Vabariigi Valitsus — Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused — RT I, 11, 52

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 99, 579) § 281 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab kaitseala loodusreservaadi, sihtkaitse- või piiranguvööndi piiresse ulatuva kinnisasja või kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi kinnisasjaga vahetamise korra ning vahetamises osalevate kinnisasjade ning nende oluliste osade väärtuse määramise alused. § 2. «Haldusmenetluse seaduse» kohaldamine Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seadust» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» sätestatud erisustega. § 3. Kinnisasja olulised osad Kinnisasja ja selle oluliste osade määratlemisel lähtutakse «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» (RT I 2002, 35, 216) § 50 lõikes 1 ja §-s 54 sätestatust. § 4. Kinnisasja väärtus Kinnisasja väärtus vahetamisel määratakse maatüki ning selle oluliste osade väärtuse summana. § 5. Vahetuses osalevad kinnisasjad (1) Käesoleva määruse tähenduses vahetatav maa on kaitseala loodusreservaadi, sihtkaitse- või piiranguvööndi piiresse ulatuv, kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldav, kaitsealuse liigi elupaika või kasvukohta sisaldav või kivistise ja mineraali looduslikku leiukohta sisaldav kinnisasi. (2) Käesoleva määruse tähenduses vahetusmaa on riigile kuuluv, vahetatava maa omanikule üleantav kinnisasi. 2. peatükk VAHETAMISE EELTOIMINGUD § 6. Eeltoimingute eesmärk Kinnisasja vahetamise eeltoimingute eesmärgiks on vahetatava maa ja vahetusmaa väärtuste väljaselgitamine, vajadusel vahetusmaa suuruse ja piiride määramine ning riigi ja vahetatava maa omaniku vahel sõlmitava tehingu ettevalmistamine. § 7. Vahetamise algatamine vahetatava maa omaniku poolt (1) Kinnisasja vahetamise menetluse algatamise õigus on vahetatava maa omanikul (edaspidi avaldaja). (2) Vahetusmenetluse algatamiseks esitatakse Keskkonnaministeeriumile avaldus, milles on näidatud: 1) andmed avalduse esitajate kohta (sh aadress, sidevahendid); 2) vahetatava maa katastritunnus(ed) ja kinnistusraamatu registriosa number; 3) vahetatava maaga seotud kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikud kolmandate isikute õigused (edaspidi kolmandate isikute õigused); 4) ettepanek vahetusmaa asukoha suhtes. (3) Kui vahetatav maa on kaasomandis, siis lisatakse avaldusele «Asjaõigusseaduse» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 52, 303; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336) § 74 lõike 1 kohane kõigi kaasomanike kokkulepe. § 8. Vahetamise algatamine kaitstava loodusobjekti valitseja poolt (1) Kaitstava loodusobjekti valitsejal on õigus esitada § 5 lõikes 1 nimetatud kinnisasja omanikule kirjalik ettepanek kinnisasja vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasjaga. (2) Ettepanekus peab kaitstava loodusobjekti valitseja selgitama kinnisasjade vahetamise korda ning teatama, kelle poole kinnisasja omanik peaks pöörduma. Ettepaneku esitaja poolt kinnitatud koopia ettepanekust saadetakse Keskkonnaministeeriumile. § 9. Esindamine Vahetusmenetluses vahetatava maa omanikku esindava isiku volitusi tõendav volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. § 10. Riigi esindaja määramine Riigi esindaja vahetusmenetluses määrab keskkonnaminister. Riigi