Vabariigi Valitsus — Veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord — RT I, 8, 39

Määrus kehtestatakse «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566) § 1092 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse üle 25 kg kaaluvate toidukõlblikuks tunnistatud veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas. (2) Veiserümp (edaspidi rümp) käesoleva määruse tähenduses on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. (3) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest» tulenevate erisustega. § 2. Rümpade kategooriad Enne kvaliteediklasside määramist tehakse kindlaks rümba kuuluvus soo ja vanuse järgi lisas 1 toodud kategooriatesse, arvestades tailiha ja rasvkoe värvust ning rümba luustuvuse astet. § 3. Kvaliteediklassid ja nende määramise meetodid (1) Rümbal määratakse lihakuse alusel lihakusklass ja rasvasuse alusel rasvasusklass. (2) Lõikes 1 nimetatud lihakus ja rasvasus määratakse visuaalselt. § 4. Kvaliteediklasside nõuetekohasuse määramise kord (1) Enne kvaliteediklasside määramist kaalutakse rümp nõuetekohaselt taadeldud kaaluga. Kaalumisel lubatav hälve on 100 g. Kaalu korrasolekut tuleb kontrollida iga päev enne töö alustamist. (2) Rümba lihakusklass vastavalt lisale 2 ning rasvasusklass vastavalt lisale 3 tuleb määrata viivitamatult pärast lihakeha töötlemist, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul, arvates veise veretustamise alustamisest. (3) Kui lihakusklassi määramisel selgub, et rümba lihakus on lihakusklassi keskmisest suurem, tähistatakse lihakusklass täiendavalt märgiga «+», ning kui rümba lihakus on lihakusklassi keskmisest väiksem, tähistatakse lihakusklass märgiga «–». Selliselt tähistatud lihakusklass loetakse vastava lihakusklassi alamklassiks. (4) Rümp, mille kvaliteediklass on määratud, märgistatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 566; 2002, 61, 375; 63, 387) § 23 lõike 2 ja § 26 lõike 4 alusel kehtestatud korras ning lisaks sellele ka etiketiga, millel peavad olema veise identifitseerimis- ja tapanumber, rümba mass, kategooriatähis, lihakus- ja rasvasusklass ning kvaliteediklassi määramise kuupäev. (5) Lõikes 4 nimetatud etikett peab olema võltsimis-, rebimis- ja veekindel ning püsivalt rümba külge kinnitatud. Etiketi mõõtmed peavad olema vähemalt 5×10 cm. Etiketil olevad andmed peavad olema loetavad. Etikett eemaldatakse enne liha konditustamist. (6) Lõikes 4 nimetatud märgistus peab asetsema rümba mõlema tagaveerandi seljafileel neljanda nimmelüli kohal ja mõlema esiveerandi rinnaosal 10 kuni 30 cm kaugusel rinnaku lõikeservast. § 5. Rümpade kvaliteediklasside määramisega tegelev isik Rümpade kvaliteediklasse võib määrata üksnes käitlemisettevõtte töötaja, kes on läbinud Veterinaar- ja Toiduameti koostatud koolituskava kohase rümpade kvaliteediklasside määramise koolituse ning saanud Veterinaar- ja Toiduameti sellekohase tunnustuse. § 6. Rümpade kvaliteediklasse määrava isiku koolitusnõuded ja tunnustuse andmise kord (1) Paragrahvis 5 nimetatud koolitus koosneb kuni 24-tunnisest põhikoolitusest, kuni 90-tunnisest praktikast lihakäitlemisettevõttes ja sellele järgnevast kuni 16-tunnisest koolitusest ning lõpeb eksamiga. (2) Lõikes 1 nimetatud eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksamineeritav loetakse