Keskkonnaminister — Looduskasutuse maksustamise rakendamise korra kinnitamise kohta — RT, 1991, 11, 166

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. määruse nr. 237 "Looduskasutuse maksustamise korra kohta" (Riigi Teataja 1990, nr. 20, art. 238) punktile 5 Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium määrab: 1. Kinnitada loodusvarade ja saastemaksu ning metsamaa hüvituse rakendamise kord vastavalt käesoleva määruse lisadele 1 kuni 8. 2. Kehtestada määruse punktis 1 toodud rakendamise kord 1. detsembrist 1990. a. Kooskõlastatud Kooskõlastatud Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga Eesti Vabariigi Metsaametiga 13. detsembril 1990. a. 13. detsembril 1990. a. Tallinn, 13.detsembril 1990. Nr.3. Lisa 1 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjalide varude kasutusmaksu rakendamise kord 1. Kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjalide varude kasutamise ja nende kasutamiskõlbmatuks muutmise maksustamise aluseks on Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisas 1 kehtestatud maksumäärad. 2. Maksustamisele kuuluvad loodusvarade kasutusloaga (mäeeraldisega, kaevandamisloaga) ettevõttele kaevandamiseks eraldatavad varud (tegutsevas ettevõttes maksu kehtestamise momendil olevad jääkvarud), mis on korrigeeritud ekspluatatsioonilise geoloogilise uuringu ja kaevandamise andmetel ja fikseeritud ettevõtte varude bilansis. 3. Maavarade kadude eest uute ehitiste kaitseks jäetavates tervikutes maksustatakse objekti valdaja, sh. mäetööstusettevõte. 4. Tegevuse eest, mille tagajärjel maavara risustub võib hävib, maksustatakse süüdlane. Maavara hävitamisega võrdsustatakse maavara kaevandamine ilma kasutusloata (mäeeraldiseta, kaevandamisloata) või väljaspool selle piire, v. a. seadusandluses ettenähtud juhtumid, mille puhul kasutusluba ei nõuta. 5. Maksustatav tootmistegevuses kasutatud kohalike looduslike ehitusmaterjalide varu (toodang instrumentaalmõõdistamise järgi ja kaevandamiskaod) määratakse kord aastas ettevõttes peetava algarvestuse (varude liikumise arvestus) alusel. Varude liikumise arvestuse eeskirjade rikkumise avastamisel on mäetööstusettevõte kohustatud arvestama maavarade kasutamist ja kaitset kontrolliva riikliku organi ettekirjutust järgmise aruande koostamisel, makstes ühtlasi tasumata jäänud summa. 6. Maksustamine varude mittekasutatavaks muutmise eest ehitiste kaitsetervikutes toimub varude ehitamise loa vormistamisel. Maksu suuruse arvutab taotleja tellimisel loa väljaandja lähtudes geoloogilises aruandes määratud kihindi tootlikkusest, terviku suurusest ja maksumäärast. Varude ehitamise luba antakse taotlejale välja pärast maksu tasumist. 7. Maksustamine maavara konditsionaalsuse rikkumise (risustamise ja hävitamise) eest toimub maavarade kasutamist ja kaitset kontrolliva riikliku organi poolt koostatud akti alusel. 8. Kõrgendatud (neljakordset) maksumäära rakendatakse kaevandamiskadude eest, varude eest ehitiste kaitsetervikutes ja maavara risustamise ja hävitamise eest. Maksu arvutamisega tekkivad lahkhelid lahendab Eesti Keskkonnaministeerium. 9. Maksu kvartaalse jaotuse määrab loodusvara kasutaja planeeritava maavara kasutamise järgi. Maksu kvartaalne jaotus esitatakse maakonna (vabariikliku linna) maksuametile aruandeaasta 15.jaanuariks. 10. Aastamaksu arvestus esitatakse maksuametile järgneva aasta 15.veebruariks, kusjuures lõplik maksusumma eelneva aasta eest määratakse käesoleva juhendi punkti 5 alusel. Enammakse eelmise aasta eest arvestatakse maha järgneva aasta I kvartali maksetest, vähemmakse liidetakse järgneva aasta I kvartali maksega. 11. Plaaniline maks tasutakse kord kvartalis maksuperioodi teise kuu 25. kuupäevaks. 12. Eelarvesse maksmisele kuuluvate ja tegelikult makstud loodusvarade maksu summade arvestust peetakse maksuametis. 13. Maksu rakendamisel aruandeaasta keskel arvutatakse esimese aasta maks aastaaruande põhjal proportsionaalselt maksu kehtivuse kalendripäevade arvule. Maksu kvartaalne jaotus aasta lõpuni jäävate kvartalite eest esitatakse 1 kuu jooksul pärast maksu kehtestamist. 14. Tähtajaks tasumata maksu eest on maksumaksja kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist maksuvõla summast. 15. Käesoleva korraga reguleerimata küsimusi lahendavad Eesti Keskkonnaministeerium ja Eesti Rahandusministeerium kooskõlastatult maakonna (vabariikliku linna) valitsusega. Lisa 2 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Turbavarude kasutusmaksu rakendamise kord 1. Turbavarude kasutamise ja nende kasutamiskõlbmatuks muutmise maksustamise aluseks on Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisas 2 kehtestatud maksumäärad. 2. Maksustamisele kuuluvad loodusvarade kasutusloaga (mäeeraldisega) ettevõttele kasutamiseks eraldatud turbavarud, mis on arvestatud õhkkuivale turbale 40% niiskuse juures. 3. Iga-aastane maksustatav varude kogus määratakse kasutusloas (mäeeraldises) fikseeritud, kasutamiseks ettenähtud turbavarude jagamisel kasutusloa (mäeeraldise) kehtivusajaga (tootmisperioodiga). 4. Täiendavate mäeeraldiste puhul arvutatakse täiendav maks nende kohta eraldi. 5. Turba jääkvarude korrigeerimisel mäeeraldise piirides toimub maksustatava koguse arvutamise korrigeeritud jääkvarude ja kasutusloa (mäeeraldise) kehtivuse lõpuni allesjäänud täisaastate arvu jagamise teel. Üksikute turbaväljade varude kasutusloas (mäeeraldises) fikseeritud tähtajast kiirem ammendamine ei vabasta ettevõtet maksu tasumisest mäeeraldise kehtivuse lõpuni. Mäeeraldise tähtaja pikendamisel ilma täiendavate varude eraldiseta maksu ei rakendata. 6. Kõrgendatud maksumäärasid rakendatakse mäeeralduse piirides kasutamiseks eraldatud turbavarude ning väljaspool mäeeraldusi bilansiliste turbavarude hävitamise eest (turba tootmise tehnoloogiaga mitteseotud ehitiste rajamine, üleujutused, põlengud, kaasmaavarade kaevandamine jm.). Kõrgendatud maksumääraga maksu tasub turbavarude kasutamiskõlbmatuks muutmise põhjustaja. Kaasmaavarade kaevandamisega rikutud turbavarude eest tasub turbatööstusettevõte, kui ta ei ole kinni pidanud kasutusloas (mäeeraldises) ettenähtud turbaväljade ammendamise tähtaegadest. 7. Kõrgendatud maksumääraga maksu suurus arvutatakse maavarade kasutamist ja kaitset kontrolliva riikliku organi poolt koostatud akti alusel, v. a. varudele lubatud ehitamisel. Viimasel juhul arvutab maksu suuruse taotleja tellimisel loa väljaandja lähtudes geoloogilises aruandes määratud turbakihi tootlikkusest ja kasutamata jääva turbalasundi pindalast. Turbavarudele ehitusloa väljastamine toimub pärast maksu tasumist. 8. Ajutiselt kuni kasutusloa (mäeeraldise) väljaandmiseni toimub maksustamine toodetud turba koguse eest. Maksustamisele kasutatud varude eest minnakse üle kasutusloa väljaandmisele järgneva aasta 1.jaanuarist. 9. Maksu arvutamisega tekkivad lahkhelid lahendab Eesti Keskkonnaministeerium. 10. Maksu kvartaalse jaotuse määrab loodusvara kasutaja maavara planeeritava kasutamise järgi. Maksu kvartaalne jaotus esitatakse maakonna (vabariikliku linna) maksuametile aruandeaasta 15.jaanuariks. 11. Plaaniline maks tasutakse kord kvartalis maksuperioodi teise kuu 25.kuupäevaks. 12. Aastamaksu arvestus esitatakse maksuametile järgneva aasta 15.veebruariks, kusjuures lõplik maksusumma eelneva aasta eest määratakse käesoleva juhendi punkti 3 alusel. Enammakse eelmise aasta eest arvestatakse maha järgneva aasta I kvartali maksetest, vähemmakse liidetakse järgneva aasta I kvartali maksega. 13. Eelarvesse maksmisele kuuluvate ja tegelikult makstud loodusvarade maksu summade arvestust peetakse maksuametis. Tähtajaks tasumata maksu eest on maksumaksja kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist maksuvõla summast. 14. Käesoleva korraga reguleerimata küsimusi lahendavad Eesti Keskkonnaministeerium ja Eesti Rahandusministeerium kooskõlastatult maakonna (vabariikliku linna) valitsusega. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Põlevkivivarude kasutusmaksu rakendamise kord 1. Põlevkivivarude kasutamise ja nende kasutamiskõlbmatuks muutmise maksustamise aluseks on Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisa 3, mille kohaselt maksumääraks on 1.50 rbl./t. 2. Maksustamisele kuuluvad loodusvarade kasutusloaga (mäeeraldisega) ettevõttele kaevandamiseks eraldatavad varud (tegutsevates ettevõtetes maksu kehtestamise momendil mäeeralduse piirides olevad jääkvarud), mis on korrigeeritud ekspluatatsioonilise geoloogilise uuringu ja kaevandamise andmetel fikseeritud ettevõtte varude bilansis. 3. Põlevkivi kadude eest uute ehitiste kaitseks jäetavates tervikutes maksustatakse objekti valdaja, sh. mäetööstusettevõte. 4. Maksustatav kasutatud põlevkivivaru määratakse kord aastas, arvestusaastale järgneva aasta jaanuaris statistilise aruandluse põhjal. Maksustatavates kogusteks on põlevkivitoodang markšeideri mõõtmise järgi tootmiskaod ja üldkaevanduslikud kaod. Maksustamisele mittekuuluva osa määramiseks näidatakse maavarade kasutamist ja kaitset kontrollivale riiklikule organile esitatavas aruandes täiendavalt toodang bilansiväliste varude kaevandamisest, enne 1.jaanuari 1990. a. määratud kaitsetervikute korrigeerimisest ning kaod tervikutes, mis jäetud teiste valdajate objektide kaitseks, mäetööstusettevõtte enda olemasolevate objektide kaitseks ja barjääritervikutes. Varude arvestuse eeskirjade rikkumise avastamisel on mäetööstusettevõte kohustatud arvestama maavarade kasutamist ja kaitset kontrolliva riikliku organi ettekirjutust järgmise aruande koostamisel, makstes ühtlasi tasumata jäänud summa. 5. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide maksustamine põlevkivivarude mittekasutatavaks muutmise eest toimub põlevkivivarudele ehitamise loa vormistamisel, v. a. mäetööstusettevõtted, kelle puhul maks arvutatakse üldkaevanduslikesse kadudesse mahakandmise aastal. Maksu suuruse arvutab taotleja tellimisel loa väljaandja lähtudes geoloogilises aruandes määratud põlevkivikihindi tootlikkusest, terviku suurusest (pindalast) ja maksunormatiivist (1.50 rbl./t). Varudele ehitamise luba antakse välja pärast maksu tasumist. 6. Maksu arvutamisega tekkivad lahkhelid lahendab Eesti Keskkonnaministeerium. 7. Maksu kvartaalse jaotuse määrab loodusvara kasutaja maavara planeeritava kasutamise järgi. Maksu kvartaalne jaotus esitatakse maakonna (vabariikliku linna) maksuametile aruandeaasta 15. jaanuariks. 8. Plaaniline maks tasutakse kord kvartalis maksuperioodi teise kuu 25. kuupäevaks. 9. Aastamaksu arvestus esitatakse maksuametile järgneva aasta 15. veebruariks, kusjuures lõplik maksusumma eelneva aasta eest määratakse käesoleva juhendi punkti 4 alusel. Enammakse eelmise aasta eest arvestatakse maha järgneva aasta I kvartali maksetest, vähemmakse liidetakse järgneva aasta I kvartali maksetega. 10. Eelarvesse maksmisele kuuluvate ja tegelikult makstud loodusvarade maksu summade arvestust peetakse maksuametis. 11. Maksu rakendamisel aruandeaasta keskel arvutatakse esimese aasta maks aastaaruande põhjal proportsionaalselt maksu kehtivuse kalendripäevade arvule. Maksu kvartaalne jaotus aasta lõpuni jäävate kvartalite eest esitatakse 1 kuu jooksul pärast maksu kehtestamist. 12. Tähtajaks tasumata maksu eest on maksumaksja kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist maksuvõla summast. 13. Käesoleva korraga reguleerimata küsimusi lahendavad Eesti Keskkonnaministeerium ja Eesti Rahandusministeerium kooskõlastatult maakonna (vabariikliku linna) valitsusega. Lisa 4 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Vee kasutusmaksu rakendamise kord 1. Veekasutuse maksustamise aluseks on maksukorralduse seadus ning maksustatakse Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisas 4 kehtestatud maksumäärade järgi. 2. Maksustatakse veekasutusloaga reglementeeritud põhja-, pinna- ja mineraalvee kasutus, sõltumata sellest, kas vett saadakse veetarbija enda või teisele valdajale kuuluvast veevärgist. 3. Maksustatakse veeallikast võetud veehulk statistilise veekasutuse aruande 1-vesi põhjal. Veetarbijad, kes saavad vett veekasutuse aruannet esitavalt ettevõttelt, hüvitavad veekasutusmaksu veevärgi valdaja kaudu. 4. Maksu kvartaalse jaotuse määrab vee kasutaja maavara planeeritava tarbimise järgi. Maksu kvartaalne jaotus esitatakse maakonna (vabariikliku linna) maksuametile aruandeaasta 15.jaanuariks. 5. Plaaniline maks tasutakse kord kvartalis maksuperioodi teise kuu 25.kuupäevaks. 6. Aastamaksu arvestus esitatakse maksuametile järgneva aasta 15.veebruariks, kusjuures lõplik maksusumma eelneva aasta eest määratakse käesoleva juhendi punkti 3 alusel. Enammakse eelmise aasta eest arvestatakse maha järgneva aasta I kvartali maksetest, vähemmakse liidetakse järgneva aasta I kvartali maksetega. 7. Eelarvesse maksmisele kuuluvate ja tegelikult makstud loodusvarade maksu summade arvestust peetakse maksuametis. 8. Lubatust suurema veetarvituse eest rakendatakse viiekordset maksumäära. 9. Maksu rakendamisel aruandeaasta keskel arvutatakse esimese aasta maks aastaaruande põhjal proportsionaalselt maksu kehtivuse kalendripäevade arvule. Maksu kvartaalne jaotus aasta lõpuni jäävate kvartalite kohta esitatakse 1 kuu jooksul pärast maksu kehtestamist. 10. Maksu arvutamisega tekkivad lahkhelid lahendab Eesti Veeamet. 11. Tähtajaks tasumata maksu eest on maksumaksja kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist maksuvõla summast. 12. Veekasutuse maksu tasumisest kõrvalehoidmise või selle vähendamise korral nõuab maksuamet nimetatud maksu vastuvaidlematus korras sisse kolmekordses ulatuses. 13. Käesoleva korraga reguleerimata küsimusi lahendavad Eesti Veeamet ja Eesti Rahandusministeerium kooskõlastatult maakonna (vabariikliku linna) valitsusega. Lisa 5 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Õhu saastemaksu rakendamise kord 1. Õhu saastamise maksustamise aluseks on Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisas 5 kehtestatud maksumäärad. 2. Maksustatakse paiksete saasteallikate poolt atmosfääriõhku paisatud saasteainete riikliku aruandluse põhjal. Saastekogused maksustatakse: - heitmeloaga lubatud piires vastavalt kehtestatud maksumääradele. 3. Maksustatakse ettevõtted, kelle heitmete summa maksustatavale aastale eelneval aastal riikliku statistilise aruande põhjal ületas 200 t või kui need sisaldasid I ja (või) II ohtlikkuse klassi aineid. 4. Õhu saastemaks arvutatakse igale saasteallikale valemiga (saastemaksu arvutamise lihtsustamiseks võib kooskõlastatult kohalike looduskaitse organitega näha heitmeloas ette saastekoguste ülekandmise ühele saasteallikale (grupile)): n T = Σ Pi × Mi × Ka , kus 1 T - saastemaks, rbl. Pi i-nda saasteaine maksumäär, rbl./t. Mi - i-nda saasteaine heitmekogus, t. Ka - saasteallika mõjuvälja iseloomustav tegur. n - saasteallikast väljuvate saasteainete arv. 5. Tegur Ka arvutatakse: Ka= (Sp.m.v+ 20 × St + 50 × Sr + Ke × Se, kus Sp.m.v - saasteallika mõjuvälja (MV) osapindala, mis katab põllumajandus- ja metsamaad ning veeobjekte; St - MV osapindala, mis katab tööstusettevõtete territooriumi; Sr - MV osapindala, mis katab rekreatsiooni- ja kaitstavaid alasid (rekreatsioonialadeks loetakse linnasisesed ja puhkeotstarbelised veekogud, supelrannad, metsapargid, rohelise vööndi metsad, puhkealad, kuurortide, sanatooriumide, puhkekodude, pansionaatide, pioneerilaagrite jt. alad, suvila- ja aianduskooperatiivid. Kaitstavateks loetakse maastikukaitsealad, looduskaitsealad, rahvuspark, arhitektuuri- ja ajaloomälestiste alad, joogiveega tsentraalseks varustamiseks kasutatavate veekogude akvatoorium I ja II sanitaartsooni ulatuses); Se- osapindala, mis katab elamurajoone; Ke- linna (asula) elanike arvust sõltuv tegur kuni 50 tuhat elanikku - Ke = 20, 50 tuhat kuni 200 tuhat elanikku - Ke = 25, rohkem kui 200 tuhat elanikku - Ke = 30. Saasteallika mõjuväli (MV) on ring raadiusega r = 80xH, kus H on saasteallika kõrgus (heitmekõrgus) meetrites. MV osapindalad avaldatakse kümnendikena tervikust. Tegur Ke fikseeritakse heitmeloas. 6. Kõikide Eesti Vabariigi 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisas 5 mittetoodud saasteainete maksumäärad arvutatakse valemiga: p = 0,5 : √LPKööp.k×LPKt.t , kus p - saasteaine maksumäär, rbl./t, LPKööp.k- saasteaine ööpäeva keskmine lubatud . piirkontsentratsioon linnade (asulate) õhus, mg/m3, LPKt.t- saasteainete lubatud piirkontsentratsioon t.t. töötsooni õhus, mg/m3. Maksumäära tulemus avaldatakse 10-kopikalise täpsusega. 7. Maksu kvartaalse jaotuse määrab saastaja planeeritavate saasteainete koguste järgi. Maksu kvartaalne jaotus esitatakse maakonna (linna) valitsusele ja kohalikule maksuametile maksuaasta 15. jaanuariks, aastamaksu arvestus ning maksudokumentide ärakirjad 10 päeva jooksul pärast maksu tasumise tähtaega. 8. Plaaniline maks tasutakse kord kvartalis maksuperioodi teise kuu 25.kuupäevaks Eesti Keskkonnafondi maakonna (linna) osafondi arvele. 9. Aastamaksu arvestus esitatakse järgneva aasta 15. veebruariks, kusjuures lõplik maksusumma eelneva aasta eest määratakse käesoleva juhendi punkti 4 alusel. Enammakse eelmise aasta eest arvestatakse maha järgneva aasta I kvartali maksetest, vähemmakse liidetakse järgneva aasta I kvartali maksetega. 10. Keskkonnafondi maakonna (linna) osafondi arvele maksmisele kuuluvate ja tegelikult makstud saastemaksu summade arvestust peetakse maakonna (linna) looduskaitse valitsuses. 11. Maksu rakendamisel aruandeaasta keskel arvutatakse eelmise aasta mais aastaaruande põhjal proportsionaalselt maksu kehtivuse kalendripäevade arvule. Maksu kvartaalne jaotus aasta lõpuni jäävate kvartalite eest esitatakse 1 kuu jooksul pärast maksu kehtestamist. 12. Tähtajaks tasumata maksu eest on maksumaksja kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist maksuvõla summast. 13. Õhu saastemaksu tasumisest kõrvalehoidmise või selle vähendamise korral nõuab maksuamet nimetatud maksu vastuvaidlematus korras sisse kolmekordses ulatuses. 14. Maksu arvutamisega tekkivad lahkhelid ning käesoleva korraga reguleerimata küsimused lahendab Eesti Keskkonnaministeerium kooskõlastatult maakonna (vabariikliku linna) valitsusega. Lisa 6 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Vee saastemaksu rakendamise kord 1. Vee reostamise maksustamise aluseks on maksukorralduse seadus ning maksustamine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 217 lisas 6 kehtestatud maksumäärade järgi. 2. Maksustatakse veekasutusloaga reglementeeritud reoainete heitveega ärajuhtimine pinna- ja merevette ning pinnasesse, sõltumata sellest, kas see toimub enda või teisele valdajale kuuluva kanalisatsiooni kaudu. Sanktsioone koos veevarudele tekitatud kahju sissenõudmisega rakendatakse järgmistel juhtudel: 1) pinnaveekogude ja mere avariiline reostamine; 2) pinnaveekogude, mere ja pinnase reostamine ainetega, mille kohta puuduvad maksumäärad; 3) reovee omavoliline pinnaveekogudesse, merre ja pinnasesse juhtimine; 4) põhjavee reostamine. 3. Maksustamisele ei kuulu vee kvaliteedi parandamiseks (kasutustingimuste tagamine) vette suunatavad ained lubatavates kontsentratsioonides ja kogustes. 4. Maksustatakse reoainete kogused statistilise veekasutuse aruande 1-vesi põhjal. Veereostajad, kes juhivad reoaineid veekasutuse aruannet esitava ettevõtte kanalisatsiooni, hüvitavad reostusmaksu kanalisatsiooni valdaja kaudu (vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1990. a. määrusele nr. 217 (Riigi Teataja 1990, nr. 16, art. 185) on 1991. aastal maksust vabastatud elanikud ja eelarvelised asutused). 5. Maksu kvartaalse jaotuse määrab saastaja planeeritavate reoainete koguste järgi. Maksu kvartaalne jaotus esitatakse maakonna (linna) valitsusele ja kohalikule maksuametile maksuaasta 15.jaanuariks, aastamaksu arvestus ning maksudokumentide ärakirjad 10 päeva jooksul pärast maksu tähtaega. 6. Plaaniline maks tasutakse kord kvartalis maksuperioodi teise kuu 25.kuupäevaks Eesti Keskkonnafondi maakonna (linna) osafondi arvele. 7. Aastamaksu arvestus esitatakse järgneva aasta 15.veebruariks, kusjuures lõplik maksusumma eelneva aasta eest määratakse käesoleva juhendi punkti 5 alusel. Enammakse eelmise aasta eest arvestatakse maha järgneva aasta I kvartali maksetest, vähemmakse liidetakse järgneva aasta I kvartali maksetega. 8. Keskkonnafondi maakonna (linna) osafondi arvele maksmisele kuuluvate ja tegelikult makstud saastemaksu summade arvestust peetakse maakonna (linna) looduskaitse valitsuses. 9. Lubatust suurema reoainekoguse ärajuhtimise eest rakendatakse viiekordset maksumäära. 10. Maksu rakendamisel aruandeaasta keskel arvutatakse esimese aasta maks aastaaruande põhjal proportsionaalselt kehtivuse kalendripäevade arvule. Maksu kvartaalne jaotus aasta lõpuni jäävate kvartalite kohta esitatakse 1 kuu jooksul pärast maksu kehtestamist. 11. Tähtajaks tasumata maksu eest on maksumaksja kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist maksuvõla summast. 12. Vee saastemaksu tasumisest kõrvalekaldumise või selle vähendamise korral nõuab maksuamet nimetatud maksu vastuvaidlematus korras sisse kolmekordses ulatuses. 13. Maksu arvutamisega tekkivad lahkhelid ning käesoleva korraga reguleerimata küsimused lahendab Eesti Veeamet kooskõlastatult maakonna (vabariikliku linna) valitsusega. Lisa 7 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Jäätmete ladustusmaksu rakendamise kord 1. Jäätmete ladustusmaksu aluseks on Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisas 7 kehtestatud maksumäärad. 2. Maksustamisele kuuluvad kõik kasutamist mitteleidnud ja ettenähtud kohtades ladustatavad jäätmed, mis oma agregaatolekult võivad olla tahked või vedelad ained. Jäätmete omavolilise paigutamise eest selleks mitteettenähtud kohtadesse võetakse süüdlased vastutusele kriminaal- või administratiivkorras ning nõutakse sisse kahjutasu. 3. Käesolev rakendamise kord ei laiene õhku suunatud või heitveega ärajuhitud jäätmetele. 4. Jäätmete ladustusmaks ei vabasta jäätmete kogumise, transpordi, töötlemise ning ladustuspaikade ekspluatatsiooni ja korrastamise teenuste tasumisest. 5. Jäätmete kogused määratakse ettevõttes peetava algarvestuse põhjal. Saadud tulemused esitatakse tabelis 1 toodud vormi järgi. 6. Ladustamiseks lubatud jäätmete aastalimiit kehtestatakse jäätmeloaga. 7. Ladustusmaksu suurus limiidi piires ladustatud jäätmeliigile (Po) arvutatakse valemiga: Po = Km × Ko × M × C, kus Km - asukohategur; Km - 3 ladustuspaiga asumisel linnades, alevites ja puhkealadel ning nende piiridest lähemal kui 3 km, muudel juhtudel Km - 1; Ko - tehnilise seisukorra tegur; Ko=1, kui jäätmete ladustuspaik vastab sanitaarnormidele, muudel juhtudel Ko - 2; M - ladustatavate jäätmete kogus t/aastas; C - maksumäär. 8. Ladustusmaksu suurus limiiti ületava koguse eest arvutatakse samuti ülaltoodud valemiga, kusjuures saadud tulemust suurendatakse mittetoksiliste 4. ja 3.klassi puhul 5-kordselt, 2.klassi puhul 50-kordselt ja 1.klassi puhul 500-kordselt. 9. Jäätmete ohtlikkuse klass määratakse kehtivate normatiivide ja standardite järgi. Erineva ohtlikkuseklassiga ainete segunemisel maksustatakse jäätmete ladustamine kõige toksilisema jäätme maksumäära alusel. 10. Maksu kvartaalse jaotuse määrab jäätmete tekitaja planeeritavate laondamist vajavate jäätmekoguste järgi. Maksu kvartaalne jaotus esitatakse maakonna (linna) valitsusele ja kohalikule maksuametile maksuaasta 15.jaanuariks, aastamaksu arvestus ning maksudokumentide ärakirjad 10 päeva jooksul pärast maksu tasumise tähtaega. 11. Plaaniline maks tasutakse kord kvartalis maksuperioodi teise kuu 25. kuupäevaks Eesti keskkonnafondi maakonna (linna) osafondi arvele. 12. Aastamaksu arvestus esitatakse järgneva aasta 15. veebruariks, kusjuures lõplik maksusumma eelneva aasta eest määratakse käesoleva juhendi punkti 5 alusel. Enammakse eelmise aasta eest arvestatakse maha järgneva aasta I kvartali maksetest, vähemmakse liidetakse järgneva aasta I kvartali maksetega. 13. Keskkonnafondi maakonna (linna) osafondi arvele maksmisele kuuluvate ja tegelikult makstud saastemaksu summade arvestust peetakse maakonna (linna) looduskaitse valitsuses. 14. Maksu rakendamisel aruandeaasta keskel arvutatakse esimese aasta maks aastaaruande põhjal proportsionaalselt maksu kehtivuse kalendripäevade arvule. Maksu kvartaalne jaotus aasta lõpuni jäävate kvartalite eest esitatakse 1 kuu jooksul pärast maksu kehtestamist. 15. Tähtajaks tasumata maksu eest on maksumaksja kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest 0,5% viivist maksuvõla summast. 16. Jäätmete ladustusmaksu tasumisest kõrvalehoidmise või selle vähendamise korral nõuab maksuamet nimetatud maksu vastuvaidlematus korras sisse kolmekordses ulatuses. 