Sotsiaalminister — Selgituste kinnitamisest Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a. määruse nr. 203 "Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta" rakendamiseks — RT, 1991, 35, 441

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium määrab: Kinnitada selgitused Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a. määruse nr. 203 "Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta" rakendamiseks. Eesti Vabariigi sotsiaalminister A. KUDDO Tallinn,4. oktoobril 1991. Nr. 20. Selgitused Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a. määruse nr. 203 "Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta" rakendamiseks. Seoses Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a. määruse nr. 203 "Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta" rakendamisega Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium selgitab: 1. Nimetatud määrusega reguleeritakse vabariiklikust või omavalitsuse eelarvetest finantseeritavate haridus-, tervishoiu-, kultuuri-, sotsiaalhooldus-, riigivalitsemis- ja teiste asutuste ning organisatsioonide töötajate töötasustamise korda. 2. Töötasustamissüsteemi aluseks on ühtne eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate palgaastmestik, mis lähtub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 1. juulist 1991. a. kehtestatud minimaalsest kuupalgast 200 rubla. 3. Palgaastmestik ja töötajate palgaastmete koondjaotus on antud üldistatud kujul ning ta on ette nähtud kasutamiseks ministeeriumides, riiklikes ametites ja teistes keskasutustes oma haldusalas olevate eelarveliste asutuste ja organisatsioonide diferentseeritud palgaastme jaotuste, palgaskeemide ja palgajuhendite koostamisel. 4. Palgaastmestiku rakendamise kord näeb ette, et: 4.1. Valitsus korrigeerib regulaarselt miinimumpalga suurust arvestades elukalliduse indeksit ja vahendite olemasolu. Kehtestatud miinimumpalgast on kohustatud kinni pidama kõik Eesti ettevõtted, asutused ja organisatsioonid. Lähtudes miinimumpalgast korrigeeritakse palgaastmestikku ning vajadusel täiendatakse töötajate palgaastmete koondjaotust. 4.2. Ministeeriumid, riiklikud ametid ja teised keskasutused, kelle haldusalas on eelarvelisi asutusi ja organisatsioone, kehtestavad kooskõlastatult Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumiga detailiseeritud palgaastme jaotused või palgaskeemid ning palgajuhendid lähtudes valitsuse poolt kinnitatud palgaastmestikust ja töötajate palgaastmete koondjaotusest. 4.3. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium jälgib kooskõlastuste andmisel optimaalsetest palgaproportsioonidest kinnipidamist, annab metoodilisi juhtnööre palgaskeemide ja -juhendite koostamiseks, valmistab valitsusele ette materjale palgaastmestiku korrigeerimise ja palgaastmete koondjaotuse muutmise kohta. 4.4 Eelarvelised asutused ja organisatsioonid rakendavad harukondlike palgajuhenditega ettenähtud palgakorralduse seostatuna konkreetse töö, ametikohtade ja töötajatega, tagades eraldatud palgavahendite otstarbekohase jaotamise. 5. Ametikohtade ja kutsealade kvalifikatsiooninõuete püstitamisel ning palgaastmete detailiseerimisel tuleb eeskätt arvestada töö sisu ja tegelikult tehtavat tööd. Tuleb arvestada ka seda, millist eri- või üldharidustaset, samuti eelnevaid töökogemusi ja vilumusi antud ametikohal või kutsealal töötamine vältimatult nõuab. Lubamatu on ameti- ja kutsenimetuste formaalne, töö sisu ja keerukusega mitteseonduv kasutamine (näiteks inseneri, ökonomisti jt. ametinimetuste kasutamine vastavat haridust mittenõudvate tööde puhul). Kui kõrgharidust nõudval ametikohal töötab edukalt nimetatud hariduseta, kuid praktiliste kogemustega töötaja või madalamat haridustaset nõudval ametikohal kõrgharidusega töötaja, tuleb nende palk määrata vastavale ametikohale ettenähtud palgaastmete piires lähtudes töö tegelikust sisust. 6. Palgamäärade tööstaaži järgi diferentseerimise kasutuselevõtu küsimuse oma hariduses olevates asutustes ja organisatsioonides otsustavad üldjuhul ministeeriumid ja teised keskasutused olenevalt vajadusest, otstarbekusest ja rahalistest võimalustest. Selle rakendamisel nähakse palgajuhendites ette tööstaaži arvestamise ja palgamäärade diferenseerimise konkreetsed tingimused. Riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organite ning prokuratuuri-, kohtu- ja notarjaditöötajate ametipalkade astmesisest diferentseerimist tööstaaži järgi 1991.aastal ei rakendata. Tööstaaži arvestus nende töötajate osas viiakse sisse pärast riigiteenistuja seaduse vastuvõtmist. Palgaastmete astmesisesel diferentseerimisel tööstaaži järgi tuleb arvestada mitte üldist vaid erialastaaži, mille jooksul omandatud kogemused ja vilumused suurendavad antud ametikohal või kutsealal töötamise tulemuslikkust ja motivatsiooni. Sõltuvalt kutsealade spetsiifikast ning erialastaaži tuvastamise meetodist (atesteerimised, ümbervalimised jne.) võib näha ette ka teisi jaotussüsteeme palgaastmestiku üldparameetrite piires (15 aasta järel 21% palgatõusu). Üldjuhul vastab erialastaaž antud asutuses või organisatsioonis töötatud aastatele samal või töö iseloomu poolest lähedastel ametikohtadel. Enne antud asutusse või organisatsiooni tööleasumist omandatud eriala kogemused tehakse kindlaks haridust või kutset tõendava dokumendi ja tööraamatu alusel. Erialastaaži arvestamise küsimuse igal konkreetsel juhul otsustab asutuse või organisatsiooni juht arvestades kõrgemalseisva organi palgajuhendis antud tingimusi. 7. Palgajuhendite koostamisel tuleb kriitiliselt üle vaadata senised NL-i süsteemist pärinevad normatiivse iseloomuga palgakorraldust puudutavad aktid (ameti- ja kutsenimetused, struktuurid, tüüpkoosseisud, töötajate arvu- ja koormusnormid, klassifitseerimine järkudesse, klassidesse, astmetesse jne.) ning neid rakendada vaid juhul, kui nad sobivad Eesti Vabariigi tingimustesse. 8. Uue palgasüsteemi rakendamisel tuleb silmas pidada, et astmestikujärgne palk peaks moodustama võimalikult suurema osa kogupalgast (sissetulekust),s.t. et lisatasude, palgalisandite, preemiate jt. hüvituste osatähtsus ei tohi olla ülemäära suur. Vajalik on määratleda, milline on antud ametikoha- või kutsealajärgne täistöö ja sellest tulenevalt kujundada täispalk. Lisatasude, palgalisandite ja preemiatega tuleb hüvitada esmajoones seda osa tööst, mis ületab tööülesannetega ettenähtut, mis ei ole püsiva iseloomuga ja mida ei ole võimalik või otstarbekohane arvesse võtta astmejärgse palga kujundamisel. Soovitav on loobuda üleüldistest preemiatest. Seniste preemiate asemel võiks töötasustamise juhenditega näha ette võimaluse palgavahendite olemasolu korral maksta töötajatele "jõuluraha", näiteks 0,5-1,0 ameti(kuu)palga ulatuses. Mõeldav on maksta samas suurusjärgus ka puhkuse lisaraha, millest osa võib maksta enne ja osa pärast puhkust. 9. Asutuse või organisatsiooni siseselt on üldiselt samalaadset tööd tegevate ja sama ameti- või kutsenimetusega töötajate palgaastmete diferentseerimisel soovitav töötajatel, kelle töö on asutuse keskmisest keerukam või vastutusrikkam, suurendada palgataset ühe-kahe astme võrra, keskmisest lihtsama töö korral võib palgataset vastavalt vähendada. 10. Tööliste töötasustamisel tuleb arvestada ettevõtetele kehtivaid tunnitasude alammäärasid, millest lähtudes kehtestatakse asutuses konkreetsed tunnitasumäärad. Tööliste kuupalkade määramisel tuleb arvestada koondjaotuses toodud palgaastmete piire. 11. Eelarveliste vahendite eraldamisel ning asutuste ja organisatsioonides kasutamisel tuleb lähtuda tegelikult vajalike ametikohtade järgi kinnitatud koosseisudest ning neile palgajuhenditega ettenähtud palgaastmete keskmistest palgamääradest. Lubamatu on vakantsete ametikohtade arvel põhjendamatut kõrgete astmete rakendamine. Ajutiselt puuduvate asendamise korral tööülesannete täitmisel väiksema arvu töötajatega võib lisatöö eest maksta lisatasu. 12. Palgaastmestik ja palgaastmete koondjaotus võivad olla eeskujuks ka isemajandavatele ettevõtetele oma töötajate palgaastmete ja eriti nende omavaheliste proportsioonide kujundamisel.