Vabariigi Valitsus — Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja kord 2003. aastal — RT I, 8, 36

Määrus kehtestatakse «Seaduse «2003. aasta riigieelarve»» (RT I 2003, 3, 18) § 9 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus sätestab «Seaduse «2003. aasta riigieelarve»» artiklite 223 ja 229 all määratud eraldise kasutamise lepingu (edaspidi leping) sõlmimise tingimused ja korra ministeeriumi või Riigikantselei (edaspidi valitsusasutus) ja eraldise saaja vahel, kui eraldise saajaks on nimeliselt sätestatud eraldist saav juriidiline isik või avalik-õiguslik ringhääling (edaspidi isik, kellele eraldis on määratud). (2) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata, kui: 1) artiklite 223 ja 229 all määratud rahaliste vahendite kasutamiseks sõlmitakse leping muude seaduste alusel kehtestatud korras või kui seaduses on sätestatud, et riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingut ei sõlmita; 2) artiklite 223 ja 229 all määratud eraldise saajaks ei ole nimeliselt sätestatud juriidiline isik, v.a avalik-õiguslik ringhääling. § 2. Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping ning selle sõlmimise kord (1) Lepingu sõlmimiseks esitab isik, kellele eraldis on määratud, valitsusasutusele taotluse koos tegevuskavaga. Valitsusasutus vaatab taotluse läbi ja valmistab ette lepingu projekti 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Valitsusasutusel on õigus vajaduse korral nõuda lepingu projekti koostamiseks eraldise taotlejalt täiendavat informatsiooni. (2) Leping sõlmitakse valitsusasutuse ning isiku vahel, kellele eraldis on määratud. Lepingus kajastatakse selgelt ja täielikult eraldise kasutamist, lähtudes avalikest huvidest. (3) Leping on riigieelarvest väljamakse tegemise korralduse alusdokument. § 3. Lepingu sisu (1) Lepingus peavad olema kajastatud: 1) lepingu objekt, s.o teenuse osutamine või projekti teostamine, milleks eraldis on määratud, koos soovitavate tulemustega ning teenuse osutamise või projekti teostamise eesmärk ja lepingupoolte ühised huvid; 2) lepingupooled ning nende esindajad; 3) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus; 4) lepingu täitmist takistada võivad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks; 5) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord; 6) lepingu täitmise aruandluse esitamise kord, sealhulgas sätestatakse vastavasisulise informatsiooni mitteesitamisega või eksitava informatsiooni esitamisega seotud sanktsioonid ning kehtestatakse teenuse osutamise või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist/hindamist võimaldavad kriteeriumid; 7) lepingu muutmise tingimused ja kord; 8) lepingu lõpetamise tingimused ja kord; 9) lepingu jõustumine ja kehtivusaeg; 10) lepingu sõlmimise aeg ja koht; 11) lepingupoolte andmed. (2) Lepingus sätestatakse üheselt valitsusasutuse määratud isiku, valitsusasutuse üle järelevalvet teostava isiku poolt määratud isiku ja Riigikontrolli õigus kontrollida selle isiku, kellele eraldis on määratud, poolt esitatud aruandluse õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust. (3) Lepingus võib sätestada valitsusasutusele õiguse nõuda lepingu rikkumise tuvastamisel isikult, kellele eraldis on määratud, leppetrahvi. (4) Leping võib sisaldada ka muid andmeid ja tingimusi, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi ning eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ja avalike huvide realiseerimiseks. (5) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei kaeta eraldiseks määratud summa arvelt. § 4. Lepingu täitmise järelevalve (1) Järelevalvet lepingulise teenuse osutamise või projekti teostamise tõhususe ja tulemuslikkuse üle teostab lepingu sõlminud valitsusasutus. (2) Valitsusasutus on kohustatud esitama Rahandusministeeriumile lepingu täitmise aruande koos raamatupidamise aastaaruandega. Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN