Vabariigi Valitsus — Kirgiisi NSV valitsuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse vahel koostöö kokkuleppe kohta Kirgiisi NSV valitsuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostööarendamise kokkulepe

Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi NSV valitsuse majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö arendamise kokkulepe Kirgiisi NSV Valitsuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse vahel 28.septembril 1990.a. sõlmitud majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö arendamise kokkuleppe (juurde lisatud) täitmiseks: 1. Eesti Vabariigi ministeeriumidel ja riiklikel ametitel: 1) töötada kahe kuu jooksul kooskõlastatult Kirgiisi NSV vastavate ministeeriumide ja ametkondadega välja ning esitada Eesti Vabariigi Majandusministeeriumile ja Eesti Vabariigi Materiaalsete Ressursside Ministeeriumile ettepanekud koostöö laiendamise kohta oma tegevusvaldkonnas; 2) tagada 1991.aastaks hankelepingute sõlmimine oma halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning Kirgiisi NSV territooriumil asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vahel. 2. Eesti Vabariigi Materiaalsete Ressursside Ministeeriumil (tootmistehnilise otstarbega toodangu osas), Eesti Vabariigi Kaubandusministeeriumil koos Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumiga (tarbekaupade ja põllumajandussaaduste osas) ja Eesti Vabariigi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumil (naftasaaduste, kütuse ja kergetööstustoorme osas) kooskõlastada 15.märtsiks 1991.a. Kirgiisi NSV vastavate ministeeriumide ja ametkondadega kaupade sisse- ja väljaveo 1991.aasta bilansid (nomenklatuur, kogused) ja esitada need 20.märtsiks 1991.a. läbivaatamiseks Eesti Vabariigi Valitsuse kaubavahetuse korraldamise komiteele. 3. Eesti Vabariigi Valitsuse kaubavahetuse korraldamise komiteel korraldada hankelepingute sõlmimist ja täitmist kajastava infopanga loomine. 4. Kontroll käesoleva korralduse täitmise üle panna Eesti Vabariigi ministrile E. Lippmaale. Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. Leimann ------ Kirgiisi NSV valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö arendamise kokkulepe Kirgiisi NSV valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi nimetatakse "pooled"), juhindudes Kirgiisi NSV ja Eesti Vabariigi seadusandlusest ning Kirgiisi NSV ja Eesti Vabariigi normatiivaktidest, lähtudes poliitilisest ja majanduslikust iseseisvusest, arvestades traditsioonilisi majandus-, teadus- ja tehnikaalaseid sidemeid, vastastikku kasuliku koostöö pikaajalisi kogemusi, samuti kaubavahetuse praegust taset ja struktuuri, suurendamaks mõlema poole majandusorganite, ettevõtete ja organisatsioonide huvi vastastikku kasulike majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö pikaajalise ja stabiilse arengu vastu sõlmivad majanduse tervendamiseks, tootmise efektiivsuse suurendamiseks ja tarbijaturu küllastamiseks käesoleva Kirgiisi NSV ja Eesti Vabariigi valitsuste vahelise majandus-, teadus-, tehnika ja kultuurialase koostöö arendamise kokkuleppe: Artikkel 1 Pooled leppisid kokku arendada vastastikuseid suhteid vastavate lepingute, kokkulepete või protokollide alusel, mis sõlmitakse poolte, samuti ettevõtete, organisatsioonide, asutuste ning territoriaalsete (munitsipaal-) või riigivalitsemisorganite ja teiste subjektide vahel nende pädevuse piires. Nimetatud subjektid kannavad täit vastutust oma kohustuste täitmise eest. Artikkel 2 Arvestades Kirgiisi NSV ja Eesti Vabariigi vahel väljakujunenud majandussidemeid ja kaubavahetust, leppisid pooled kokku, et 1991.aasta vastastikuste hangete tagamise põhiprintsiibiks on nende majandussidemete säilitamine ja laiendamine, mis aastail 1989-1990 on pooltel välja kujunenud toodangu ja kaupade hankijate ning saajate vahel. Artikkel 3 Koostöös võivad osaleda vabariikide territooriumil paiknevad ettevõtted ja organisatsioonid, olenemata omandivormist ja ametkondlikust alluvusest. On võimalik