tunnustuse saanuks, kui ta vastab õigesti vähemalt 80 protsendile küsimustest ja sooritab edukalt praktilised ülesanded. (3) Tunnustuse saanud isik peab pärast tunnustuse saamist iga aasta järel või juhul, kui rümpade kvaliteediklasside määramise osas toimuvad olulised muudatused, osalema Veterinaar- ja Toiduameti korraldataval asjakohasel koolitusel. § 7. Andmete säilitamine (1) Käitleja peab säilitama kõiki rümpade kvaliteediklasside määramisel saadud andmeid vähemalt viis aastat ning esitama need nõudmisel järelevalveametnikule. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele peab käitleja pidama arvestust oma töötajate kohta, kes on saanud §-s 5 nimetatud tunnustuse. § 8. Kvaliteediklasside määramisel lubatav viga (1) Riiklikku järelevalvet rümpade kvaliteediklasside määramise üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnik. Järelevalve käigus peab järelevalveametnik kontrollima vähemalt 20 rümpa ühe kvaliteediklasse määrava isiku kohta. (2) Rümpade kvaliteediklassid on määratud lubatud vea piires, kui kvaliteediklasse määrav isik on määranud kvaliteediklassi ebaõigesti kuni viiendikul kontrollitud rümpadest. (3) Kui järelevalveametnik on kolmel järjestikusel kontrollimisel teinud kindlaks rümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramisel lubatud vea piiri ületamise, tunnistatakse rümpade kvaliteediklassid määranud isiku tunnustus «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 1092 lõike 3 alusel kehtetuks. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2003. a. 1 1208/81/EMÜ (EÜT L 123, 07.05.1981, lk 3), 344/91/EMÜ (EÜT L 041, 14.02.1991, lk 15), 2930/81/EMÜ (EÜT L 293, 13.10.1981, lk 6), 563/82/EMÜ (EÜT L 067, 11.03.1982, lk 23) Peaminister Siim KALLAS Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 16 «Veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord» lisa 1 VEISE- JA VASIKALIHA KATEGOORIAD, TÄHISED JA LIHA KIRJELDUS Kategooria Kategooria tähis Vanus Lihas- ja rasvkoe värvus Luustuvus Piimavasikaliha (PV) 01 14-päevane kuni 4-nädalane Tailiha: valkjas kuni heleroosa Rasvkude: valge või roosakas Pullvasikaliha (A) 02 1- kuni 6-kuune Tailiha: roosa või punakasroosa Rasvkude: võrdlemisi hele Kõhredel võib olla esimese nelja seljalüli otstes kergeid luustumise tunnuseid ning 5. kuni 9. seljalüli otstes ei tohi olla tugevat luustumist Pullmullikaliha (A) 03 6-kuune kuni 2-aastane Tailiha: helepunane Rasvkude: helekollane Kõhredel võib olla esimese nelja seljalüli otstes kergeid luustumise tunnuseid ning 5. kuni 9. seljalüli otstes ei tohi olla tugevat luustumist Pulliliha (B) 04 2- kuni 3-aastane või üle 3-aastane Tailiha: punane kuni tumepunane Rasvkude: kollane Kõhred eesmiste rinnalülide otstes ning tagumised rinnalülid on rohkem luustunud kui kuni 2 aasta vanustel veistel Härgade ehk kastraatide liha (C) 05 Igas vanuses Tailiha: punane, tumepunane Rasvkude: kollane, tumekollane Kõhred eesmiste rinnalülide otstes ning tagumised rinnalülid on rohkem luustunud kui kuni 2 aasta vanustel veistel Lehmvasikaliha (E) 06 1- kuni 6-kuune Tailiha: roosa või punakasroosa Rasvkude: võrdlemisi hele Kõhredel võib olla esimese nelja seljalüli otstes kergeid luustumise tunnuseid ning 5. kuni 9. seljalüli otstes ei tohi olla tugevat luustumist Lehmmullikaliha (E) 07 6-kuune kuni 2-aastane Tailiha: helepunane Rasvkude: helekollane Kõhred eesmiste rinnalülide otstes on kuni ühe neljandiku ulatuses luustunud ja tagumistel rinnalülidel kuni pooleni luustunud Noorlehmaliha (D) 08 2- kuni 3-aastane üks kord poeginud lehm Tailiha: punane Rasvkude: keskmiselt kollane Kõhred eesmiste rinnalülide otstes on mingil määral luustunud, kuid siiski mitte veel lülidega ühendatud Täiskasvanud lehmade liha (D) 09 üle 3 aasta Tailiha: tumepunane Rasvkude: tumekollane Kõhred eesmiste rinnalülide otstes ning tagumised rinnalülid on rohkem luustunud kui kuni 2 aasta vanustel veistel Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 16 «Veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord» lisa 2 LIHAKUSKLASS Lihakusklass Kirjeldus Täiendused S (Super) Kõik rümba piirkonnad eriti kumerad, lihased väga reljeefsed ja suure kumerusega, on üksteisest hästi eraldatavad (nn kaksiklihaseline rümp) Reied: erakordselt täidlased, mediaalküljel olev sisetükk kumerdub väga tugevalt üle vaagnaliiduse Selg: väga lai ja väga kumer kuni turjani Aba: väga kumer E (Ekstra) Kõik rümba piirkonnad kumerad, lihased massiivsed, erakordselt hea arenguga Reied: väga täidlased, väga tugevasti välja arenenud, sisetükk kumerdub tugevalt üle vaagnaliiduse Selg: lai ja väga kumer kuni turjani Aba: väga hästi arenenud U (Väga hea) Rümba piirkonnad kumerad, lihaste areng väga hea Reied: täidlased, tugevasti välja arenenud, sisetükk kumerdub üle vaagnaliiduse Selg: lai ja kumer kuni turjani Aba: kumer R (Hea) Rümba piirkonnad lamedad või kerge kumerusega, lihaste areng hea Reied: hästi arenenud, sise- ja ristluutükk kergelt kumerad Selg: läheb turja osas kitsamaks, kuid rinnalülide ogajätked ei tungi esile Aba: küllaltki hästi arenenud O (Rahuldav) Rümba piirkonnad lamedad kuni vähese nõgususega, lihaste areng rahuldav Reied: rahuldavalt arenenud Selg: rahuldavalt arenenud, rinnalülide ogajätked veidi esiletungivad Aba: vähem arenenud P (Lahja) Kõik rümba piirkonnad nõgusad, lihased nõrgalt arenenud Reied: nõrgalt arenenud, nõgusad Selg: kitsas, esiletungivate lülijätketega Aba: lame, väljatungivate luudega Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 16 «Veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord» lisa 3 RASVASUSKLASSID Rasvasusklass Kirjeldus Täiendused 1 (Väherasvane) Rümba pindmised lihased ilma nähtava rasvkihita või väga õhukese rasvkihiga. Lihased kõikjal nähtavad Ilma nähtava rasvkihita rinnaõõne seinal 2 (Kergelt rasvane) Rümba pindmistel lihastel õhuke rasvkiht, kuid lihased peaaegu kõikjal läbi rasvkihi nähtavad Rinnaõõne seinal roietevahelised lihased läbi rasvkihi selgesti nähtavad 3 (Keskmiselt rasvane) Rümba pindmised lihased peaaegu kõikjal rasvkihiga kaetud, v.a reie- ja turja- piirkond Õhuke rasvkiht rinnaõõnes, roietevahelised lihased läbi rasvkihi õrnalt nähtavad 4 (Rasvane) Rümba pindmised lihased rasvkihiga kaetud, reie- ja turjapiirkonna lihased osaliselt nähtavad Rinnaõõnes selgesti nähtavad rasvkihi ladestused, roietevahelised lihased rasvkihiga kaetud 5 (Väga rasvane) Kõik rümba pindmised lihased rasvkihiga kaetud, reiepiirkond tugeva rasvkihiga kaetud Rinnaõõnes hulgaliselt suuremaid rasvkihi ladestusi, roietevahelised lihased tugeva rasvkihiga kaetud Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI