Sotsiaalminister — Üksikisikute välisriikidesse töölemineku registreerimise korra kinnitamisest — RT, 1991, 11, 167

1. Lähtudes Eesti Vabariigi Valitsuse 24. mai 1990. a. määrusega nr. 104 kinnitatud "Üksikisikute välisriikides õppimise ja töötamise ajutisest juhendist" (EV Teataja 1990, nr. 17, art. 275) kinnitada üksikisikute välisriikidesse töölemineku registreerimise kord. 2. Tühistada Eesti Vabariigi sotsiaalministri käskkiri 1. juunist 1990. a. üksikisikute välisriikidesse töölemineku registreerimise korrast. Minister A. Kuddo Tallinn, 26. veebruaril 1991. Nr.6. Üksikisikute välisriikidesse töölemineku registreerimise kord I. Üldalused 1. Käesolev kord lähtub Eesti Vabariigi Valitsuse 24. mai 1990. a. määrusega nr. 104 kinnitatud "Üksikisikute välisriikides õppimise ja töötamise ajutisest juhendist". 2. Kõik Eesti Vabariigist välisriikidesse tööle minevad üksikisikud kuuluvad kohustuslikus korras registreerimisele Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumis, kes jääb ka vastava andmepanga pidajaks (vt. ka registreerimisõiguse delegeerimine). 3. Välisriikidesse õppima siirdujaid registreerib Eesti Vabariigi Haridusministeerium vastavalt nende poolt kehtestatud korrale. 4. Registreerimise aluseks on välisriigi tööandja kirjalik kutse üksikisiku töölevõtmiseks, mis sisaldab nii välisriigi kui ka Eesti Vabariigi poolt nõutavad rekvisiidid (vt. p. III 2.). 5. Registreerimine on ühekordne akt teatavaks kindlaks ajaperioodiks ühe kindla tööandja juures. Tööperioodi või tööandja muutumisel tuleb registreerimist korrata. 6. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 8. mai 1990. a. määrusele nr. 90 (EV Teataja 1990, nr. 15, art. 250) kuulub tööhõive korraldamine välisriikides litsentsimisele kuuluvate tegevusalade loetelusse. II. Registreerimisõiguse delegeerimine 1. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil on õigus delegeerida registreerimisõigus teistele keskasutustele, ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (edaspidi juriidilised isikud). 2. Üksikisikut välisriiki tööle saatvaks organisatsiooniks (lähetajaorganisatsiooniks) on juriidiline isik, kes vahetult suunab üksikisiku välisriiki töötama ja kellel on selleks vastav tegevuslitsents. 3. Tervishoiuministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate meditsiiniasutuste töötajate (kutsega arstid, meditsiiniõed jt.) välismaale tööleminekut registreerib Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium sotsiaalministeeriumi 7. septembri 1990. a. käskkirja nr. 12 alusel, millega delegeeriti tervishoiuministeeriumile registreerimise õigus. 4. Seoses Soome Tööministeeriumi poolt kehtestatud soodustustega soome rahvusest kodanike (passis rahvus - soomlane) ja nende perekonnaliikmete Soome töölesiirdumisel, on viimaste registreerijaks vastavad seltsid ja liidud (Eesti Ingerisoomlaste Liit, Eesti Soomlaste Liit jne.), kes tagavad soome rahvusest isikutele tehtud soodustuste realiseerimise. 5. Kõik registreerimisõigust omavad juriidilised isikud on kohustatud edastama andmed välisriikidesse töötama siirdunud isikute kohta Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumile iga kalendrikuu 5. kuupäevaks (eelmise kuu kohta). III. Registreerimise kord 1. Registreerimisel välisriiki tööleminekuks töövõtulepingu alusel (kui lähetajaks on vastavat tegevuslitsentsi omav juriidiline isik) tuleb esitada: a) Töövõtuleping, kus on näidatud: 1.1. riik, kus töid tehakse; 1.2. firma nimetus ja tema rekvisiidid; 1.3. tööde maht; 1.4. tööde iseloom (milliseid töid või teenuseid tehakse); 1.5. tööde tegemise periood; 1.6. tööde tegemiseks vajalik töötajate arv; 1.7. andmed töövõtjate töö tasustamise kohta (palk või päevaraha rahalises väljenduses); 1.8. töörežiim (töötundide arv päevas või nädalas, puhkepäevade arv nädalas); 1.9. majutamis-, toitlustamis- ja transporditingimused (üüri suurus, võimalikud toitlustussoodustused, vajadusel ka transpordikulud). 2. Registreerimisel välisriiki tööleminekuks töölepingu alusel tuleb esitada: a) pass; b) nõudmisel tööraamat; c) tööandja kirjalik kutse isiku töölevõtmiseks, kus on näidatud töövõtja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja aadress; 2.1. riik, kuhu tööle minnakse; 2.2. firma nimetus ja tema rekvisiidid; 2.3. töötamise periood (kestvus); 2.4. andmed töötasu kohta (töötasu tunnis, päevas väi kuus rahalises väljenduses); 2.5. töörežiim (töötundide arv päevas või nädalas, puhkepäevade arv nädalas); 2.6. majutamis-, toitlustamis- ja transporditingimused (üüri suurus, võimalikud toitlustussoodustused, vajadusel ka transpordikulud); 2.7. kutsuja allkirja notariaalne kinnitus (vormistatud välisriigis). 3. Registreerimise vormiliseks aktiks on eellepingule pandav tempel registreerimise numbri, kuupäeva ja registreerija allkirjaga juhul, kui töökutse vastab III osa punktide 1 või 2 nõuetele ja kui selle on aktsepteerinud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. IV. Väljasõidudokumentide (välispassi ja väljasõiduviisa) vormistamine 1. Pärast registreerimist taotleb üksikisik endale vastava välisriigi konsulaadi kaudu töötamisloa, seejärel vormistatakse vajaduse korral lähetajaorganisatsiooni keskasutuse kaudu välispass, Eesti Vabariigist väljasõidu ja välisriiki sissesõidu viisa. 2. Väljasõidudokumendid vormistatakse pärast tööloa aktsepteerimist välisriigi pädeva ametiasutuse poolt Eesti Vabariigi Siseministeeriumi välispassiosakonnas lähetajaorganisatsiooni taotlusel. 3. Sotsiaalministeeriumi vahendusel antakse üksikisikute väljasõidudokumentide vormistamisel eelisõigus spetsialistidele, kvalifitseeritud tööjõule jt., kelle välismaal töötamisel omandatud kogemusi saab rakendada Eesti Vabariigi majanduselu arendamisel, samuti pensionäridele, koduperenaistele, vaeguritele, töötuile (NB! vt. töötu mõistet). 4. Välismaale töölesiirdujate gruppe (alates 2 inimesest) registreeritakse sotsiaalministeeriumis vaid garantiikirja alusel, mille annab isikutele nende töökoha keskasutus või elukohajärgne valitsemisorgan, kus viimased garanteerivad väljasõidudokumentide vormistamise välismaale tööleminejatele nende käsutuses olevate võimaluste kaudu. 5. Kui välismaale siirduvad tööle mõlemad abikaasad, siis vormistatakse väljasõidudokumendid lastele sotsiaalministeeriumi vahendusel juhul, kui tööandja kutses on vastav märge laste kutsumise kohta. 6. Sotsiaalministeeriumi vahendusel ei vormistata väljasõidudokumente isikutele, kes ei ole järginud välismaale töölesiirdumise registreerimise ametlikku korda. V. Registreerimisest keeldumine ja selle vaidlustamine 1. Registreerimisest võib keelduda järgmistel juhtudel: 1.1. kui pole täidetud punktides 10 ja 11 esitatud tingimused; 1.2. kui tööandja on eellepingus eiranud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide töörežiimi ja töö tasustamise põhimõtteid; 1.3. kui Eesti Vabariigi Valitsus, lähtudes üldriiklikest huvidest, kehtestab piirangud või kvoodid välisriikides töötamise osas; 1.4. kui isik esitab anda kohta valeandmed; 1.5. kui isik keeldub tasumast dokumentide vormistamise ja registreerimise kulusid; 1.6. kui töötamine välisriigis ei ole seotud lähetajaorganisatsiooni põhitegevusega; 1.7. registreerimisest keeldumise puhul võib isik selle Eesti Vabariigis kehtivas seadusandluses ettenähtud korras vaidlustada 10 päeva jooksul, arvates registreerimisest keeldumise kuupäevast. VI. Vastutus registreerimata töötamise eest Registreerimata töötamise eest välisriigis kannab vastutust nii juriidiline isik kui ka üksikisik vastavalt Eesti Vabariigis ja välisriigis kehtivale seadusandlusele. VII. Muud küsimused 1. Juhul kui üliõpilane siirdub välismaale tööle õppeperioodil, peab ta sotsiaalministeeriumile esitama õppeasutuse kirjaliku nõusoleku. 2. Talunike töölesiirdumisel välismaale tuleb neil esitada kohaliku taliliidu või maakonnavalitsuse soovitus koos väljasõidudokumentide vormistamise garantiiga. 3. Kompenseerimaks kulutusi seoses isiku registreerimise ja dokumentide vormistamisega on isik kohustatud tasuma kohalikus valuutas registreerimise ja vormistamise tasu vastavalt kinnitatud hinnakirjale (Eesti Vabariigi Riikliku Hinnaameti teenuste hinnakiri nr. 9/75 9. juulist 1990. a.). 4. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil on õigus teha korrektiive käesolevas registreerimise korras vastavalt vajadusele.