esindajal on õigus: 1) teha ettepanekuid vahetusmaa asukoha ja piiride suhtes; 2) tellida vahetusmenetluses osalevate kinnisasjade väärtuse määramiseks maa erakorraline hindamine, metsa inventeerimine ning muid vahetusmenetluses osalevate kinnisasjade väärtuse määramiseks vajalikke töid; 3) pidada avaldajaga läbirääkimisi ning määrata läbirääkimiste käigus avaldajale vahetusmaa piiride ja asukohaga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks, vahetatava maa jagamiseks või vahetatavat maad koormavate asjaõiguste osas kinnistusraamatusse tehtud kannete muutmiseks või nende kustutamiseks, tähtaegu. § 11. Eeltoimingud (1) Keskkonnaministri poolt nimetatud esindaja kontrollib pärast nõutavaid andmeid sisaldava vahetusavalduse saamist: 1) kes on vahetatava kinnisasja omanik või omanikud; 2) milliste asjaõigustega on vahetusmaa kinnistusraamatu andmetel koormatud ning millised seaduslikud kitsendused kinnisasjal lasuvad. (2) Kui avaldus ei vasta §-s 7 sätestatud nõuetele, jäetakse avaldus keskkonnaministri otsusega läbi vaatamata ning avaldus koos sellele lisatud dokumentidega tagastatakse avaldajale. § 12. Vahetamise ettevalmistamine (1) Riigi esindaja korraldab vahetatava maatüki ning selle oluliste osade väärtuse hindamise käesoleva määruse 3. peatükis toodud alustest lähtudes. (2) Arvestades hindamise tulemusi, teeb riigi esindaja avaldajale ettepaneku vahetusmaa asukoha ning ligikaudsete piiride suhtes. (3) Kui vahetatav maa on koormatud asjaõigustega või kolmandate isikute kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, on avaldaja kohustatud alustama läbirääkimisi õigustatud isikutega nende õiguste lõpetamiseks või ülekandmiseks vahetusmaale, nende käigust riigi esindajat tema nõudmisel kirjalikult informeerides. (4) Vahetatava maa ja vahetusmaa väärtuste erinemisel enam kui 1% või 20 000 krooni teeb riigi esindaja avaldajale ettepaneku vahetusmaa piiride ja maa pindala muutmiseks koos omapoolse ettepanekuga. (5) Kui avaldaja on nõus vahetusmaa paiknemise, piiride ja pindalaga, annab ta selle kohta maa vahetamise toimikusse lisamiseks oma kirjaliku nõusoleku, mis peab sisaldama maa asukohta, pindala ja väärtust. § 13. Vahetusmaa vormistamine (1) Riigi esindaja korraldab vajadusel vahetusmaa registreerimise maakatastris ja riigivara registris ning kandmise kinnistusraamatusse. (2) Kui vahetusmaa mõõdistamisel saadud maa pindala erineb läbirääkimiste aluseks olnud ning avaldaja kirjalikus nõusolekus näidatud pindalast enam kui 5%, korraldatakse uued läbirääkimised. (3) Vahetusmaa ja vahetatava maa väärtused loetakse võrdseiks, kui väärtuste erinevus ei ületa 1% ega ole suurem kui 20 000 krooni. § 14. Kinnisasja vahetamise toimiku koostamine Riigi esindaja koostab vahetamise menetluse käigus toimiku, kuhu kogutakse: 1) vahetamise avaldus; 2) vahetatava maa kohta avatud kinnistusraamatu registriosa väljavõte ja katastriplaan; 3) ettepanekud vahetusmaa kohta; 4) vahetamise käigus tellitud eksperdihinnangud ja hindamisaktid; 5) avaldaja poolt antud nõusolekud ja ettepanekud; 6) õiend vahetusmaa registreerimise kohta maakatastris ja katastriplaan; 7) muud asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad materjalid. § 15. Erilise ökoloogilise väärtuse arvestamine (1) Avaldaja võib taotleda vastavalt «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 281 lõikele 2 vahetusmenetluses hariliku väärtuse asemel erilise ökoloogilise väärtuse arvestamist. Sellisel juhul peab avaldaja tema poolt esitatud avalduses kirjeldama neid loodusväärtusi, mis vajavad eraldi hindamist. (2) Eelmises lõikes nimetatud juhul tellib riigi esindaja vastava hinnangu ning keskkonnaminister esitab maa vahetamise otsustamiseks asjakohase õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele. 3. peatükk KINNISASJA NING SELLE OLULISTE OSADE VÄÄRTUSE MÄÄRAMISE ALUSED § 16. Maatüki väärtuse määramise alused (1) Maatüki väärtus, välja arvatud metsamaa, määratakse turuväärtuse meetodil, leides hinnatava objekti väärtuse hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal. Tehinguhindadena käsitatakse ainult neid ostu-müügitehingute hindu, mis peegeldavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni. (2) Vahetusmaa väärtuse määramisel võetakse arvesse planeeringutest, sihtotstarbe muutumisest ja ehitustegevusest tulenevat väärtuse võimalikku muutumist tulevikus. (3) Maatüki väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik vahetusmaale üle kanda või kinnistusraamatust kustutada (servituudid, naabrusõigused jms), samuti seadusest tulenevate kinnisasja kitsendustega, välja arvatud «Kaitstavate loodusobjektide seadusest» tulenevad kitsendused. § 17. Metsamaa väärtuse määramise alused (1) Metsamaa väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. (2) Metsamaa väärtuseks loetakse eraldiste kaupa määratav, metsa kasvukohatüübile vastav maa maksustamishind. (3) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina: 1) hinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali (sortimentide) müügistatistikat; 2) likviidse puidu koguse määramisel metsa inventeerimise andmeid metsaeraldiste lõikes. (4) Kui metsa või metsaosa kohta, mille väärtust määratakse, puuduvad värskemad kui 5 aasta vanused inventeerimise andmed, teostatakse enne metsamaa väärtuse määramist metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega, muudel juhtudel võib riigi esindaja tellida ülepinnalise takseerimise. (5) Kui metsamaa väärtuse määramiseks kasutatavate inventeerimisandmete kogumise välitöödest on möödunud terve vegetatsiooniperiood või rohkem, kasvatatakse andmeid enne kasvava metsa väärtuse leidmist lisas 1 kirjeldatud viisil puistuelementide kaupa. (6) Kui vähemalt üks osapooltest leiab, et likviidse puidu koguse määramiseks kasutatavad metsa inventeerimisandmed ei vasta kasvava metsa tegelikele näitajatele, teostatakse nendel eraldistel, kus väidetav erinevus inventeerimisandmetega võrreldes on suurem kui 15%, enne kasvava metsa väärtuse määramist uus metsa inventeerimine. Kui erinevus jääb 15% piiresse, määratakse kasvava metsa väärtus nimetatud andmetest lähtudes. (7) Kasvava metsa väärtuse leidmiseks korrutatakse lisas 2 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide maht ja vastavad ühikuhinnad. Viimased saadakse Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt antud regioonis kinnisasja vahetamise või müügi algatamisele eelneva 12 kalendrikuu jooksul teostatud vastavate sortimentide müügi tehingute keskmise hinnana. Saadud tulemus korrutatakse koefitsiendiga 0,7 (metsamaterjali väärtuselt kasvava metsa väärtuse tuletamiseks). Keskmine hind (kr/m3) leitakse, jagades regiooni kõigi antud perioodil teostatud samaliigiliste sortimentide müügitehingute väärtuste summa nende tehingute käigus müüdud sortimentide summaarse mahuga. (8) Kui arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide maht on 0, lähtutakse metsamaa väärtuse määramisel üksnes maatüki väärtusest. (9) Riigimetsa Majandamise Keskusel on kohustus vastava taotluse saamisel esitada kinnisasja väärtuse määrajale andmed antud regioonis vaadeldava perioodi jooksul tehtud metsamaterjali müügitehingute hindade ja koguste kohta. 4. peatükk VAHETAMISE OTSUSTAMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE § 18. Vahetamise otsustamine (1) Riigi esindaja esitab vahetamise eeltoimingute käigus koostatud toimiku keskkonnaministrile, kes otsustab oma käskkirjaga maade vahetamise või keeldub sellest. (2) Kui vahetusmaa väärtus ületab 25 000 000 krooni, kooskõlastatakse vahetamise otsus rahandusministriga. § 19. Lepingu sõlmimine Vahetamise otsuses märgitud kinnisasjade vahetamise lepingut riigi nimel sõlmima volitatud isik sõlmib vahetamise otsuses märgitud tingimustel vahetamise lepingu, korraldab vahetusmaa riigivara registrist väljaarvamise ning vahetatava maa riigivara registris arvelevõtmise. § 20. Vahetamise menetluse peatumine ja lõppemine (1) Vahetamise menetlus peatub riigi esindaja poolt avaldajale tehtud ettepanekuga kirjalikult nõustumisel kuni Vabariigi Valitsuse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 282 lõike 1 kohase otsuse jõustumiseni. (2) Vahetamise menetlus lõpeb: 1) vahetatava maa ja vahetusmaa vahetamise lepingu sõlmimisega; 2) Vabariigi Valitsuse otsusega «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 282 lõike 1 alusel riigi poolt tasu eest maa omandamisega nõustumisel. 5. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 21. Rakendussäte Kui käesoleva määruse jõustumisel lõpetamata maa vahetamise menetlustes on nii vahetusmaal kui ka vahetataval maal asuv mets hinnatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 kinnitatud «Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korras» (RT I 1998, 33, 438; 2000, 49, 313) sätestatust lähtudes, ei kuulu nimetatud hindamise tulemused ümbervaatamisele. Peaminister Siim KALLAS Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2003. a määruse nr 24 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 1 ANDMETE KASVATAMINE LÄHTUVALT INVENTEERIMISEST MÖÖDUNUD AJAST 1. Leitakse puude arv: 1.1. arvutatakse ühe keskmise puu tüvemaht, kasutades lisas 3 toodud R. Ozolinši puu tüvemoodustaja mudelit. Keskmise puu tüvemahu arvutamisel on sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus. Tulemiks on tüvemaht v; 1.2. leitakse puude arv (n – puude arv (tk); M – tagavara (m3); v – tüvemaht (m3)): n = M/v 2. Kasvatatakse andmeid: 2.1. arvutatakse, mitme aasta võrra on vaja andmeid kasvatada (aj – aastate juurdekasv): aj = aasta – takseerimise aasta Kui on teada, mitu täis vegetatsiooniperioodi on inventeerimise ja väärtuse arvutamise vahel, siis aj väärtus on täis vegetatsiooniperioodide arv. 2.2. Kasvatatakse (vähendatakse) puude arvu (n'– uus puude arv; n – esialgne puude arv); n' = n×(0,99)^aj. 2.3. Kasvatatakse diameetrit ja kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute mudeleid: 2.3.1. lähtetunnusteks on puuliik, vanus – a (a.), diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tekkeviis – k (kui kultuur, siis k=1, muul juhul k=0) ning aastate muut – aj. 2.3.2. Kasvatamise valemites kasutatud parameetrid on toodud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Diameetri ja kõrguse kasvatamiseks kasutatavad parameetrid Puuliik c1 c2 c4 c5 kP MA, LH, SD 1,58 1,33 8319 6051 1 KU, NU, TS, TO 1,71 1,54 12867 9805 1 HB, PP 1,30 1,15 3882 7092 0 LM 1,41 1,41 4228 4438 0 LV 1,38 1,35 2749 2864 0 TA 1,61 1,45 6742 10509 0 SA 1,35 1,03 3732 5405 0 KS, PN, muud 1,48 1,37 4990 5034 0 2.3.3. Diameetri ja kõrguse kasvatamiseks kasutatakse 8 erinevat valemit, mida tuleb kasutada alltoodud järjekorras. Kuue esimese valemiga arvutatakse abimuutujaid ning kahe viimasega saadakse tulemuseks uus diameeter (d') ja kõrgus (h'): betH = c4 – 493×Log(OHOR+1)+1355×k×kP betD = c5 – 306×Log(OHOR+1) dH = betH/50 ^c1 dD = betD/50^c2 rH = SQRT((h – dH)^2+4×betH×h/a^c1) rD = SQRT((d – dD)^2+4×betD×d/a^c2) h'= (h+dH+rH)/(2+4×betH×(a+aj)^(–c1)/(h – dH+rH)) d'= (d+dD+rD)/(2+4×betD×(a+aj)^(–c2)/(d – dD+rD)), kus betH, betD, dH, dD, rH, rD – abimuutujad; c1, c2, c4, c5, kP – tabelis 1.1 toodud valemi parameetrid; OHOR – kõduhorisondi tüsedus, cm; k – kui kultuur, siis 1, muul juhul 0; SQRT – ruutjuur; a – takseerimisaegne vanus, a; h – takseerimisaegne kõrgus, m; d – takseerimisaegne diameeter, cm; aj – vanuse muut, a (mitme aasta võrra kasvatatakse). 2.4. Arvutatakse uue diameetri ja kõrguse järgi puu tüvemaht v'. (Lisas 3 toodud mudel, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus). 2.5. Arvutatakse uus tagavara: M' = v'×n'. Keskkonnaminister Heiki KRANICH Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2003. a määruse nr 24 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 2 ARVESTUSLIK SORTIMENTEERIMINE 1. Arvestuslik sortimenteerimine teostatakse puistuelementide lõikes. Arvestusliku sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse takseertunnuseid: kõduhorisondi tüsedus – OHOR (cm), puuliik, vanus – a (a), diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tagavara – M (m3), kahjustatud puude osakaal – k (%). Kui mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) ei ole takseerandmetes kirjeldatud, võetakse see näitaja kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 2.1: Tabel 2.1. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus KKT OHOR cm KL, ND, SL, LP, SP, KP 1 LL, LU 2 SM, PH, JP, JK 4 KN 5 JM 6 MS, AN 10 KM 13 SJ, TA 15 SN, OS, TR, KR 20 RB, SS, MD, LD, KS, TP 50 2. Puud jagatakse diameetriklassidesse. Diameetriklassidesse jagamine on toodud tabelis 2.2. Ülemisel real on toodud diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Näiteks puistuelemendi keskmine diameeter on 22 cm. Siis esimene diameetriklass on 6,6 cm (0,3×22) ja selles on 21 puud jne. Jaotus on toodud 1000 puu kohta. Hiljem tehakse arvutused tegeliku puude arvu kohta. Tabel 2.2. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse ds 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2,0 n" 21 47 69 89 100 108 107 102 91 77 60 45 31 22 16 9 4 2 3. Leitakse kõrgusekõvera parameeter kh: kh = h'/(1,3+c1×(d'/(d'+c2))^c3) kus kh – kõrgusekõvera parameeter; h' – kasvatatud kõrgus, m; d' – kasvatatud diameeter, cm; c1, c2, c3 – tabelis 2.3 toodud kõrgusekõvera parameetrid. Tabel 2.3. Kõrgusekõvera parameetrid Puuliik c1 c2 c3 MA, SD, LH, TO 32,7621 1,1 9,9241 KU, NU, TS 37,2351 1,3 10,858 LM, HB, PP, TL 31,6953 4,3 2,4979 TA, SA, JA, VA, KP 35,8659 1,6 8,2934 KS, LV, PN, RE, PA, muud 31,9851 8 1,4625 4. Leitakse diameetri klassides olevatele puudele sortimendid. Arvutus on vaja teha kõikide tabelis 2.2 toodud diameetriklasside kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutust ühe diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt): 4.1. leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 2.2, d' – kasvatatud diameeter): D = ds×d' 4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 2.3 toodud valemi parameetrid): H = kh×(1,3+c1×(D/(D+c2))^c3) 4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisenditeks on puuliik, D ja H. Tabelis 2.4 on toodud peenema otsa miinimumdiameetrid jämepalkidele (djp), peenpalkidele (dpp), paberipuudele (dpa) ja küttepuudele (dky). Tabel 2.4. Sortimentide minimaalsed peenema otsa diameetrid (cm) Puuliik djp dpp dpa dky MA, SD, TO 18 10 6 5 KU, LH, NU, TS 18 10 6 5 KS, PN 18 13 6 5 LM 18 11 – 5 HB, PP, TL 18 11 7 5 LV, RE, PA, SP, PI, AS, TM, muud – – – 5 TA, SA, VA, JA, KP 18 13 – 5 Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu mahu (mpu) jagunemine jämepalkideks (mjp), peenpalkideks (mpp), paberipuudeks (mpa) ja küttepuudeks (mky), on järgmine: 4.3.1. esmalt saavad jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud väärtuseks 0. 4.3.2. Kui puu on väike – diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 m –, arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga: mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489. 4.3.3. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt: 4.3.3.1. arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 3 toodud mudelile, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus); 4.3.3.2. leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on toodud tabelis 2.5): KOOR = (a1×(D+a2)/(D+a2+1))^a3/100 Tabel 2.5. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid Puuliik a1 a2 a3 MA, SD, TO 6,0 10 –17,5 KU, LH, NU, TS 8,0 2 –4,9 KS, PN 11,1 3 –4,9 HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL 12,0 2 –3,2 LM, LV, RE, muud 10,8 2 –4,0 4.3.3.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D ≤30 cm, siis kännu kõrgus on HS=0,1+H/300. Kui D>30, siis kännu kõrgus on HS = D/300+H/300. 4.3.3.4. Leitakse puu diameeter kõrgusel HS = HS+3,1. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus – H (m), puu diameeter – D (cm) ja soovitud diameetri kõrgus – HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS (cm): abi1=1,3/H abi2=(((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0 abi3=HS/H abi4=(((((a6×abi3+a5)×abi3+a4)×abi3+a3)×abi3+a2)×abi3+a1)×abi3+a0 abi5=p×(H – h0)+q×(D–d0) DS=D×(1+(abi3×abi3–0,01)×abi5)×abi4/((1+(abi1×abi1–0,01)×abi5)×abi1), kus DS – leitud diameeter kõrgusel HS, cm abi1, abi2, abi3, abi4, abi5 – abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 3.1 (lisas 3) olevad valemi parameetrid. Koore paksusega korrigeerides saadakse: DS = DS/(1+KOOR)^0,5 4.3.3.5. Võrreldakse saadud diameetrit DS sortimentide diameetritega djp, dpp, dpa ja dky. a. Kui diameeter on suurem või võrdne jämepalgi diameetriga djp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse jämepalgi mahuga mjp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. b. Kui diameeter on väiksem kui jämepalgi diameeter djp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse peenpalgi mahuga mpp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. c. Kui diameeter on väiksem kui peenpalgi diameeter dpp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpa, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse paberipuu mahuga mpa. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1. d. Kui diameeter on väiksem kui paberipuu diameeter dpa, kuid suurem või võrdne diameetriga dky, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse küttepuu mahuga mky. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1. 4.3.3.6. Kontrollitakse, kas puu kõrgus H on väiksem kui HS+3,1. Kui on, siis korratakse punktides 4.3.3.4–4.3.3.6 kirjeldatud toiminguid. Kui aga H on suurem või võrdne suurusega HS+3,1, siis kasutatakse punktis 4.3.3.7 toodud valemeid. 4.3.3.7. Leitud jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud mjp, mpp, mpa ja mky on siiani koos koorega mahud. Kuna arvestus käib ilma kooreta mahtudega, siis on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentidele ilma kooreta mahud: mjp = mjp×(1 – KOOR) mpp = mpp×(1 – KOOR) mpa = mpa×(1 – KOOR) mky = mky×(1 – KOOR). 4.4. Korrutatakse saadud suurused mjp, mpp, mpa, mky ja mpu puude arvuga diameetriklassis (n" tabelis 2.2). 5. Igas diameetriklassis saadud mahud mjp, mpp, mpa, mky ja mpu liidetakse kokku ja tulemus korrigeeritakse tegeliku mahu (M') järgi: mjp = sum(mjp)×M'/sum(mpu) mpp = sum(mpp)×M'/sum(mpu) mpa = sum(mpa)×M'/sum(mpu) mky = sum(mky)×M'/sum(mpu). 6. Leitakse kahjustatud puude osakaal. On soovitatav võtta kahjustatud puude osakaal takseerandmetest. Kuid kui neid seal ei ole, siis tuleb kasutada vanusega seotud kahjustatud puude osakaalu mudelit. Kahjustatud puude osakaalu leidmiseks on valem

kus kahj% – kahjustatud puude osakaal %; A – vanus a+aj, (a); a1, a2 – parameetrid tabelist 2.6. Tabel 2.6. Kahjustatud puude osakaalu leidmise valemi parameetrid MA KU KS HB LM LV Kõvalehtpuud a1 9000000 1300000 700 145 250 60 10000000 a2 0,5 0,5 2 3,5 3 6 0,5 7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kõveruse ja punktis 6 arvutatud kahjustustega: 7.1. Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal on toodud tabelis 2.7. 7.2. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 2.7, kui see näitaja ei ole toodud metsa inventeerimise andmetes. 7.3. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal on toodud tabelis 2.7. Tabel 2.7. Mitmesugused sortimenteerimiseks vajalikud näitajad Puuliik Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal % Kahjustatud puude tarbepuidu jämedusega sortimentidest küttepuudesse mineva puidu osakaal % Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal % MA 5 50 50 KU 5 50 75 KS 25 50 100 HB 10 50 100 LM 25 50 100 LV 50 50 100 Kõvalehtpuud 5 50 100 Keskkonnaminister Heiki KRANICH Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2003. a määruse nr 24 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 3 R. OZOLINŠI TÜVEMOODUSTAJA MUDEL JA SELLE KASUTAMINE 1. Arvutamiseks on vaja lähtetunnuseid: puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) – alg (m), sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) – lop (m), puu kõrgus – h (m), puu diameeter – d (cm). 2. Mudelis kasutatakse tabelis 3.1 toodud parameetreid. Tabelis 3.1 on toodud 9 erinevat puuliiki, kuid on ka teisi puuliike. Puuduva puuliigi puhul kasutatakse tabelit 3.2, kust selgub, millise puuliigi valemit kasutada. Tabel 3.1. R. Ozolinši tüvemoodustaja valemi parameetrid pl a0 a1 a2 a3 a4 a5 a6 h0 d0 p q MA 118,981 –277,578 1140,525 –3037,487 4419,682 –3361,78 997,657 26 30 0,007 –0,007 KU 113,939 –203,061 827,209 –2161,251 2732,076 –1699,667 390,755 33 36 0,0087 –0,0097 KS 120,567 –312,074 1388,288 –3725,819 5197,005 –3788,858 1120,891 20 28 0,021 0 LM 120,224 –310,985 1450,125 –4238,703 6644,011 –5408,312 1743,64 14 12 0,0264 –0,0017 HB 110,428 –143,288 530,481 –1643,304 2606,605 –2212,94 752,018 18 20 0,0074 0,0002 LV 118,56 –263,482 988,135 –2376,874 3045,214 –2137,684 626,131 16 16 0,0168 –0,0103 TA 120,958 –354,769 2022,206 –6736,346 11231,25 –9254,632 2971,333 14 20 0,0263 0,0005 SA 117,999 –282,941 1411,064 –4542,395 7964,66 –7175,007 2506,62 21 20 –0,002 0 PN 110,428 –143,287 530,477 –1643,287 2606,569 –2212,906 752,006 16 12 0,0061 0 Tabel 3.2. Puuliikide asendatavus Puuliik R. Ozolinši valemis Samade parameetritega puuliigid MA MA, SD, LH, TO KU KU, NU, TS KS KS LM LM HB HB, PP, TL LV LV, RE, PA, PI, TM, KD TA TA, VA, JA, KP SA SA PN PN 3. Arvutamise käik 3.1. Kui puu on väike – diameeter alla 8 cm või kõrgus alla 5 m –, arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga: mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489. 3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on alljärgnevalt toodud 33 valemit, mis järjestikku kasutades annavad sortimendi mahu – m (m3). Kuna eespool olevate valemitega arvutatakse muutujad, mida kasutatakse järgmistes valemites, on valemite kasutamise järjekord oluline: abi1=1,3/h abi2=(((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0 abi3=p×(h – h0)+q×(d–d0) abi4=1 – 0,01×abi3 c1=abi4×a0 c2=abi4×a1/h c3=(abi4×a2+abi3×a0)/(h^2) c4=(abi4×a3+abi3×a1)/(h^3) c5=(abi4×a4+abi3×a2)/(h^4) c6=(abi4×a5+abi3×a3)/(h^5) c7=(abi4×a6+abi3×a4)/(h^6) c8=abi3×a5/(h^7) c9=abi3×a6/(h^8) d1=c1×c1 d2=c1×c2 d3=(c2×c2+2×c1×c3)/3 d4=(c1×c4+c2×c3)/2 d5=(c3×c3+2×c2×c4+2×c1×c5)/5 d6=(c1×c6+c2×c5+c3×c4)/3 d7=(c4×c4+2×c3×c5+2×c2×c6+2×c1×c7)/7 d8=(c1×c8+c2×c7+c3×c6+c4×c5)/4 d9=(c5×c5+2×c4×c6+2×c3×c7+2×c2×c8+2×c1×c9)/9 d10=(c2×c9+c3×c8+c4×c7+c5×c6)/5 d11=(c6×c6+2×c5×c7+2×c4×c8+2×c3×c9)/11 d12=(c4×c9+c5×c8+c6×c7)/6 d13=(c7×c7+2×c6×c8+2×c5×c9)/13 d14=(c6×c9+c7×c8)/7 d15=(c8×c8+2×c7×c9)/15 d16=c8×c9/8 d17=(c9×c9)/17 abi5=((((((((((((((((d17×alg+d16)×alg+d15)×alg+d14)×alg+d13)×alg+ +d12)×alg+d11)×alg+d10)×alg+d9)×alg+d8)×alg+d7)×alg+ +d6)×alg+d5)×alg+d4)×alg+d3)×alg+d2)×alg+d1)×alg abi6=((((((((((((((((d17×lop+d16)×lop+d15)×lop+d14)×lop+d13)×lop+ +d12)×lop+d11)×lop+d10)×lop+d9)×lop+d8)×lop+d7)×lop+ +d6)×lop+d5)×lop+d4)×lop+d3)×lop+d2)×lop+d1)×lop v=(abi6 – abi5)×d×d×π/(((1+(abi1×abi1 – 0,01)×abi3)×abi2)^2)/40000, kus v – sortimendi maht (m3); abi1, abi2, abi3, abi4, abi5, abi6, c1, c2, c3, c4, c5, c6,c7, c8, c9, d1, d2, d3, d4, d5, d6, d7, d8, d9, d10, d11, d12, d13, d14, d15, d16, d17 – abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 3.1 olevad valemi parameetrid; h – puu kõrgus, m; d – puu diameeter, cm; alg – sortimendi algus (kaugus juurekaelast), m; lop – sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast), m; π – 3,14159... Keskkonnaminister Heiki KRANICH