Vabariigi Valitsus — Lambarümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord — RT I, 8, 38

Määrus kehtestatakse «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566) § 1092 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse toidukõlblikuks tunnistatud lambarümpade kvaliteediklasside nõuded ja nõuetele vastavuse määramise meetodid ja kord lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse aastas keskmiselt 500 ja rohkem lammast. (2) Lambarümp (edaspidi rümp) käesoleva määruse tähenduses on tapetud talle või lamba lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ja millelt on eemaldatud siseelundid, sealhulgas neerud, neeru- ja vaagnarasv ning pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ja saba kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt eraldatakse udar ning isasloomadelt suguorganid. (3) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest» tulenevate erisustega. § 2. Rümpade kategooriad Enne kvaliteediklasside määramist jagatakse rümbad järgmistesse kategooriatesse: 1) L – alla 12 kuu vanuste lammaste ehk tallede rümbad; 2) S – üle 12 kuu vanuste lammaste rümbad. § 3. Kvaliteediklassid ja nende määramise meetodid (1) Rümpadel määratakse lihakuse alusel lihakusklass ja rasvasuse alusel rasvasusklass. (2) Lõikes 1 nimetatud lihakus ja rasvasus määratakse visuaalselt. § 4. Kvaliteediklasside nõuetekohasuse määramise kord (1) Enne kvaliteediklasside määramist rümp kaalutakse, kasutades nõuetekohaselt taadeldud kaalu. Kaalumisel lubatav hälve on 50 g. Kaalu korrasolekut tuleb kontrollida iga päev enne töö alustamist. (2) Rümba lihakusklass vastavalt lisale 1 ning rasvasusklass vastavalt lisale 2 tuleb määrata viivitamatult pärast lihakeha töötlemist, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul, arvates lamba veretustamise alustamisest. (3) Alla 13 kg kaaluvate rümpade puhul võib kvaliteediklassi määrata vastavalt lisale 3, teavitades sellest eelnevalt kirjalikult Veterinaar- ja Toiduametit. (4) Rümp, mille kvaliteediklass on määratud, märgistatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 566; 2002, 61, 375; 63, 387) § 23 lõike 2 ja § 26 lõike 4 alusel kehtestatud korras ning lisaks sellele ka etiketiga, millel peavad olema lamba identifitseerimis- ja tapanumber, rümba mass, kategooria, rasvasus- ja lihakusklass või lõikes 3 nimetatud rümpade puhul kvaliteediklass ja selle määramise kuupäev. (5) Lõikes 4 nimetatud etikett peab olema võltsimis-, rebimis- ja veekindel ning püsivalt rümba külge kinnitatud. Etiketi mõõtmed peavad olema vähemalt 5×10 cm. Etiketil olevad andmed peavad olema loetavad. Etikett eemaldatakse enne liha konditustamist. (6) Lõikes 4 nimetatud märgistus peab asetsema rümba esiveerandi rinnaosal 10 kuni 30 cm kaugusel rinnaku lõikeservast. § 5. Rümpade kvaliteediklasside määramisega tegelev isik Rümpade kvaliteediklasse võib määrata üksnes käitlemisettevõtte töötaja, kes on läbinud Veterinaar- ja Toiduameti koostatud koolituskava kohase rümpade kvaliteediklasside määramise koolituse ning saanud Veterinaar- ja Toiduameti sellekohase tunnustuse. § 6. Rümpade kvaliteediklasse määrava isiku koolitusnõuded ja tunnustuse andmise kord (1) Paragrahvis 5 nimetatud koolitus koosneb kuni 24-tunnisest põhikoolitusest, kuni 90-tunnisest praktikast lihakäitlemisettevõttes ja sellele järgnevast kuni 16-tunnisest koolitusest ning lõpeb eksamiga. (2) Lõikes 1 nimetatud eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksamineeritav loetakse tunnustuse saanuks, kui ta vastab õigesti vähemalt 80 protsendile küsimustest ja sooritab edukalt praktilised ülesanded. (3) Tunnustuse saanud isik peab pärast tunnustuse saamist iga aasta järel või juhul, kui rümpade kvaliteediklasside määramise osas toimuvad olulised muudatused, osalema Veterinaar- ja Toiduameti korraldataval asjakohasel koolitusel. § 7. Andmete säilitamine (1) Käitleja peab säilitama kõiki rümpade kvaliteediklasside määramisel saadud andmeid vähemalt viis aastat ning esitama need nõudmisel järelevalveametnikule. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele peab käitleja pidama arvestust oma töötajate kohta, kes on saanud §-s 5 nimetatud tunnustuse. § 8. Kvaliteediklasside määramise korral lubatav viga (1) Riiklikku järelevalvet rümpade kvaliteediklasside määramise üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnik. Järelevalve käigus peab järelevalveametnik kontrollima vähemalt 20 rümpa. (2) Rümpade kvaliteediklassid on määratud lubatud vea piires, kui kvaliteediklasse määrav isik on määranud kvaliteediklassi ebaõigesti kuni 10 protsendil kontrollitud rümpadest. (3) Kui järelevalveametnik on kolmel järjestikusel kontrollimisel teinud kindlaks rümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise korral lubatud vea piiri ületamise, tunnistatakse rümpade kvaliteediklassid määranud isiku tunnustus «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 1092 lõike 3 alusel kehtetuks. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2003. a. 1 2137/92/EMÜ (EÜT L 214, 30.07.1992, lk 1), 461/93/EMÜ (EÜT L 049, 27.02.1993, lk 70) Peaminister Siim KALLAS Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 15 «Lambarümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord» lisa 1 LIHAKUSKLASSID Lihakusklass Kirjeldus Täiendused S (Super) Kõik rümba piirkonnad eriti kumerad, lihased väga reljeefsed ja suure kumerusega; lihased on üksteisest hästi eraldatavad (nn kaksiklihaseline rümp) Reied: kaksiklihaselised, eriti kumer profiil Selg: väga ümar, väga lai, väga kumer Aba: väga ümar ja väga kumer E (Ekstra) Kõik rümba piirkonnad kumerad, lihased erakordselt hea arenguga Reied: täidlased, väga tugevasti välja arenenud Selg: lai ja väga kumer kuni turjani Aba: väga hästi arenenud U (Väga hea) Rümbapiirkonnad kumerad, lihaste areng väga hea Reied: tugevasti välja arenenud Selg: lai ja kumer kuni turjani Aba: kumer R (Hea) Rümba piirkonnad lamedad või kerge kumerusega, lihaste areng hea Reied: hästi arenenud Selg: läheb turja osas kitsamaks, kuid rinnalülide ogajätked ei tungi esile Aba: küllaltki hästi arenenud O (Rahuldav) Rümba piirkonnad lamedad, kuni vähese nõgususega, lihaste areng rahuldav Reied: keskmiselt arenenud Selg: keskmiselt arenenud, rinnalülide ogajätked veidi esiletungivad Aba: vähem arenenud P (Lahja) Rümba piirkonnad nõgusad, lihased nõrgalt arenenud Reied: nõrgalt arenenud, nõgusad Selg: kitsas, esiletungivate lülijätketega Aba: lame, esiletungivate luudega P- (Eriti lahja) Rümba piirkonnad eriti nõgusad, lihased väga nõrgalt arenenud Reied: eriti nõrgalt arenenud, väga nõgusad Selg: kitsas, eriti esiletungivate lülijätketega Aba: väga lame, eriti esiletungivate luudega Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 15 «Lambarümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord» lisa 2 RASVASUSKLASSID Rasvasusklass Kirjeldus Rasvkiht rümba välispinnal ja sisepinnal (täiendav kirjeldus) 1 (Väherasvane) Rümba pindmised lihased ilma nähtava rasvkihita või väga õhukese rasvkihiga välispinnal vähe (väga õhukese rasvkihiga) või nähtav rasvkiht puudub sisepinnal kõhuõõnes kõhuõõne sein ilma nähtava rasvkihita või rasvkihi jälgedega rinnaõõnes rinnaõõne sein ilma nähtava rasvkihita või rasvkihi jälgedega 2 (Kergelt rasvane) Rümba pindmisi lihaseid katab õhuke rasvkiht, kuid lihased peaaegu kõikjal läbi rasvkihi nähtavad välispinnal rümba pindmisi lihaseid katab õhuke rasvkiht, kuid lihased peaaegu kõikjal läbi rasvkihi nähtavad sisepinnal kõhuõõnes õrn rasvakiht katab osaliselt neerusid rinnaõõnes rinnaõõne seinal roietevahelised lihased läbi rasvkihi nähtavad 3 (Keskmiselt rasvane) Rümba pindmised lihased peaaegu kõikjal rasvkihiga kaetud, v.a reie- ja turjapiirkond. Kergelt paksenenud rasvkiht saba piirkonnas välispinnal õhuke rasvkiht katab enamikku rümbast või kogu rümpa, kergelt paksenenud rasvkoe kiht sabaosas sisepinnal kõhuõõnes õrn rasvkiht katab osaliselt või täielikult neerusid rinnaõõnes rinnaõõne seinal roietevahelised lihased läbi rasvkihi õrnalt nähtavad 4 (Rasvane) Rümba pindmised lihased rasvkihiga kaetud, reie- ja turjapiirkonna lihased osaliselt nähtavad välispinnal paks rasvkiht katab enamikku rümbast, kuid võib olla õhem jäsemetel, abaosal aga paksem sisepinnal kõhuõõnes neerud on ümbritsetud rasvkihiga rinnaõõnes rinnaõõne seinal paiguti rasvkihi ladestused 5 (Väga rasvane) Kõik rümba pindmised lihased rasvkihiga kaetud. Rinnaõõne seinal roietevahelised lihased rasvkoega läbi kasvanud välispinnal väga paks rasvkiht kogu rümbal sisepinnal kõhuõõnes neerud ümbritsetud tugeva rasvakihiga rinnaõõnes rinnaõõne seinal hulgaliselt suuremaid rasvkihi ladestusi, rinnaõõne seinal roietevahelised lihased rasvkoega läbi kasvanud Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 15 «Lambarümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord» lisa 3 ALLA 13 KG MASSIGA LAMBARÜMPADE KLASSID Klass A B C Rümba mass ≤7 kg 7,1–10 kg 10,1–13 kg Kvaliteediklass I II I II I II Liha värvus heleroosa muud värvused või muu rasvasusklass heleroosa või roosa muud värvused või muu rasvasusklass heleroosa või roosa muud värvused või muu rasvasusklass Rasvasusklass vastavalt lisale 2 2 või 3 2 või 3 2 või 3 Põllumajandusminister Jaanus MARRANDI