Vabariigi Valitsus — Maa taotlemine munitsipaalomandisse — RTL, 14, 186

Korraldus kehtestatakse «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586) § 25 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 269 «Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine» (RT I 1996, 78, 1386; 1999, 98, 873; 2000, 15, 102). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Valjala Vallavolikogu taotleb oma 18. detsembri 2001. a otsusele nr 42 tuginedes «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana Valjala valla munitsipaalomandisse Valjala vallas Rannakülas asuvat Laevnina puhkekoha maaüksust (pindala 2,33 ha, sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 4200 krooni). Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus haarab osaliselt enne 16. juunit 1940. a eraomandis olnud kahe talu maad, mille suhtes õigustatud subjektid on esitanud maa tagastamise taotluse. Endise Ranna nr 25 kinnistu nr 172 õigustatud subjekt on andnud 8. jaanuaril 2002. a Valjala Vallavalitsusele kirjaliku kinnituse selle kohta, et on nõus endise Ranna nr 25 talu piiridesse jääva Laevnina puhkekoha maaüksuse munitsipaalomandisse andmisega detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlusega osaliselt haaratud endise Ranna-Laasu nr 26 talumaa õigustatud subjekt on vallale kirjalikult teatanud, et ei ole nõus temale tagastamisele kuuluva maa andmisega munitsipaalomandisse, põhjendades keeldumist asjaoluga, et vajab mereäärset maad, kuna perekonna üheks arvestatavaks sissetulekuallikaks on pilliroo lõikamine. Laevnina puhkekoha maaüksuse moodustamiseks ja selle munitsipaalomandisse taotlemiseks on koostatud Laevnina puhkekoha detailplaneering, mille Valjala Vallavolikogu on kehtestanud oma 18. detsembri 2001. a otsusega nr 41. Valjala Vallavolikogu põhjendab Laevnina puhkekoha maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotlust eesmärgiga arendustegevuse käigus vastavalt koostatud detailplaneeringule korrastada ümberkaudsete külade harrastuskalurite poolt kasutusel olev lautrikoht ja aastakümneid vallarahva kasutuses olnud supelrand ning pakkuda puhkajatele mitmekesisemaid võimalusi rannas aja veetmiseks. Planeeringu kohaselt jääb supelrand ja puhkealale planeeritu, välja arvatud viie paadikuuri rajamiseks planeeritud koht, endise Ranna nr 25 talu maale. Planeeringus on endise Ranna-Laasu nr 26 talu maad, välja arvatud koht, kuhu on planeeritud paadikuuride ehitamine, käsitletud jätkuvalt loodusliku rohumaana ehk alana, kuhu arendustegevus ei ulatu. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlusega hõlmatud Pokalahe ääres paiknev endise Ranna-Laasu nr 26 talu maa koosneb ligi pooles ulatuses kallasraja maast. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Maareformi seaduse» § 6 lõike 2 punkti 4 sätete kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse vastavalt sama seaduse § 31 lõike 1 punktidele 1–5, 7, 9–11 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt § 28 lõike 1 punktidele 1–4. «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 4 alusel antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa. «Asjaõigusseaduse» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336) § 159 lõike 1 kohaselt on avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu avalik. Riigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. Sama seaduse § 161 lõike 1 kohaselt peab veekogu kaldaomanik jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kallasrada kasutada igaüks veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Vastavalt «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 10 lõike 2 punktile 1 on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 meetrit. Tulenevalt «Ranna ja kalda kaitse seaduse» (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579) § 13 sätetest on rannal ja kaldal asuvate kinnisasjade omanikud ja valdajad kohustatud hoidma veekogu rannad ja kaldad puhtana ning hooldama kallasrada ja tagama rajal inimestele vaba läbipääsu. Seega jääb Pokalahe ääres paiknev endise Ranna-Laasu nr 26 talu maa ka selle maa õigustatud subjektile tagastamise korral kallasraja ulatuses igaühe poolt kasutatavaks. Arvestades asjaolu, et taotlusega hõlmatud endise Ranna-Laasu nr 26 talu maa on seaduse alusel kallasraja ulatuses igaühe poolt kasutatav ja kuna Valjala Vallavolikogu 18. detsembri 2001. a otsusega nr 41 kehtestatud Laevnina puhkekoha detailplaneeringu kohaselt ei ole suurele enamusele maa munitsipaalomandisse andmise taotlusega hõlmatud endise Ranna-Laasu nr 26 talu maale planeeritud taotluse põhjenduses toodud arendustegevust, ei saa loodusliku rannarohumaa taotletud ulatuses munitsipaalomandisse andmist, millega kaasneks selle maa õigustatud subjektile tagastamata jätmine, lugeda põhjendatuks. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust jätta rahuldamata Valjala Vallavolikogu 18. detsembri 2001. a otsuse nr 42 põhjal esitatud taotlus anda «Maareformi seaduse» § 28 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana Valjala vallas Rannakülas asuv Laevnina puhkekoha maaüksus (pindala 2,33 ha, sihtotstarve – üldmaa) Valjala valla munitsipaalomandisse, kuna taotletav maaüksus jääb tagasitaotletavale õigusvastaselt võõrandatud maale, mille õigustatud subjektile tagastamata jätmine ei ole põhjendatud. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva korralduse peale võib «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN