kHz või 2182 kHz). 10. Välisriigi sõja-, piirivalve-, politsei-, tolli-, rannavalve-, uurimis-, meremõõtmis- ja õppelaev või muid riiklikke ülesandeid täitev laev peab sisenemiseks Eesti sisemerre esitama taotluse koos laeval viibivate isikute nimekirjaga Eesti Vabariigi Valitsusele, kasutades selleks diplomaatilisi kanaleid, seda hiljemalt 14 päeva enne planeeritavat sisenemist. Eesti Vabariigi Valitsus teatab otsusest läbisõidu kohta hiljemalt 7 päeva enne planeeritavat sisenemist. Käesoleva punkti nimetatud säte ei kehti laeva kohta, mis tegeleb inimelu päästmise, merereostuse likvideerimise või avariipäästetöödega, samuti jäämurdja kohta talvel. Sisenemisest sisemerre peab laeva kapten teatama ühe tunni jooksul Tallinna Merepäästekeskusele raadiojaama "Tallinna Raadio" kaudu sagedustel 156,8 MHz või 2182 kHz. [RT 1993, 14, 225 - jõust.03.04.1993] 11. Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei või transiidina vedada sisemerel, määravad ühiselt kindlaks Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Eesti Vabariigi Majandusministeerium ning Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium. 12. Eesti meresadamad on avatud rahvusvaheliseks laevaliikluseks. Need sadamad, mis vastavad täielikult rahvusvahelise laevanduse korraldamiseks esitatavatele nõuetele, mida on kinnitanud riiklik komisjon (milles on esindatud karantiini-, piirivalve- ja tolliteenistus ning veeteede amet) ja millest on teatatud meremeestele ametlikke informatsioonikanaleid kasutades (Tallinn, Pärnu), on avatud rahvusvaheliseks laevanduseks kogu navigatsiooniperioodil. Teistesse sadamatesse võib välisriigi laev siseneda Eesti Veeteede Ameti poolt kooskõlastatult teiste asjaomaste ametkondadega kehtestatud korra kohaselt. Kui laev saabub Eestisse välisriigist, peab see esmajärjekorras läbima karantiini-, piirivalve- ja tolliteenistuse kontrolli ühes neist sadamaist, kus need teenistused toimivad. 13. Sisenemiseks Eesti sadamasse peab välisriigi laev küsima loa sadama administratsioonilt hiljemalt 24 tundi enne sisenemist. Eesti lipu all sõitev laev peab küsima loa hiljemalt 4 tundi enne sisenemist. Sadama administratsioon peab teatama oodatavast sissesõidust viivitamatult Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi, Eesti Piirivalveameti, Eesti Tolliameti ja Eesti Migratsiooniameti kohalikule allüksusele. 14. Lõbusõidulaevale, milleks on laev, mida ei kasutata tulu saamiseks ja mis ei ole sõja-, piirivalve-, politsei-, tolli-, rannavalve-, uurimis-, meremõõtmis- ja õppelaev või muid riiklikke ülesandeid täitev laev, lubatakse rahumeelne läbisõit Eesti territoriaalmerest vastavalt käesoleva juhendi punktidele 1, 3, 5 ja 6. 15. Seilamisel Eesti sisemeres ja sisenemisel Eesti sadamatesse peab lõbusõidulaev järgima käesoleva juhendi punktide 7, 8, 9, 11, 12 ja 13 sätteid. Seejuures peab lõbusõidulaev esmalt vormistama sisenemise Eesti sisemerre või sadamasse karantiini-, piirivalve- ja tolli- ning sadamakapteni teenistuses sadamas, kus need organid on esindatud. Nendeks sadamateks on Dirhemi, Haapsalu, Kuivastu, Lehtma, Narva-Jõesuu, Nasva, Pärnu, Roomassaare, Tallinn, Veere ja Vergi. Pärast vormistamist ja tuletorni-, lootsi- ning sadamateenuste eest tasumist võib lõbusõidulaev seilata Eesti sisemeres, siseneda sadamatesse ja väljuda sealt, järgides seejuures käesoleva juhendi punkti 12 nõudeid ja vormistades saabumise ning lahkumise sadamakapteni teenistuses. Enne Eesti Vabariigist lahkumist peab lõbusõidulaev vormistama lahkumise piirivalve-, tolli- ja sadamakapteni teenistuses ühes käesolevas punktis nimetatud sadamas. Lõbusõidulaev, mille pikkus ei ületa 12 meetrit või mille pardal ei ole üle 12 inimese, kui selle pikkus on kuni 24 meetrit, ei pea riikliku merelootsi teenuseid kasutama.