Harku Vallavolikogu — Harku valla avaliku korra eeskirja, heakorraeeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 3, 47

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2, § 22 lõike 1 punktidest 361 ja 362 ning § 662 ja 663, Harku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada: 1.1. Harku valla avaliku korra eeskiri vastavalt lisale 1; 1.2. Harku valla heakorraeeskiri vastavalt lisale 2; 1.3. Harku valla koerte ja kasside pidamise eeskiri vastavalt lisale 3. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Harku Vallavolikogu 24. novembri 1998. a määrus nr 9 «Avaliku korra eeskiri Harku vallas»; 2.2. Harku Vallavolikogu 29. septembri 1998. a määrus nr 6 «Heakorraeeskiri Harku vallas»; 2.3. Harku Vallavolikogu 23. märtsi 1999. a määrus nr 3 «Lemmik- ja koduloomade pidamise eeskiri Harku vallas». 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Allan KIIL Lisa 1 Kinnitatud Harku Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määrusega nr 20 HARKU VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Avaliku korra eeskiri sätestab isikute õigused ja kohustused avalikes kohtades, isikute heaolu, turvalisuse ja moraali tagamiseks. 2. Avaliku korra all mõistetakse ühiselu käitumisreeglitest tulenevaid inimestevahelisi suhteid, mis tagavad kõikidele kodanikele seaduslikud õigused normaalseks tööks ja puhkuseks. Neid suhteid tagavate käitumisreeglite ignoreerimine, mis tavaliselt avaldub sündsustunnet häirivate kõlblus- ja õigusvastaste tegude toimepanemises, moodustab avaliku korra rikkumise. 3. Avalik koht on igasugune kõigile üldiseks kasutamiseks või tegelikult üldises kasutuses olev territoorium, rajatis või ruum, tee, tänav, haljasala, kauplus, toitlustusettevõte, kultuuri-, haridus- ja lasteasutus, samuti elamu ühiskasutuses olevad ruumid (trepikoda, koridor, kelder, pööning), ühissõiduk jms, kus kõik isikud on kohustatud jälgima avaliku korra nõudeid. 4. Eeskirja rikkujat karistatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. II. ÜLDINE KORD 5. Tagamaks avalikku korda on keelatud: 5.1. häirida kaaselanike rahu valju muusika, lärmamise või muul viisil kella 23.00-st kuni 6.00-ni; 5.2. magada selleks mitte ettenähtud kohtades; 5.3. tülitada kaaskodanikke, kasutades teisi isikuid häirivat heliaparatuuri või talumatut müra tekitavaid seadmeid; 5.4. suitsetada: 1) tervishoiuasutustes ja nende piiritletud territooriumil; 2) õppeasutustes ja laste hoolekandeasutustes ning nende piiritletud territooriumil; 3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses; 4) kultuurihoones ja -rajatises; 5) spordihoones ja -rajatises ning spordi- ja mänguväljakutel; 6) kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõtetes, välja arvatud toitlustus- ja majutusettevõtted; 7) reisijaid vedavates ühissõidukites; 8) korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades; 9) omaniku nõudmisel eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides; 5.5. ilmuda avalikku kohta joobnuna, samuti tarbida alkohoolseid jooke või õlut selleks mitte ettenähtud kohas; 5.6. lõhkuda ühiskondlikus kasutuses olevat vara (tänava- ja pargiinventar, skulptuurid, valgustid, liiklusmärgid, fassaadielemendid, vitriinid, aknad, uksed, piirdeaiad jms); 5.7. siseneda võõrasse valdusse ja viibida seal ilma omaniku või valdaja loata, sealhulgas eramaja krundil, maja katusel ja ehitise maa-alal, varisemisohtlikus kohas, kilbiruumis, soojussõlmes ning piiratud territooriumil; 5.8. telkida selleks mitte ettenähtud kohtades ilma omaniku või valdaja loata; 5.9. viibida avalike ürituste korraldajate poolt piiratud (aiaga, nööriga, inimahelikuga) territooriumil ilma korraldajate loata; 5.10. sulgeda või takistada liiklust avalikus kasutuses olevatel sõiduteedel, kõnniteedel ja radadel ilma vallavalitsuse loata; 5.11. ehitada piirdeid ja aedu ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta; 5.12. omandada, müüa või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; 5.13. üldhariduslike koolide ja kutsekoolide õpilaspidudel alkoholi omamine, levitamine ja tarvitamine; 5.14. joobnud, joovastavate ainete mõju all ja suitsetavatel isikutel viibimine üldhariduslike koolide õpilaspidudel; 5.15. alla 18-aastastel isikutel omandada, müüa ja tarvitada alkoholi, joovastavaid aineid ning tubakatooteid; 5.16. alla 18-aastastele isikutele osta, müüa ja anda alkoholi, joovastavaid aineid ning tubakatooteid; 5.17. alla 21-aastastel mängida hasartmänge; 5.18. lubada alla 18-aastaseid isikuid restoranidesse, kohvikutesse ja baaridesse pärast kella 19.00 ilma lapsevanema või hooldajata; 5.19. alates 1. septembrist kuni 30. maini alaealistel viibida avalikes kohtades kella 23.00-st kuni 6.00-ni ja suvisel perioodil kella 24.00-st kuni 6.00-ni ilma täiskasvanud saatjata; 5.20. alates 1. septembrist kuni 30. maini alaealistele korraldatud üritused lõpetada pärast kella 22.00, muul ajal pärast kella 23.00, välja arvatud erandkorras vallavalitsuse loal; 5.21. kasutada avalikel üritustel pürotehnilisi vahendeid ja korraldada ilutulestikku ilma vallavalitsuse ja päästeameti loata; 5.22. rikkuda ükskõik millisel viisil avaliku korra nõudeid, mis tulenevad teistest õigusaktidest. 6. Avalike massiürituste korraldamiseks on vajalik vallavalitsuse luba. Loa taotlemiseks tuleb korraldajal esitada vallavalitsusele avaldus 14 päeva enne ürituse algust. Avaliku korra eest massiüritustel vastutab ürituse korraldaja. 7. Avaliku korra eest ettevõtetes, toitlustusasutustes, organiseeritud vaba aja veetmise asutustes, spordi- ja meelelahutusüritustel ja hallataval territooriumil vastutab asutuse omanik, tegevjuht või haldaja. 8. Liikluskorda Harku vallas reguleeritakse liikluseeskirjaga ning volikogu ja vallavalitsuse vastavate seadusandlike aktidega. 9. Radioaktiivsete ainete vedu valla haldusterritooriumil tuleb kooskõlastada kirjalikult vallavalitsuse ja muude seaduses ettenähtud ametkondadega. 10. Eramaa tähistamise korra kehtestab vallavolikogu. 11. Ilma omaniku loata on võõrastel keelatud siseneda nõuetekohaselt tähistatud eramaale. III. KORD RANDADES JA VEEKOGUDEL 12. Mererannas ja veekogude ääres on keelatud: 12.1. risustada veekogusid ja kaldaid; 12.2. pesta liiklusvahendeid lähemal kui 50 meetrit veepiirist ja selleks mitte ettenähtud kohtades; 12.3. hoida ujuvvahendeid ööpäevaringselt märgistatud ujumistsooni kaldal ilma haldaja loata. 13. Merel ja veekogudel on keelatud: 13.1. ujuda märgistatud ujumistsoonist väljapoole poisid; 13.2. ujuda veesõidukite liiklemiseks märgistatud aladel; 13.3. kalastada ilma kehtivale seadusandlusele vastava loata; 13.4. kalastada suplus- ja veesõidukite liiklemiseks märgistatud veealal ja lähemal kui 100 m ala märgistavatest poidest; 13.5. juhtida veesõidukit, omamata seaduses ettenähtud juhitunnistust; 13.6. juhtida mis tahes veesõidukit alkoholijoobes; 13.7. siseneda mootoriga varustatud veesõidukiga märgistatud ujumistsooni (v.a avariiolukorras abi saamiseks või andmiseks); 13.8. sõita skuutriga väljaspool skuutrisõiduks ettenähtud ala lähemal kui 200 meetrit märgistatud ujumistsoonist või ranna veepiirist, välja arvatud käesoleva peatüki punktis 13.7 ettenähtud juhtudel. 14. Harku Vallavalitsuse poolt halduslepinguga kasutada antud ranna- ja veealadel kehtivad lisaks käesolevale eeskirjale ka muud halduslepinguga sätestatud piirangud, mis on kohustuslikud kõigile antud piirkonnas viibivatele isikutele. Väljavõtte nendest piirangutest ja käesolevast eeskirjast koos vallavalitsuse kooskõlastatud ranna plaaniga on haldaja kohustatud välja panema rannas teadetetahvlil tutvumiseks ranna külastajatele. 15. Halduslepinguga määratletud alal on haldaja kohustatud märgistama ujumistsooni poidega, mille diameeter on suurem kui 30 cm ja poide omavaheline kaugus on 25–30 m, eelnevalt kooskõlastades tsooni pikkuse ja märgistuse vallavalitsusega. Suplusala piiri ning sadamate, paadisildade, muulide ja veesõidukite liiklemiseks märgistatud alade vaheline kaugus peab olema vähemalt 50 m. 16. Halduslepinguga määratletud alal, juhul kui haldaja laenutab skuutreid või lubab teistel isikutel ala kasutada skuutrite vettelaskmiseks, on haldaja kohustatud märgistama: 16.1. sõiduala vähemalt 0,3 m läbimõõduga poidega; 16.2. skuutrite ristkülikukujulise sõidutsooni rannariba poolsed nurgad ja neid ühendava sirge, mis peavad paiknema ujumistsoonist või veepiirist vähemalt 200 m kaugusel merel; 16.3. skuutrite väljasõidukoridori sõidutsooni laiusega mitte rohkem kui 35 m, arvestades poide omavaheliseks kauguseks 30–40 m. 17. Randades, kus puudub skuutrite väljasõiduks märgistatud 200 m pikkune koridor, tohib skuutriga sõita merele ja tagasi randa otse ristisuunas kaldaga, sooritamata sihtpunkti jõudmiseks mittevajalikke pöördeid. 18. Veekogudel on mootoriga varustatud veesõiduki juht kohustatud andma teed ilma mootorita liikuvale veesõidukile. Lisa 2 Kinnitatud Harku Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määrusega nr 20 HARKU VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Heakorraeeskiri sätestab Harku valla avalike kohtade korrashoiu, samuti haldusterritooriumide, kruntide, hoonete, rajatiste ja õuede korrashoiu ning keskkonnaohutuse nõuded. 2. Kõigi vallas viibivate inimeste kohus on hoida korras ja pidada puhtust valla territooriumil, mitte rikkuda käesoleva eeskirjaga sätestatud ning üldtunnustatud käitumisreegleid, täita sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, looduskaitsealaste või muude seadustega kehtestatud ettekirjutusi. 3. Eeskirja rikkujat karistatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 4. Vallavalitsuse kohus on: 4.1. tagada avalike kohtade ja munitsipaalomandisse kuuluva territooriumi korrashoid; 4.2. korraldada valla piire, asulaid, teid ja tänavaid tähistavate siltide ning vajalike liiklusmärkide paigaldamist ja korrashoidu valla territooriumil; 4.3. tagada talvel lume- ja libedusetõrje valla teedel vastavalt nende puhastamise järjekorrale; 4.4. tagada suvel kruuskatte hööveldamine ja hädavajalik remont valla teedel; 4.5. tagada tuletõrje veevõtukohtade märgistus ja korrasolek. II. PUHASTUSALA 5. Puhastusala ulatub ristisuunas krundi piirist tee või tänava servani. Hoonete ja ehitiste vahelise maa-ala puhastusala piiriks on kruntide piirid, nende puudumisel hoonete ja ehitiste vaheline mõtteline telgjoon. Kui hoonetevaheline mõtteline telgjoon asub kaugemal kui 70 m hoonest või mõne hoone külje naabruses ei asu teisi hooneid, loetakse puhastusala piiriks hoone selle külje poolt maa-ala 20 m ulatuses hoone või ehitise vundamendist. Veekoguga piirneva maavalduse puhastusala hõlmab mõttelise osa veekogust kuni sügavuseni 0,7 m. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit ja kompenseerides täiendava korrashoiu kulud. 6. Hoone, rajatise või krundi valdaja, samuti ehitus- ja remonditöid tegeva ettevõtte kohus on hoida korras oma vahenditega sellega piirnev puhastusala. 7. Puhastusalal tuleb: 7.1. koristada prügi; 7.2. kõrvaldada kõnnitee tehiskattest või sõidutee rentslist välja kasvav umbrohi ning puuvõsud; 7.3. kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke ja niita muru; 7.4. remontida ja hoida korras piirdeaiad; 7.5. talveperioodil hoida lumest ja jääst puhtad kõnniteed, trepid, bussipeatused jt käidavad kohad ning libeduse vältimiseks liivatada kõnniteed sel määral, et seal liiklemine oleks ohutu; 7.6. talveperioodil eemaldada puhastusala kohal katusele ja räästa külge kogunenud ohtlik lumi ja jääpurikad, olles veendunud, et tegevus on ohutu ja on järgitud kõiki ohutusnõudeid. III. AVALIKUD KOHAD 8. Avaliku koha all mõistetakse piirkonda, mis on üldkasutatav (tänavad, pargid, väljakud, haljasalad, parkimisalad, supluskohad, mererannad). 9. Avalikes kohtades on keelatud: 9.1. igasugune reostamine; 9.2. lahtise, kile- või paberkottidesse pakendamata olmeprügi ladestamine prügikonteineritesse; 9.3. puude, põõsaste, lillede ja okste kahjustamine; 9.4. kulu põletamine; 9.5. lahtise tule tegemine ilma vallavalitsuse loata; 9.6. pinkide, piirete, prügikastide, majaseinte ning igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ja määrimine; 9.7. teadete ja kuulutuste paigaldamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse (koridori seinad, plangud, elektri- ja sideliinide postid); 9.8. jalgrattaga kalmistul või haljasalal sõitmine; 9.9. autode pesemine ja autovrakkide hoidmine. 10. Avalike ürituste korraldajad on kohustatud ürituse territooriumi ja nendega piirnevad alad puhastama mahapudenenud prügist 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. IV. EHITISTE, HOONETE, ÕUEDE, KRUNTIDE JA MAAVALDUSTE KORRASHOID 11. Ehitis on hoone või rajatis. 12. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirde ja siseruumiga ehitis. 13. Rajatis on eriotstarbeline ehitis, mis pole hoone ning mis on insenerloomingu tulemus. 14. Õu on õuepealne või hoov. 15. Krunt on juriidiliselt või üksikisikule kasutamisõiguse alusel kuuluv ehitamiseks või muuks otstarbeks haldusaktiga antud maatükk. 16. Ehitise, hoone või rajatise omanik või haldaja on kohustatud: 16.1. kinnitama nähtavale kohale hoone tänavapoolsel küljel maja numbrisildi tänavanimetusega; 16.2. varustama krundi konteinertüüpi prügikastiga ja organiseerima viimase tühjendamise omal kulul; 16.3. kindlustama krundil või puhastusalal asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele takistusteta juurdepääsu; 16.4. tagama krundil üldise puhtuse ja korra. 17. Keelatud on: 17.1. hoida küttepuid, ehitusmaterjali, autovrakke, haagiseid jms väljaspool krunti; 17.2. ehitusprahi ladestamine prügikonteineritesse. 18. Ühiskasutusega hoonetes on keelatud: 18.1. riiete, vaipade kloppimine ning tuulutamine rõdul ja lodžal ning prügi või muude asjade pildumine akende ja uste kaudu tänavale, samuti rõdudel pesu kuivatamine rõdupiirdest kõrgemal; 18.2. ilma hoone haldaja või korteriühistu loata paigutada üldkasutatavale pinnale isiklikke asju; 18.3. hoone haldaja või korteriühistu loata viibimine hoone soojussõlmes, kilbiruumis ja katusel. 19. Maavaldus peab olema tähistatud vastavalt seaduses ettenähtud korrale. 20. Maa omanik ja/või haldaja on kohustatud: 20.1. hooldama metsa seadusega ettenähtud korras; 20.2. jälgima tuleohutuseeskirjadest ja muudest seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid. 21. Maavaldusel on keelatud kulu põletamine, kui see on kooskõlastamata vallavalitsuse ja päästeteenistusega. V. EHITUSOBJEKTIDE JA TEHNOVÕRKUDE KORRASHOID 22. Ehitus- ja remonditöid tegeva ettevõtte kohustus on: 22.1. paigaldada nähtavale kohale teabetahvel tööde teostaja kohta; 22.2. hoida korras ehitusobjekti territoorium ja juurdepääsuteed; 22.3. vältida objektilt mulla, savi, pori ja muu prahi sattumist krundiga piirnevale territooriumile ja tänavale; 22.4. pärast tööde lõpetamist heakorrastada objekti ümbrus ja vedada ehitusjäätmed vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud kohta. 23. Keelatud on: 23.1. takistada ligipääsu tehno- ja kommunikatsioonivõrkudele, vigastada ning ehitada neid ümber järgimata seadusandlusega ettenähtud korda; 23.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, heit- ja sademeveekanalisatsiooni õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergesti süttivaid ja terava lõhnaga aineid. 24. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab heakorra üksikküsimused vallavalitsus. Lisa 3 Kinnitatud Harku Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määrusega nr 20 HARKU VALLA KOERTE- JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri määrab kindlaks loomapidamise tingimused ning loomapidajate õigused, kohustused ja vastutuse Harku vallas. 2. Eeskirja mõistes on koerad- ja kassid (edaspidi loomad ) imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad ja selgrootud (nt mesilased, liblikad), keda peetakse (hoitakse ja kasvatatakse) majanduslikel, esteetilistel, eetilistel või muudel kaalutlustel. 3. Loomapidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, kaitstavate loodusobjektide seadusest, asjassepuutuvatest riigi ja Harku valla õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 4. Koduloomade pidamisel peavad looma- ja linnukasvatushooned vastama kehtivatele ehitus-, keskkonna-, sanitaar- ja tuleohutusnõuetele. II. LOOMAPIDAJA KOHUSTUSED 5. Looma omanik on kohustatud kodulooma pidama ja karilooma karjatama selleks ettenähtud kohtades. 6. Looma omanik peab tagama, et tema loom ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke mingilgi moel. Looma omanik kannab täielikku vastutust looma tekitatud kahju eest. Võimalikest ohtudest on looma omanik kohustatud kaaskodanikke hoiatama. 7. Looma pidamisel on omanik kohustatud järgima sanitaarhügieeni nõudeid ja vajadusel tegema parasiitide tõrjet. 8. Looma omanik on kohustatud viivitamatult teatama kohalikule veterinaararstile looma teadmata põhjustel haigestumisest või lõpmisest. 9. Looma omanik on kohustatud koristama looma tekitatud reostuse ja heastama tekitatud kahju. 10. Looma omanik peab tagama pideva järelevalve loomade üle, keelatud on looma jätmine abitusse olukorda. 11. Looma omanik kohustatud korraldama looma tervise profülaktilist kontrolli ja ravi vastavalt loomaliigile, järgides veterinaararsti soovitusi ja häid loomapidamistavasid. III. KOERTE JA KASSIDE PIDAMINE 12. Koera ja/või kassi omanik on kohustatud: 12.1. registreerima oma koera enne kolme kuu vanuseks saamist ning kindlustama tunnusmärgi olemasolu koera kaelarihmal või muul moel, mis võimaldaks identifitseerida lahti pääsenud koera omanikku; 12.2. vaktsineerima kõik koerad ja kassid taudide vastu; 12.3. hoidma koera kindlalt tarastatud territooriumil, suletud ruumis või ketis; 12.4. liigeldes koeraga ühissõidukis pidama kinni seal kehtivatest eeskirjadest; 12.5. inimest või looma hammustanud koera või kassi omanik on kohustatud kannatanut ravivale arstile esitama looma vaktsineerimist tõendavad dokumendid; 12.6. kohe teatama veterinaararstile inimest või looma hammustanud vaktsineerimata koerast või kassist, kusjuures nimetatud koer või kass tuleb kohe isoleerida või vajadusel hukata; 12.7. välja panema ettevõtte, asutuse, suvila, era- või aiamaja territooriumi sissekäigu juurde hoiatussildi kurja koera olemasolu kohta ja tagama ametiülesannet täitvate isikute ohutu liikumise territooriumil. 13. Koera- ja/või kassiomanikul on keelatud: 13.1. Võtta koeri kaasa ametiasutustesse, kauplustesse, massiürituste territooriumitele, spordiväljakutele, laste mänguväljakutele, supelrandadesse ning rahvarohketesse kohtadesse, välja arvatud spetsiaalsed üritused. 13.2. Jalutada koeraga ilma juhtrihma kaelarihma külge kinnitamata. 13.3. Jalutada koeraga laste kooli- ja lasteaiateede läheduses laste liikumise ajal. 13.4. Koerte ja kasside poegimisel, nende pidamise lõpetamisel või omaniku elukoha vahetusel jätta loomad abitusse olukorda; 13.5. jätta loom avalikus kohas järelevalveta. 14. Koera- ja/või kassiomaniku eriõigused: 14.1. teenistusülesannete täitmisel kasutada selleks spetsiaalselt välja õpetatud koeri, maksimaalselt kõiki ohutusnõudeid järgides; 14.2. nägemispuudega eritunnusega isikul liikuda juhtkoera abil vastavalt igapäevastele vajadustele võimalikult vähe kaaskodanikke häirides. IV. JÄRELEVALVE 15. Kõik järelevalveta koerad ja kassid loetakse hulkuvateks ning nad kuuluvad püüdmisele, võimalusel üleandmisele varjupaika ja vajadusel hukkamisele. Omanik kannab looma püüdmise ja omaniku väljaselgitamisega seotud kulud. Kui koera või kassi omanik selgub pärast looma hukkamist, on omanik kohustatud hüvitama looma hukkamisega seotud kulud. 16. Omaniku kontrolli alt väljunud ja agressiivse käitumisega ning ümbruskonnale ohtliku looma võib hukata kohapeal, kui loomast tulenev oht ähvardab inimeste või loomade elu ja tervist ja kui seda ohtu pole võimalik kõrvaldada muul moel. V. VASTUTUS 17. Käesolev eeskiri on kohustuslik kõigile Harku vallas elavatele ja viibivatele isikutele. 18. Loomaomanik on täielikult vastutav looma tekitatud otsese ja kaudse kahju eest ning igasugune looma tekitatud kahju kuulub loomaomaniku poolt hüvitamisele. 19. Käesolevat eeskirja rikkunud isikute suhtes rakendatakse karistusi, trahve ja ettekirjutusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 20. Trahve ja ettekirjutusi võivad määrata riigivõimu esindajad ja Harku Vallavolikogu määratud isikud.