moodustada ühisettevõtteid. Poolte kokkuleppel võivad koostöös osaleda väljaspool vabariigi territooriumi paiknevad ettevõtted ja organisatsioonid, samuti partnerid välisriikidest. Artikkel 4 Pooled leppisid kokku rajada koostöö toodangu ekvivalentse vahetuse printsiipidele. Kasutada 1991.aastal vastastikuste hangete eest tehtavates arveldustes kehtivaid hinnakirju ja leppehindu, mis kooskõlastatakse ja määratakse kindlaks vastavate kokkulepete ja protokollidega. Pooled hoiduvad tegevusest, mis võiks tekitada teineteisele majanduslikku kahju. Artikkel 5 Pooled leppisid kokku laiendada edaspidi koostööd järgmistes suundades: - tähtsamate toodete ja kaupade vahetamine, koopereerumine ja spetsialiseerumine - Kirgiisi NSV Riikliku Varustuskomitee, Kirgiisi NSV Kaubandusministeeriumi, Kirgiisi NSV Plaanikomitee ning Eesti Vabariigi Materiaalsete Ressusrsside Ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Kaubandusministeeriumi vahel; - tööstuse valdkonnas - Kirgiisi NSV Kergetööstusministeeriumi, Kirgiisi NSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi ning Eesti Vabariigi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi vahel; - rahanduse valdkonnas - Kirgiisi NSV Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi vahel; - hariduse, teaduse ja tehnika valdkonnas - Kirgiisi NSV Haridusministeeriumi, Kirgiisi NSV Teaduste Akadeemia ning Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi ja Eesti Teaduste Akadeemia vahel; - põllumajanduse ja põllumajandustoorme töötlemise valdkonnas - Kirgiisi NSV Riikliku Põllumajanduse ja Toiduainete Komitee ja Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi vahel; - meditsiini ja tervishoiu valdkonnas - Kirgiisi NSV Tervishoiuministeeriumi ja Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi vahel; - kultuuri, spordi ja turismi valdkonnas - Kirgiisi NSV Kultuuriministeeriumi, Kirgiisi NSV Riikliku Kehakultuuri-, Spordi- ja Turismikomitee ning Eesti Vabariigi Kultuurimisteeriumi, Eesti Vabariigi Riikliku Spordiameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Turismiameti vahel; - õiguskaitse- ja seadusandlike organite tegevuse koordineerimise valdkonnas - Kirgiisi NSV Justiitsministeeriumi ja Kirgiisi NSV Siseministeeriumi ning Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Eesti Vabariigi Siseministeeriumi vahel; - välismajandussidemete valdkonnas - Kirgiisi NSV Riikliku Välismajandussidemete Komitee ja Eesti Vabariigi Riikliku Välismajandusameti vahel; - ökoloogia valdkonnas - Kirgiisi NSV Riikliku Looduskaitsekomitee ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi vahel. Artikkel 6 Pooled leppisid kokku, et nende territoriaalsed valitsemisorganid, ettevõtted, organisatsioonid, asutused ja teised majandussubjektid peavad teatud piiranguid omavate toodete ja kaupade vastastikku kasulike hankelepingute sõlmimisel nägema ette nende sisse- ja väljaveo ainult mõlema vabariigi pädevate organite loal. Artikkel 7 Pooled leppisid kokku, et kaitsmaks siseturgu ja vältimaks elanikkonna huvide kitsendamist esmatarbekaupadega varustamisel teatavad nad õigeaegselt oma tegevusest siseturu reguleerimisel ja võtavad ühiselt tarvitusele abinõud tõkestamaks majandussubjektide tegevust, mis on suunatud ühe poole huvide kitsendamisele. Artikkel 8 Pooled leppisid kokku luua andmepank sõlmitud lepingute ja nende täitmise kohta. Artikkel 9 Pooled pidasid vajalikuks avada Kirgiisi NSV alaline esindus Tallinnas ja Eesti Vabariigi alaline esindus Frunzes. Artikkel 10 Käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise päevast. Kokkuleppe võib lõpetada ühe poole soovikohaselt, kuid mitte enne kolme kuu möödumist vastava avalduse saabumisest. Kokkulepe koostati Frunzes ja Tallinnas kolmes eksemplaris vene, kirgiisi ja eesti keeles, kusjuures kõik need tekstid on ühesuguse jõuga. Kokkulepe kirjutati alla 28.septembril 1990.aastal. Kirgiisi NSV Ministrite Nõukogu esimees A. Džumagulov Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. Savisaar