Halinga Vallavolikogu — Halinga valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 5, 100

Määrus võetakse vastu ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579) § 19 lõike 4, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577) § 10 lõike 1 alusel. I. ÜLDOSA 1.1. Üldsätted Käesoleva määruse eesmärk on korraldada ehitusseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide rakendamist Halinga valla (edaspidi vald) territooriumil. 1.2. Omavalitsuse siseste ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel 1.2.1. Valla ehituspoliitika kujundamisel kuulub vallavolikogu pädevusse: 1.2.1.1. üldplaneeringu muutmine; 1.2.1.2. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 1.2.1.3. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 1.2.1.4. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude planeerimine; 1.2.1.5. munitsipaalehitiste ehitusprojektide kinnitamine. 1.2.2. Valla ehituspoliitika elluviija on vallavalitsus, kelle pädevuses on: 1.2.2.1. detailplaneeringute algatamine ja korraldamine; 1.2.2.2. detailplaneeringute kehtestamine, välja arvatud käesoleva määruse punktis 1.2.1.2 sätestatud juhtudel; 1.2.2.3. detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras; 1.2.2.4. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude täitmise korraldamine; 1.2.2.5. ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 1.2.2.6. loodus- ja muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine; 1.2.2.7. puude mahavõtmise ja istutamise lubade väljastamine; 1.2.2.8. projekteerimistingimuste väljastamine. 1.2.3. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanneteks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel vallas on: 1.2.3.1. üldise ehituspoliitika väljatöötamine; 1.2.3.2. ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil; 1.2.3.3. detailplaneeringute lähteülesannete väljastamine, detailplaneeringute kavatsustest ja algatustest informeerimine ning avaliku väljapaneku korraldamine ja tulemuste arvestamine, detailplaneeringu kehtestamisest teatamine; 1.2.3.4. projekteerimistingimuste koostamine; 1.2.3.5. väikeehitiste ehitamiseks ja ehitiste tehnosüsteemide muutmiseks kirjalike nõusolekute väljastamine; 1.2.3.6. ehitiste ülevaatuse korraldamine; 1.2.3.7. ehitusliku dokumentatsiooni säilitamine valla arhiivis; 1.2.3.8. riigihangete pakkumismenetluse korraldamine ja läbiviimine; 1.2.3.9. ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuste tegemine seadusandlusega määratud ulatuses; 1.2.3.10. järelevalve teostamine olemasolevate ehitiste ja ehituskruntide korrashoiu üle; 1.2.3.11. ehitisregistrile andmete esitamine; 1.2.3.12. tellija esindamine valla tellitud ehitustööde korraldamisel ja vastuvõtmisel. 1.2.4. Vallaeelarvest finantseeritavate ehitustööde ning -teenuste tellimisel töövõtjate poolt esitatud pakkumiste hindamiseks on vallavalitsuse juurde moodustatud alatine ehituskomisjon. II. EHITAMINE 2.1. Üldsätted 2.1.1. Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. 2.1.2. Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimisel ja täisehitamisel kehtivad sinna püstitatavatele ehitistele valla territooriumil järgmised põhimõtted ja nõuded: 2.1.2.1. maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks maastikumuster; 2.1.2.2. väärtuslike märgalade kuivendamine on keelatud; 2.1.2.3. hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ning nende elemente; 2.1.2.4. uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega; 2.1.2.5. tööstushoonete sobitamine maastikku peab toimuma selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet; 2.1.2.6. tuulegeneraatorite ja mobiilsidemastide ehitamine väärtuslikele maastikele on keelatud. 2.1.3. Ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks miljööväärtuslikel hoonestusaladel on kehtestatud detailplaneering. 2.1.4. Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgu koridore. 2.1.5. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustikuga aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada vallavalitsuse, maavalitsuse ja keskkonnateenistusega. 2.1.6. Ohtliku, ajutise või õigusliku aluseta püstitatud ehitise likvideerimine toimub seadusandlusega kehtestatud korras. 2.2. Ehitamine hajaasustusaladele 2.2.1. Elamuehitus hajaasustuses peab toimuma esmajärjekorras vanade talukohtade täisehitamisega, samuti tagastatud maade omanikel tagastatud maadele või uutel omanikel ostetud maadele. 2.2.2. Hajaasutusse ehitamisel peab omanik arvestama seadustega kehtestatud piiranguid. 2.2.3. Tööstuse rajamiseks tuleb esmalt kasutusele võtta endiste majandite tootmishooned. Seejärel kasutada aga üldplaneeringuga kehtestatud ja reserveeritud tööstuspiirkondi. 2.2.4. Tööstusobjektide ja -hoonete (sh suuremad põllumajanduslikud tootmisobjektid) ning ladude paigutamine toimub kehtestatud detailplaneeringu alusel. 2.2.5. Keskkonda ohustada võiva tööstuse (sh laoplatsid) või teeninduse rajamisel tuleb koos detailplaneeringuga koostada keskkonnamõjutuste hinnang. 2.2.6. Väiksemate hoonete (nendeks loetakse hooned, mis on kuni kahekorruselised ja väiksemad kui 300 m2 üldpinnaga) püstitamisel detailplaneeringu koostamist ei nõuta. 2.2.7. Hajaasustusega piirkondades rajatakse kommunikatsioonid üldjuhul kinnistu valdaja poolt. Kommunikatsioonide projektid tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja vastavate ametkondadega. 2.3. Ehitamine tiheasustusaladele 2.3.1. Tiheasustusaladeks vallas on määratud Pärnu-Jaagupi alev, Libatse küla ja Vahenurme küla. 2.3.2. Nendel aladel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik: 2.3.2.1. uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2.3.2.2. olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 2.3.2.3. maa-alade kruntideks jaotamise korral. 2.3.3. Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 2.3.3.1. tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2.3.3.2. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 2.3.3.3. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 2.3.3.4. mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 2.3.3.5. muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. 2.3.4. Elamuehituse edasisel arendamisel tuleb lähtuda asulate struktuuri kompaktsemaks muutmise vajadusest. 2.3.5. Esmalt ehitatakse täis asulate vabad ehituskrundid. 2.3.6. Seejärel toimub elamuehitus: 2.3.6.1. Sinilille, Ülase ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahelisele maa-alale ning läänepoolsetele maa-aladele Pärnu-Jaagupi alevis; 2.3.6.2. lasteaed-algkooli tagusele maa-alale Libatse külas; 2.3.6.3. olemasolevate Priit-tüüpi ühepereelamute, töökoja tee ja Kalli maantee vahelisele maa-alale Vahenurme külas. 2.3.7. Asulate elamupiirkondade täisehitamisel tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus. 2.4. Ehitamisele esitatavad nõuded 2.4.1. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ja ajutise ehitamise korral. 2.4.2. Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise või ajutise ehitise ehitamise korral. 2.4.3. Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale kirjaliku taotluse alusel. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. 2.4.4. Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. 2.4.5. Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele. 2.4.6. Ehitise omanik on kohustatud esitama vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. 2.4.7. Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri koodide või isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta. 2.4.8. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima punktis 2.4.5 sätestatut. 2.4.9. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 2.4.9.1. ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2.4.9.2. olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis. 2.4.10. Väikeehitise ja ajutise ehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba. 2.4.11. Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavat ametisikut püstitatud väikeehitistest, millele ei taotletata kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. 2.4.12. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutisi ehitisi võib ehitada kogu valla territooriumi ulatuses seadusega kehtestatud korras. 2.4.13. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 2.4.13.1. ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m 2; 2.4.13.2. muudetakse ehitise tehnosüsteeme; 2.4.13.3. ehitatakse ümber eluruume, muudetakse nende planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse vaheseintesse või lammutatakse mittekandvaid vaheseinu; 2.4.13.4. tiheasustuses ehitatakse tarasid ja piirdeid kinnistu tänavapoolses osas, kui see ei ole ette nähtud ehitusprojektiga, millele on väljastatud ehitusluba. 2.4.14. Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. 2.4.15. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest hiljemalt kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. 2.4.16. Eramu kinnistul, kui selle kinnistu ja hoonestuse kohta ei ole arhitektuuri- ja muinsuskaitselisi või muid piiranguid ja ettekirjutusi, võib omanik ilma loata: 2.4.16.1. teha elamus ja kõrvalhoones väikesemahulisi muudatusi, ilma et muutuks hoone või rajatise välisilme, otstarve ja maht, väheneks põhikonstruktsioonide vastupidavus, suureneks tuleohtlikkus ja halveneks hoone sanitaar-hügieeniline seisund ning ei saaks kahjustatud ehitisele kehtestatud erinõuded; 2.4.16.2. teha madalhaljastust ning paigaldada väikevorme ja teisi kujunduselemente; 2.4.16.3. lammutada õigusliku aluseta ehitatud ehitisi ja ajutisi ehitisi. 2.5. Ehitusprojekt 2.5.1. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 2.5.2. Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt, kes vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele. 2.5.3. Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 2.5.3.1. detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning vallavolikogu kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2.5.3.2. detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. 2.5.4. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast alates. Projekteerimistingimused avalikustatakse vallamaja teadetetahvlil. 2.5.5. Ehitusuuringuid tegev ettevõtja on kohustatud ehitusuuringute tulemused esitama vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule hiljemalt kümne päeva jooksul ehitusuuringute lõpetamise päevast alates. 2.6. Ehitusluba 2.6.1. Ehitusluba on vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku nõusolek: 2.6.1.1. püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2.6.1.2. laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 2.6.1.3. rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 2.6.1.4. lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. 2.6.2. Ehitusloa väljastab või keeldub selle väljastamisest hiljemalt 20 päeva jooksul või tunnistab kehtetuks hiljemalt 10 päeva jooksul vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik seadusandlusega kehtestatud korras. 2.6.3. Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud punktis 2.6.4 nimetatud juhul. 2.6.4. Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast alates. 2.7. Ehitise kasutusluba 2.7.1. Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kasutamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. 2.7.2. Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõutele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. 2.7.3. Kasutusloa väljastab või keeldub selle väljastamisest hiljemalt 20 päeva jooksul või tunnistab kehtetuks hiljemalt 10 päeva jooksul vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik seadusandlusega kehtestatud korras. 2.7.4. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. 2.7.5. Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud ajutise ehitise puhul. 2.7.6. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. 2.8. Nõuded olemasolevatele ehitistele 2.8.1. Ehitistel ja ehituskruntidel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassadielemendid, tarad ning piirded peavad olema terved ja nõetekohaselt värvitud. 2.8.2. Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. 2.8.3. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. 2.8.4. Punktis 2.8.3 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise sihtotstarbe muutmiseks, esitades vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. 2.8.5. Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne ehitusseaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda kuni 2003. aasta 31. detsembrini ehitusluba või kasutusluba seadusandlusega kehtestatud korras. 2.9. Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete, ehitusloa ja kasutusloa väljastamine Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete, ehitusloa ja kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu seadusandlusega kehtestatud korras. 2.10. Vastutus ehitusmääruse rikkumise eest Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa seadusandlusega ettenähtud karistuse. 2.11. Lõppsätted 2.11.1. Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 19. jaanuari 2000. a määrus nr 2 «Halinga valla ehitusmääruse kinnitamine» (KO 2000, 8, 158). 2.11.2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Rein PÕLD