17. Maksu arvutamisel tekkivad lahkhelid lahendab Eesti Keskkonnaministeerium. Aine toksilisuse määramisel tekkivad lahkhelid lahendab Eesti Tervishoiuministeerium. 18. Käesoleva korraga reguleerimata küsimused lahendab Eesti Keskkonnaministeerium kooskõlastatult maakonna (vabariikliku linna) valitsusega. Tabel 1 Jäätmete arvestus Jäätmete nimetus Ohtlikkuse klass Jäätmete kogus t/aastas Ladustuspaik kokku M limiit L ülelimiitne M-L asukoht Km tehniline varustatus Ko Lisa 8 Kinnitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 13. detsembri 1990. a. määrusega nr. 3 Metsamaa hüvituse rakendamise kord 1. Metsamaa hüvituse aluseks on võetud Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 lisas 8 kehtestatud maksumäärad. 2. Maksustamisele kuulub see metsamaa, sh. linnade ja alevite piirides olev maa, mis riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks eraldamisel viiakse välja senisest sihtotstarbelisest kasutamisest. 3. Maa tähtajatuks kasutamiseks andmisel arvutatakse hüvitus vastavalt kehtestatud maksumäärale. Maa ajutisel kasutamisel (välja arvatud maavarade pealmaakaevandamine ja turbatootmine) võetakse hüvitust 3% arvutatavast täismaksumusest iga sihipärasest kasutamisest väljas olnud täisaasta eest. Aega arvestatakse eraldamise akti kinnitamise päevast kuni maatüki tagastamise akti kinnitamise päevani. Hüvituse arvutus tehakse metsamaa puhul kasvukoha tüübirühma alusel. 4. Enne käesoleva määruse jõustumist ajutiseks kasutamiseks antud maatükkide eest, mida pärast 1. jaanuari 1991. a. rikutakse maavarade pealmaakaevandamisega või turbatootmisega, võetakse hüvitust igal aastal 3% arvutatavast täismaksumusest. Maks arvutatakse maasaaja ettevõtte mäetööde plaanide alusel, mis fikseerivad rikutud maa pindala 1. jaanuari seisuga. Maksumäär arvutatakse keskmisena lähtudes kogu maaeralduse piirides paikneva metsa kasvukoha tüübirühmast. Pärast 1. jaanuari 1991. a. tehtavate ajutiste maaeralduste puhul maa eraldamisel maavarade pealmaakaevandamiseks ja turbatootmiseks rakendatakse punktis 3 toodud hüvituse arvutamise korda. 5. Kui vastavalt maa andmise otsusele maa tagastatakse mitte endise kõlvikuna või kui teda ei saa kasutada ettenähtud maakategooria huvides, arvutatakse hüvitus hüvitusmäärade alusel täies ulatuses (teed, sillad, melioratsioon, ehitused jms.) maha arvates maa ajutise kasutamise ajal tasutud hüvituse. 6. Hüvitusest vabastatakse need maaeraldused, mille saamiseks on taotlused esitatud enne käesoleva korra kinnitamist. 7. Maakonna (vabariikliku linna) valitsusel on õigus anda erandkorras, kooskõlastatult Eesti Metsaametiga, soodustusi hüvituse selle tasumise tähtaja ja ositi tasumise osas. 8. Hüvitust arvutatakse metsakorraldusmaterjalide põhjal. Metsakasvutüübist jaotab tüübirühmadesse Eesti Metsaamet. 9. Hüvituse arvutamisega tekkivad lahkhelid lahendab Eesti Metsaamet. 10. Hüvitus tasutakse Eesti Metsandusfondi vastavalt eraldanud organi otsusega määratud tähtaegadel, maa tähtajatuks kasutamiseks andmisel enne maa looduses eraldamise akti vormistamist, maa ajutisel kasutamisel - kord kvartalis, makseperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks, IV kvartali eest järgneva aasta 15. veebruariks. 11. Hüvituse mitteõigeaegse tasumise eest võetakse viivist 0,5% päevas. Hüvituse mittetasumine järgmiseks maksetähtajaks võib kaasa tuua maaeralduse tühistamise. 12. Käesoleva korraga reguleerimata küsimused lahendab Eesti Metsaamet koos maakonna (vabariikliku linna) valitsusega.