Vabariigi Valitsus — Salajasuse režiimi tagamise ning riiklike saladuste hoidmise abinõude väljatöötamise ja rakendamise kohta

Vältimaks salajase informatsiooni läbiimbumist, millel võivad olla rasked tagajärjed Eesti Vabariigi julgeolekule ning majanduslikele ja poliitilistele huvidele, kehtestada, et

1) vastutus salajasuse režiimi tagamise ning riiklike saladuste hoidmise abinõude väljatöötamise ja rakendamise eest pannakse Eesti Vabariigi ministeeriumide, keskasutuste, riiklike ametite ning maa- ja linnavalitsuste, asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete juhtidele;

2) salajasuse režiimi tagamise abinõude väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning selle režiimi järgimise pidevaks kontrollimiseks pidada vajalikuks, et Eesti Vabariigi ministeeriumides, keskasutustes, riiklikes ametites ning maa- ja linnavalitsustes, asutustes, organisatsioonides ja ettevõtetes oleks töö mahust olenevalt vastutav töötaja (vastutavad töötajad).

Kui salajase asjaajamise maht on väike, tegeleb salajaste dokumentide arvestuse ja hoidmise ning salajasuse režiimi tagamise abinõudega juht isiklikult või põhitöö kõrvalt kohakaasluse alusel selleks spetsiaalselt määratud töötaja; seejuures tuleb tagada salajasuse režiimi järgmiseks vajalikud tingimused;

3) Eesti Vabariigi ministeeriumide ja keskasutuste juhtidel määrata ühe kuu jooksul kindlaks salastatavate andmete loetelud;

4) Eesti Vabariigi Siseministeeriumil töötada koos Eesti Vabariigi Riigikantseleiga kuni Eesti Vabariigi salajase informatsiooni kaitse seaduse vastuvõtmiseni kahe kuu jooksul välja "Eesti Vabariigi ministeeriumides, keskasutustes, riiklikes ametites ning maa- ja linnavalitsustes, asutustes, organisatsioonides ja ettevõtetes salajasuse režiimi tagamise ajutine juhend";

5) Eesti Vabariigi Siseministeeriumil töötada koos Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumiga välja ja esitada 1.jaanuariks 1992.a. Eesti Vabariigi Valitsusele salajase informatsiooni kaitse seaduse eelnõu.

Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN